Printable version

1 Õied kollased 2
1 Õied pole kollased 11
2 Lehe alusel 2 lehetaolist abilehte, seetõttu näivalt leht 5 lehekesega 3
2 Lehe alusel selliseid suuri abilehti pole 4
3 Õied üksikult, üle 1 cm pikad
  Tetragonolobus maritimus (L.) Roth - niidu-asparhernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, 2 paari lehekestega, lidus karvadega. Õied suured, kollased, üksikult, harva 2-kaupa, õieraod kuni 5 cm pikad. Kaunad nelja tiivaga, kuni 5 cm pikad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Lääne-Eestis rannaniitudel ja puisniitudel. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Õied pole üksikult, alla 1 cm pikad
  Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Õisik üle 4 korra laiusest pikem 5
4 Õisik kerajas kuni ovaalne, alla 4 korra laiusest pikem 6
5 Keskmiste varrelehtede abilehed terveservalised
  Melilotus officinalis (L.) Lam. - kollane mesikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, korrapäratult hambulised, alumised äraspidimunajad, ülemised süstjad. Abilehed terveservalised. Õied kollased, pika püstise õisikuna. Kaunad ühe seemnega. Kõrgus 20-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, põllupeenardel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Keskmiste varrelehtede abilehed 6-10 selge hambaga
  Melilotus dentatus (Waldst. & Kit.) Pers. - hambune mesikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed tihedalt hambulise servaga, pikliksüstjad kuni ovaalsed. Keskmiste varrelehtede abilehed 6-10 hambaga. Õied kahvatukollased, pika püstise õisikuna. Kaunad 4-5 mm pikad, kahe seemnega. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lääne-Eesti mererandadel. Harva. Õitseb juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

6 Puri (keskmine kroonleht) sile. Vili kõver või spiraalselt keerdunud, pole valminult tupe sees 7
6 Puri (keskmine kroonleht) peenelt kurrutatud. Vili ovaalne, valminult tupe sees 9
7 Õisik kerajas, tihe, alla 7 mm lai. Vili neerukujuline, alla 3 mm pikk
  Medicago lupulina L. - humal-lutsern
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad, keskmine leheke pisikese rootsuga. Õied kollased, 4 mm pikad, väikese nutitaolise õisikuna. Kaunad neerjad, ühe seemnega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, loodudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

7 Õisik pole kerajas, üle 7 mm lai. Vili (kaun) piklik, kõverdunud või spiraalne 8
8 Kõik õied kollased. Kaun sirge, sirpjas või kuni ¾ ringi kõver
  Medicago falcata L. - sirplutsern
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad või lineaalsed, keskmine leheke rootsuline. Õied kollased, kobarõisikus. Kaunad sirpjad või sirged, püstistel raagudel, paljad või hõredalt karvased. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Teeservades, põllupeenardel, karjamaadel, loopealsetel. Kasvatatakse põllul. Tavaline, eriti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Õied sinised, lillad, rohekaskollased kuni pruunikad. Kaun spiraalne
  Medicago x varia Martyn - hübriidlutsern
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, tipmine leheke rootsuline. Õied kirjud, sinakad, pruunikad, rohekad, kollased, kobarõisikus. Kaun spiraalne. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Heinapõldudel, teede ääres. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Sirplutserni ja hariliku lutserni hübriid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Ülemised lehed peaaegu vastakud. Õied peale viljumist tumepruunid. Õisikuid 2 või 3, tipmised
  Trifolium spadiceum L. - pruun ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud. Alumised varrelehed 2-5 cm rootsudega, lehekesed äraspidimunajad või süstjad. Õisikud õitseajal kollased, hiljem kastanpruunid, läikivad. Õisikuid 2 või 3. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, puisniitudel, põllu- ja teeservadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Kõik lehed vahelduvalt. Õied pole peale viljumist tumepruunid. Õisikuid palju, külgmised, lehekaenaldes 10
10 Ülemiste lehtede keskmine leheke külgmistest pikema rootsuga
  Trifolium campestre Schreb. - lamav ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, keskmine leheke teistest pikema rootsukesega. Varred lamavad või tõusvad. Õied kollased. Õisi õisikus 20-40. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Saaremaa ja Kihnu rannaniitudel, mandriosas harva tulnukana. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

10 Ülemiste lehtede kõik lehekesed rootsutud
  Trifolium aureum Pollich - kuldristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud. Alumiste varrelehtede rootsud 1 cm pikad, lehekesed äraspidimunajad. Õied kollased, peale õitsemist kollakad või helepruunid. Õisikuid palju. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, teeservades, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Õied valged 12
11 Õied pole valged 16
12 Õisik vähemalt 5 korda laiusest pikem
  Melilotus albus Medik. - valge mesikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed 1-2 cm pikad, tömbid, hambulised. Õied valged, pikkades püstistes kobarates. Kaunad munajad, 1-3 seemnega. Kõrgus kuni 2 m.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teepervedel, jäätmaadel, põlluservades, põllukultuurina. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

12 Õisik kerajas kuni ovaalne 13
13 Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad
  Trifolium repens L. - valge ristik
  Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, 5-30 mm pikad, heleda kolmnurgaga keskel. Õied valged, tupp peale õitsemist ei suurene. Pikkus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teepervedel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

13 Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu 14
14 Õisik täiskasvanult silinderjas. Õied alla 1 cm pikad, tupe karvade vahelt vaevu nähtavad. Üheaastane
  Trifolium arvense L. - kassiristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, lineaalsed, tipus peenehambalised. Õiekroon roosa, tupest lühem, tupp pikkade hallide karvadega, õisik hall ja pehme nutt. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel nõlvadel, põlluservadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Õisik kerajas. Õied üle 1 cm, hästi nähtavad (tupe karvad lühikesed). Mitmeaastased 15
15 Lehed ja vars selgelt karvased. Lehekese serv peenehambaline
  Trifolium montanum L. - mägiristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed elliptilised, peensaagja servaga, kõik lehekesed rootsutud. Vars püstine, karvane, vähe harunenud. Lehed peamiselt juurmised. Õied valged. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, loodudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Õisikutest saab magusa tee.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

15 Lehed ja varred enam-vähem paljad. Lehekese serv terve, sile
  Trifolium hybridum L. - roosa (rootsi) ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut lihakad, paljad. Varred püstised või lamavad. Õied heleroosad või valkjad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservadel, põllupeenardel, heinamaadel. Hajusalt. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Õied sinakaslillad. Kaunad spiraalsed, tupest palju pikemad
  Medicago sativa L. - harilik lutsern
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, tipmine leheke rootsuline, lehekesed piklikovaalsed. Õied sinised, kobarõisikus. Kaunad 1,5-4 ringi spiraalselt keerdunud. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Söödataim põldudel. Metsistub hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Hübridiseerub kergesti sirplutserniga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Õied roosad. Vili pole kõver, lühike, tupe sees 17
17 Õisikud rootsutud 18
17 Õisiku raag vähemalt 5 mm pikk 19
18 Õietupp paljas, 10-12 rooga
  Trifolium medium L. - keskmine ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed elliptilised, tumerohelised, kõige laiemad keskkohas. Taim paljas või väheste lidus karvadega. Õied lillakaspunased, õietupp viljumisel paljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsaservades, teepervedel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Märkus: Võib segi minna aasristikuga, mille lehed on keskel heledama kolmnurgaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

18 Õietupp pikkade karvadega, 20 rooga
  Trifolium alpestre L. - alpi ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed lineaalsed, ühtlaselt tumerohelised, nahkjad. Taim karvane. Õied tume-lillakaspunased, õietupp viljumisel karvane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades segametsades, puisniitudel. Harva, peamiselt Saaremaal. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

19 Õietupp 5(6) rooga. Õiekroon püsib peale viljumist
  Trifolium hybridum L. - roosa (rootsi) ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut lihakad, paljad. Varred püstised või lamavad. Õied heleroosad või valkjad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservadel, põllupeenardel, heinamaadel. Hajusalt. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

19 Õietupp üle 10 rooga. Õiekroon variseb peale viljumist 20
20 Õisikud silinderjad, laiusest pikemad. Õied tupe pikkade karvade vahelt vaevu nähtavad. Üheaastased
  Trifolium arvense L. - kassiristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, lineaalsed, tipus peenehambalised. Õiekroon roosa, tupest lühem, tupp pikkade hallide karvadega, õisik hall ja pehme nutt. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Õhe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel nõlvadel, põlluservadel Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

20 Õisikud kerajad. Õied hästi nähtavad (tupe karvad lühikesed). Mitmeaastased 21
21 Õietupp pole viljunult puhetunud. Varred püstised kuni tõusvad, üle 30 cm pikad
  Trifolium pratense L. - aasristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, heledama kolmnurgaga keskel (herbaartaimedel vähe märgatav), hõredalt karvased. Varred püstised või lamavad, ei juurdu. Õied lillakaspunased. Õietupp viljumisel karvane. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, heinamaadel, kasvatatakse heintaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

21 Õietupp viljunult põisjalt puhetunud. Varred lamavad, alla 30 cm pikad
  Trifolium fragiferum L. - randristik
  Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed kolmetised, lehekesed rootsutud, 5-30 mm pikad, äraspidimunajad, pehmed. Õied roosad, tupp peale õitsemist põisjalt puhetunud. Pikkus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Lääne-Eesti rannaniitudel. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)