Printable version

1 Lehed pealt rohelised, alt valgekarvased
  Viburnum lantana L. - villane lodjapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge. Võrsed ümarad, hallid. Lehed munajad või ovaalsed, pealt paljad, tumerohelised, veidi kortsulised, alt tihedalt viltkarvased. Õied valged, ühesuurused, kellukjad, kumeras õisikus. Viljad algul punased, hiljem mustad, luuseemnega, mittesöödavad.
Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides ilupõõsana. Õitseb  mais, juunis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas.
1 Lehed mõlemalt poolt rohelised 2
2 Õied kollased, puhkevad enne lehtimist. Kroonlehed kokkukasvanud
  Forsythia x intermedia Zab. - värd- e. vahelmine forsüütia
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m kõrge. Võrsed pruunid, neljakandilised. Lehed süstjad kuni elliptilised, pealt ererohelised, alt kollakasrohelised, mõnikord esinevad ka kolmetised liitlehed. Leheserv alusel terve, mujalt sakiline. Õied kollased, kuni 2 cm pikkuse neljatise krooniga. Vili teritunud otsaga kupar.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsana aedades, parkides. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Pärit Hiinast.
Märkused: Ilutaimedena kasvatatakse ka mitmeid teisi forsüütia liike.
2 Õied pole kollased, puhkevad peale lehtimist. Kroonlehed vabad 3
3 Õied valged, üle 1 cm läbimõõdus. Lehe aluselt algab vähemalt kolm pearoodu. Tolmukaid üle 5
  Philadelphus coronarius L. - harilik ebajasmiin
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m kõrge. Kaheaastaste võrsete koor ketendab suurte lappidena. Lehed vastakud, elliptilised, sakilise servaga, 5-10 cm pikad. Õied suured, valged, lõhnavad, neljatised, 5-7-kaupa kobaras. Viljad pruunid, kuivad.
Levik ja ökoloogia: Sagelikasvatatav ilupõõsas. Õitseb juunis. Pärit Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Õied pole valged, alla 8 mm läbimõõdus. Lehed ühe aluselt algava pearooga. Tolmukaid kõige rohkem 5 4
4 Noored oksad neljakandilised, ilma tumedate näsadeta. Kroonlehed kollakasrohelised
  Euonymus europaeus L. - harilik kikkapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas või puu, 1-7 m kõrge. Oksad kandilised, siledad või üksikute kühmudega. Lehed vastakud, elliptilised, peensaagja servaga,  kuni 10 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehti neli, piklikud, rohekad, 3-5-kaupa lehtede kaenaldes, isas- ja emasõied eraldi. Vili lillakaspunane kupar. Seemned heledad, üleni kaetud oranžpunase lihaka seemnerüüga, ei ripu kuprast välja.
Levik ja ökoloogia: Looduslikult Lõuna-Eestis Koiva jõe lammil, mujal ilupuuna ja kultuurist metsistunult. Õitseb mais. Levila Euroopas ja Lääne-Aasias.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.
Märkused: Kõik taimeosad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Noored oksad ruljad, tihedalt kaetud tumepruunide kuni mustade näsadega. Kroonlehed punakaspruunid
  Euonymus verrucosus Scop. - naastune kikkapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge. Oksad ruljad, tihedalt kaetud pruunikate näsakestega. Lehed vastakud, elliptilised, peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehti neli, ümarad, pruunikad, väikeste õisikutena lehtede kaenaldes. Vili kollakasroosa kupar. Seemned mustad, pooleldi kaetud lihaka punase seemnerüüga, ripuvad kuprast välja.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupõõsana, harva metsistub. Õitseb juunis. Levinud Kesk-Euroopas, Kaukaasias, Siberis, meile lähimad looduslikud leiukohad on Lätis.
Märkused: Kõik taimeosad mürgised.