Printable version
| 1 | Leheserv terve. Vili tiibadeta | |
| Syringa vulgaris L. - harilik sirel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 7(10) m
kõrge. Lehed vastakud, 8-10 cm pikad, südajad,
tumerohelised, terveservalised, siledad. Õied lillad või
valged, neljatised, torujad, lõhnavad, 10-25 cm pikkustes
püstistes, enamasti kahekaupa asetsevates õisikutes. Vili
pruun, väike piklik kupar. Levik ja ökoloogia: Väga levinud ilupõõsas parkides, aedades ja vanade talude juures, metsistub. Looduslikult Kagu-Euroopa kivistel nõlvadel tihnikutes, mujal istutatud ja metsistunud ning naturaliseerunud. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
![]() |
|
| 1 | Leheserv hambuline. Vili tiivuline | |
| Acer tataricum L. - tatari vaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge, Eestis
kasvab vahel ka põõsana. Koor tumehall või must,
sile. Lehed peaaegu terved või ainult madalalt kolmehõlmased,
munajad, alusel kergelt südajad, kahelisaagja servaga, pealt
tume-, alt helerohelised. Õisikud püstised. Vilja tiivad
erepunased, ühinevad teravnurkselt, sageli üksteist
kattes. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides. Õitseb juunis pärast lehtede puhkemist. Kasvab Kagu-Euroopas, Kaukaasias ja Uraalides, ulatub Väike-Aasiani. |
![]() |
|



