Printable version

1 Leheserv hambuline 2
1 Leheserv terve 6
2 Lehed pealt rohelised, alt valgekarvased
  Viburnum lantana L. - villane lodjapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge. Võrsed ümarad, hallid. Lehed munajad või ovaalsed, pealt paljad, tumerohelised, veidi kortsulised, alt tihedalt viltkarvased. Õied valged, ühesuurused, kellukjad, kumeras õisikus. Viljad algul punased, hiljem mustad, luuseemnega, mittesöödavad.
Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides ilupõõsana. Õitseb  mais, juunis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas.
2 Lehed mõlemalt poolt rohelised 3
3 Õied kollased, puhkevad enne lehtimist. Kroonlehed kokkukasvanud
  Forsythia x intermedia Zab. - värd- e. vahelmine forsüütia
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m kõrge. Võrsed pruunid, neljakandilised. Lehed süstjad kuni elliptilised, pealt ererohelised, alt kollakasrohelised, mõnikord esinevad ka kolmetised liitlehed. Leheserv alusel terve, mujalt sakiline. Õied kollased, kuni 2 cm pikkuse neljatise krooniga. Vili teritunud otsaga kupar.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsana aedades, parkides. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Pärit Hiinast.
Märkused: Ilutaimedena kasvatatakse ka mitmeid teisi forsüütia liike.
3 Õied pole kollased, puhkevad peale lehtimist. Kroonlehed vabad 4
4 Õied valged, üle 1 cm läbimõõdus. Lehe aluselt algab vähemalt kolm pearoodu. Tolmukaid üle 5
  Philadelphus coronarius L. - harilik ebajasmiin
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m kõrge. Kaheaastaste võrsete koor ketendab suurte lappidena. Lehed vastakud, elliptilised, sakilise servaga, 5-10 cm pikad. Õied suured, valged, lõhnavad, neljatised, 5-7-kaupa kobaras. Viljad pruunid, kuivad.
Levik ja ökoloogia: Sagelikasvatatav ilupõõsas. Õitseb juunis. Pärit Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Õied pole valged, alla 8 mm läbimõõdus. Lehed ühe aluselt algava pearooga. Tolmukaid kõige rohkem 5 5
5 Noored oksad neljakandilised, ilma tumedate näsadeta. Kroonlehed kollakasrohelised
  Euonymus europaeus L. - harilik kikkapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas või puu, 1-7 m kõrge. Oksad kandilised, siledad või üksikute kühmudega. Lehed vastakud, elliptilised, peensaagja servaga,  kuni 10 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehti neli, piklikud, rohekad, 3-5-kaupa lehtede kaenaldes, isas- ja emasõied eraldi. Vili lillakaspunane kupar. Seemned heledad, üleni kaetud oranžpunase lihaka seemnerüüga, ei ripu kuprast välja.
Levik ja ökoloogia: Looduslikult Lõuna-Eestis Koiva jõe lammil, mujal ilupuuna ja kultuurist metsistunult. Õitseb mais. Levila Euroopas ja Lääne-Aasias.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.
Märkused: Kõik taimeosad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Noored oksad ruljad, tihedalt kaetud tumepruunide kuni mustade näsadega. Kroonlehed punakaspruunid
  Euonymus verrucosus Scop. - naastune kikkapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge. Oksad ruljad, tihedalt kaetud pruunikate näsakestega. Lehed vastakud, elliptilised, peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehti neli, ümarad, pruunikad, väikeste õisikutena lehtede kaenaldes. Vili kollakasroosa kupar. Seemned mustad, pooleldi kaetud lihaka punase seemnerüüga, ripuvad kuprast välja.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupõõsana, harva metsistub. Õitseb juunis. Levinud Kesk-Euroopas, Kaukaasias, Siberis, meile lähimad looduslikud leiukohad on Lätis.
Märkused: Kõik taimeosad mürgised.
6 Õied ja viljad kahekaupa lehekaenaldes (mõnel juhul võib kahest alusel kokkukasvanud õiest moodustuda üks mari) 7
6 Õied ja viljad pole kahekaupa lehekaenaldes vaid kobarate või pööristena 9
7 Õied korrapärased (radiaalsümmeetrilised). Viljad valged
  Symphoricarpos albus (L.) S.F. Blake - harilik lumimari
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed vastakud, elliptilised, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised, 3-5 cm pikad, lisaks terveservalistele esineb ka ebakorrapäraselt hõlmiseid. Õied väikesed, roosakad, kellukjad, tihedates ümarates õisikutes. Viljad valged, marjataolised, kahe luuseemnega, püsivad kaua.
Levik ja ökoloogia: Sageli ilupõõsana aedades ja parkides, vahel metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.
Märkused: Viljad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

7 Õied ebakorrapärased (bilateraalsümmetrilised). Viljad pole valged 8
8 Lehed tömbid. Viljad sinised
  Lonicera caerulea L. - sinine kuslapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed vastakud,  piklik-elliptilised, 3-5 cm pikad, sinakasrohelised, hõredalt karvased. Õied rohekasvalged, peaaegu korrapärased, kahe kõrvuti asetseva õie sigimikud täielikult teineteisega kokku kasvanud. Marjad sinakasmustad, hallika kirmega, kahekaupa täiesti kokku kasvanud (nagu üks lapik mari).
Levik ja ökoloogia: Soostuvatel puisniitudel, hõredates metsades, põõsastikes, Lääne-Eestis tavaline, Kagu-Eestis harva. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Aasias.
Märkused: Sinisese kuslapuu marjad pole mürgised, aga on mõrkja maitsega. Söödavate marjadega on söödav kuslapuu (Lonicera caerulea var. edulis), mida ka Eestis kasvatakse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Lehed terava tipuga. Viljad punased
  Lonicera xylosteum L. - harilik kuslapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge. Lehed vastakud, lai-elliptilised, pehmekarvased, hallikasrohelised. Õied valged kuni kollakasvalged, kahehuulelised, kahe kõrvuti asuva õie sigimikud alusel kokku kasvanud. Marjad tumepunased, alusel 2-kaupa kokku kasvanud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuusikutes ja kuusesegametsades, puisniitudel, võsastikes. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast kuni Altaini.
Märkused: Marjad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Õied lillad. Viljad kuivad
  Syringa josikaea J.Jacq. ex Rchb. - ungari sirel
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-4(7) m kõrge. Lehed vastakud, elliptilised, aheneva alusega, 5-14 cm pikad, pealt tumedamad, alt heledamad rohelised, rood karvased. Õied tumelillad, lõhnavad, neljatised, torujad, 10-20 cm pikkustes, ühekaupa asuvates püstistes õisikutes. Viljad pruunid.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis. Looduslikult Ungaris, Taga-Karpaatias.
9 Õied valged. Viljad lihakad 10
10 Leheroots alla 1 cm pikk. Kroonlehti 4, kokkukasvanud
  Ligustrum vulgare L. - harilik liguster
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3(5) m kõrge. Võrsed pruunid, valgete täpikestega. Lehed piklikud, 3-6 cm pikad, tumerohelised, paljad, terveservalised. Õied valged, väikesed, krooni putkeosa sama pikk kui hõlmine osa, kuni 6 cm pikkuste kohevate pöörisõisikutena. Läikivmustad marjataolised luuviljad.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas ja Kaukaasias, Põhja-Aafrikas.
10 Leheroots üle 1 cm pikk. Kroonlehti 5, pole kokku kasvanud 11
11 Lehed mõlemalt küljelt rohelised, alt veidi heledamad, 4-5 paari külgroodudega. Vili tume
  Swida sanguinea (L.) Opiz - verev kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 3-5(7) m kõrge. Noored võrsed rohekad, karvased, hiljem punakaspruunid, vanemad oksad hallikad. Lehed vastakud, elliptilised, 4-7 cm pikad, rohelised, alt heledamad, sügisel veripunased. Õied valged, suurtes vihmavarju moodi õisikutes. Luuviljad kerajad, sinakasmustad, valgete täpikestega.
Levik ja ökoloogia: Kohati Põhja- ja Lääne-Eestis leht- ja segametsades, sageli kasvatatakse ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Lääne-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, 5-8 paari külgroodudega. Vili valge 12
12 Lehed 8-12 cm pikad, 5-6 paari külgroodudega, keskrood roheline. Võrsed püstised, juurevõsunditeta
  Swida alba (L.) Opiz - siberi kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge. Noored võrsed vahakirmega, talvel erepunased. Lehed vastakud, elliptilised, pealt rohelised, alt sinakasrohelised, sügisel lillakaspunased. Õied valged, väikesed, vihmavarjutaolises õisikus. Luuvili valge, sinaka läikega, piklik.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, juhuslikult metsistuv. Õitseb juunist augustini. Looduslikult kasvab Siberis ja Põhja-Hiinas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

12 Lehed kuni 20 cm pikad, 5-8 paari külgroodudega, keskrood kollakaspunane. Võrsed laiuvad, juurevõsunditega
  Swida stolonifera (Michx.) Rydb. - võsund-kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m kõrge. Noored võrsed rohelised, karvased, hiljem erepunased. Mahaulatuvad oksad juurduvad. Lehed vastakud, elliptilised, alt valkjalt sinakasrohelised, kollakaspunase pearooga. Õied valged, väikesed, vihmavarjutaolises õisikus. Luuvili valge, kerajas.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, vahel metsistub. Õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)