Printable version

1 Lehed kolmetised
  Acer negundo L. - saarvaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed kollakasrohelised  paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava  nurga all, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti.
1 Lehekesi rohkem kui kolm 2
2 Lehed sõrmjad
  Aesculus hippocastanum L. - harilik hobukastan
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Sõrmjate pikarootsuliste liitlehtedega, lehekesed 10-20 cm pikad. Õied ebakorrapärased, valged, punakate laikudega, püstises koonusjas õisikus. Vili ogaline, kerajas, avaneb kolme praoga, 1-3 seemnega. Pähklitaoline seeme tumepruun, läikiv.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage ilupuu, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Looduslikult esineb Põhja-Kreekas, Väike-Aasias, kultuurina levinud väga laialdaselt, ulatub Skandinaavia põhjaossagi.
2 Lehed sulgjad 3
3 Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad, tiivulised 4
3 Lehed hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Viljad lihakad 5
4 Lehekesi rohkem kui 7
  Fraxinus excelsior L. - harilik saar
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35(40) m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 9-15, lehekesed kuni 10 cm pikad. Õied pisikesed, tihedates külgmistes tumedates kimpudes, täiesti ilma õiekattelehtedeta, ainult emakate või tolmukatega, harvem ühes õies olemas nii tolmukad kui emakad. Tiibviljad ühe seemnega, kuni 4 cm pikad,  kimpudena. Pungad silmatorkavalt mustad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis ja suuremas osas Euroopas niisketes metsades, puisniitudel, jõekallastel. Kasutatakse ka haljastuses. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Lehed 3-7 lehekesega
  Acer negundo L. - saarvaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed kollakasrohelised  paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava  nurga all, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti.
5 Vili must. Õied valged, vihmavarjutaolises kännasõisikus. Okste säsi valge
  Sambucus nigra L. - must leeder
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 4-6 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi tavaliselt 5, 6-12 cm pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Okste sees olev säsi valge. Õied valged, lõhnavad, 6-10 mm läbimõõdus, lamedates sarikjates õisikutes, õisikute harud karvased. Vili must.
Levik ja ökoloogia: Parkides ja aedades ilupõõsana, kohati metsistub ja naturaliseerub, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kesk-Euroopas ja Lääne-Aasias niisketes metsades ja võsades.
Märkused: Taim mürgine, v.a. valminud viljad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Viljad punased. Rohekaskollased õied munajas pöörisõisikus. Okste säsi pruunikas
  Sambucus racemosa L. - punane leeder
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-4 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, 5-8 cm pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Okste sees olev säsi pruunikas. Õied rohekaskollased, lõhnata, tihedates munajates õisikutes. Viljad oranžikaspunased.
Levik ja ökoloogia: Sageli parkides, aedades. Kultuurist metsistunult ja naturaliseerunult segametsades, võsades. Hajusalt, peamiselt Eesti mandriosas. Pärit Lääne-Aasiast. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Seemned mürgised, muud taimeosad mitte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)