Back 
Printable version
| 1 | Õied erekollased | 2 |
| 1 | Õied pole kollased | 4 |
| 2 | Varred lamavad | |
| Lysimachia nummularia L. - roomav metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, tihedalt lehistunud. Lehed vastakud, ümarad, lühikese rootsuga. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus, üksikult keskmiste lehtede kaenaldes. Pikkus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, murudes. Hajusalt, sagedam Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Varred püstised | 3 |
| 3 | Kroonlehti 5. Õisik hõre, püramiidjas | |
| Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Kroonlehti 7. Õisik tihe, nutitaoline | |
| Lysimachia thyrsiflora L. - ussilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud. Varre alaosas lehtede asemel pruunid soomused. Õied kollased, väga väikesed, tihedates nutitaolistes raolistes õisikutes lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Kraavides, lodudes, lodumetsades, soodes, veekogude kaldaosas. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Õied valged | 5 |
| 4 | Õied pole valged | 7 |
| 5 | Kroonlehti 4 | |
| Veronica catenata Pennell - vesimailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajassüstjad, tömbitipulised, rootsutud. Õieraod kandelehtedest lühemad, püstised või rõhtsalt eemale hoiduvad. Kõrgus 15-60(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Saaremaal. Väga haruldane Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Kroonlehti 5 | 6 |
| 6 | Lehed üle 4 cm pikad | |
| Vincetoxicum hirundinaria Medik. - lood-angervars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed vastakud, 6-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, tervete servadega. Õied kollakasvalged, viietised, alla 1 cm läbimõõduga, hõredates õisikutes. Seemnetel ühes otsas pikad karvad. Kõrgus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, loodudel, nõlvadel. Paiguti Saaremaal, harvem Lääne-Eesti mandriosas. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. |
 |
|
| 6 | Lehed alla 4 cm pikad | |
| Montia fontana L. - harilik allikrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev, peenike, harkjalt harunev. Lehed lihakad, mõlajad. Õied valged, tipmised. Seemned mustad, läikivad. Kõrgus 4-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Veekogude liivastel või soostunud kallastel, kraavides. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Õied oranžikaspunased | |
| Anagallis arvensis L. - põld-varsapõlv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars neljakandiline, lehistunud. Lehed munajad, vastakud, rootsutud, alaküljel mustade täppidega. Õied telliskivipunased, üksikult pikkadel raagudel lehtede kaenaldes. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, teede ääres. Paiguti, valdavalt Saaremaal. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Õied teistsugust värvi | 8 |
| 8 | Kroonlehti 5 või rohkem | 9 |
| 8 | Kroonlehti 4 | 20 |
| 9 | Varred ja lehed tihedate, pikkade, jäikade karvadega | |
| Asperugo procumbens L. - karerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või tõusev, tagasipöördunud ogadega, habras. Varrelehed piklikelliptilised, karedad. Õied algul lillad, hiljem helesinised, valgete mühksoomustega, väikesed (läbimõõt 3 mm), üksikult või mõnekaupa suurte kõrglehtede kaenlais. Õietupp suureneb pärast õitsemist ja käändub kahe hõlmana ümber vilja. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, varemetes, elamute ümbruses niiskel kõdul. Paiguti rannikualadel, mujal haruldane. Õitseb maist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohulähedane. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Varred ja lehed paljad või hõredate, lühikeste, pehmete karvadega | 10 |
| 10 | Õied kogu varrel lehekaenaldes | 11 |
| 10 | Õied üksikult või koondunud varre tippu | 13 |
| 11 | Õied üle 1 cm läbimõõdus | |
| Vinca minor L. - väike igihali | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õiteta varred lamavad, juurduvad. Lehed vastakud, tumerohelised, nahkjad, elliptilised, paljad, pealt läikivad, 1-2 cm laiad. Õied lillakassinised, üksikult lehekaenaldes.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane, puitunud. Kasvatatakse aedades, parkides, metsistub. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Õied alla 1 cm läbimõõdus | 12 |
| 12 | Õied sinised, tupe ja krooniga | |
| Anagallis arvensis L. - põld-varsapõlv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars neljakandiline, lehistunud. Lehed munajad, vastakud, rootsutud, alaküljel mustade täppidega. Õied telliskivipunased, üksikult pikkadel raagudel lehtede kaenaldes. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, teede ääres. Paiguti, valdavalt Saaremaal. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 12 | Õied kahvaturoosad, ainult kroonlehetaoliste tupplehtedega (seetõttu näivalt ilma tupeta) | |
| Glaux maritima L. - rannikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, lihakad, varrel tihedalt, allosas ristvastakud, ülal vahelduvad. Õied roosakasvioletsed, raotud, ühekaupa keskmiste lehtede kaenaldes. Kõrgus 4-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Õied alla 8 mm läbimõõdus | |
| Valerianella locusta (L.) Laterr. - põldkännak | ||
| Iseloomulikud tunnused: Terved lihtlehed, varrelehed piklikud, juurmised mõlajad. Õied väikesed, sinakad, tipmises tihedas õisikus. Viljad veidi lapikud. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Lääne-Eestis mererannal, umbrohuna põldudel. Paiguti. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Õied üle 8 mm läbimõõdus | 14 |
| 14 | Kroonlehed roosad. Emakael niitjas, vilja küljes ei säili | 15 |
| 14 | Kroonlehed sinised, lillad või veinipunased. Emakakael jääb vilja külge | 17 |
| 15 | Varrelehed 1-roolised, enamvähem paralleelsete servadega. Juurmised lehed 1-3 rooga, 3-5 mm laiad | |
| Centaurium littorale (Turner) Gilmour - linalehine maasapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed talbjad, veidi lihakad, varrelehed lineaalsed, 1-3 rooga. Õied roosad, erineval kõrgusel. Õietupp õitsemise ajal peaaegu krooni putke pikkune. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Paiguti mererannikul ja rannaniitudel. Lääne-Eestis ja -saartel sagedam. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Varrelehed 3-roolised, lineaar-mõlajad kuni lantsetjad. Juurmised lehed 3-7 rooga, tavaliselt üle 5 mm laiad | 16 |
| 16 | Kaheaastane taim juurmise lehekodarikuga. Õietupp ¾ krooni putkeosa pikkune | |
| Centaurium erythraea Rafn - harilik maasapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed süstjas-äraspidimunajad, varrelehed piklikelliptilised, 5 ebaselge rooga. Õied roosad, enamasti ühel kõrgusel. Õietupp õitsemise ajal krooni putkest palju lühem. Kõrgus 10-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, raiesmikel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Üheaastane taim, juurmine lehekodarik puudub. Õietupp enam-vähem krooni putkeosa pikkune | |
| Centaurium pulchellum (Sw.) Druce - väike maasapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud, juurmist lehekodarikku pole. Lehed munajad, 5 ebaselge rooga. Õied roosad, üksikult lehekaenlais. Keskmised õied raotud, külgmised 1 cm raoga. Õietupp õitsemise ajal krooni putkest lühem. Kõrgus 2-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Mererannikul, rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Õiekroon ratasjas, lühikese putkeosaga. Iga kroonlehe aluse lähedal 2 narmalist nektaariumi | |
| Swertia perennis L. - püsiksannikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terveservalised, juurmised pikarootsulised, ülemised rootsutud, terava tipuga. Õiekroon ratasjas, sügavalt 5-jagune. Õied määrdunudsinised, tumedate täppidega, raolised, pöörisõisikutena. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ida- ja Lõuna-Eesti soistel niitudel ja soodes. Haruldane. Õitseb juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Õiekroon pole ratasjas, putkeosa pikk | 18 |
| 18 | Õied sinised. Krooni putke neel karvadeta | |
| Gentiana pneumonanthe L. - sinine emajuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik puudub. Alumised lehed soomusjad, varrelehed lineaalsed, sileda servaga, enamasti ühe rooga. Õied tumesinised, suured, 5 roheka triibuga, kroon 5-tipmeline. Kõrgus 15-45(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lammi- ja niisketel niitudel. Harva, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Õied lillad. Krooni putke neel karvadega | 19 |
| 19 | Ülemine sõlmevahe ja tipmine õieraag koos moodustavad kõige rohkem 1/6 taime kõrgusest. Sõlmevahesid tavaliselt üle 3. Õisi palju, kroonlehed teravad | |
| Gentianella amarella (L.) Börner - mõru emajuurke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars rohkem kui 3 sõlmevahega. Juurmised lehed mõlajad, sageli osa neist õitseajaks kuivanud. Õisi palju. Õied määrdunudlillad, (punaka varjundiga) või valkjad. Kroon 4 või 5 teritunud tipmega. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel, kadastikes, loodudel, teeservadel, söötidel. Kohati. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Ülemine sõlmevahe ja tipmine õieraag koos moodustavad vähemalt poole taime kõrgusest. Sõlmevahesid kõige rohkem 3. Õisi vähe, kroonlehed tömbid | |
| Gentianella uliginosa (Willd.) Boerner - rand-emajuureke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väike taim, vars 2 või 3 sõlmevahega. Juurmisi lehti vähe, äraspidimunajad või süstjad, tipuosas ahenevad. Varrelehed munajad kuni süstjad, terava tipuga. Õisi vähe. Õied määrdunud-helelillad või valkjad. Õiekroon 5 tömbi tipmega. Kõrgus 3-15(20) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel, savikal mererannal. Läänerannikul küllalt sage, põhjarannikul väga harva. Õitseb augustist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Õied üle 1 cm läbimõõdus. Lehed paralleelsete roodudega. Tolmukaid 5 | |
| Gentiana cruciata L. - südame-emajuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim heleroheline, püstine. Juurmised lehed olemas. Lehed munajassüstjad, kareda servaga, 3 rooga, alusel tupena kokku kasvanud. Õied seest sinised, väljast hallikassinised. Kroon 4-tipmeline. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, paepealsetel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Õied alla 1 cm läbimõõdus. Lehed pole paralleelsete roodudega. Tolmukaid 2 | 21 |
| 21 | Lehed lineaalsed, vähemalt 7 korda laiusest pikemad | |
| Veronica scutellata L. - kännasmailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsad, süstjad kuni lineaalsed, hõredate hammastega. Õied valkjad, roosade või siniste joontega. Õieraod nõrgad, alla kaardunud. Õisikud hõredad, enamasti ainult lehepaari ühes kaenlas. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, soodes jt. niisketes kasvukohtades. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Lehed pole lineaalsed | 22 |
| 22 | Õied lehekaenaldest lähtuvates õisikutes | 23 |
| 22 | Õied tipmises tähkõisikus või üksikult lehekaenaldes | 28 |
| 23 | Varred ja lehed karvased | 24 |
| 23 | Varred ja lehed paljad | 26 |
| 24 | Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk | |
| Veronica officinalis L. - harilik mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, ülemises osas tõusev, ühtlaselt karvane. Lehed vastakud, lühirootsulised, elliptilised, kiilja alusega. Õied helelillakassinised. Pikkus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades ja niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk | 25 |
| 25 | Tupe hambad võrdse pikkusega. Kupar pikkusest oluliselt laiem. Varrel karvad kahe vastaku pikireana | |
| Veronica chamaedrys L. - külmamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrel karvad kahe vastaku pikireana. Alumised lehed lühirootsulised, ülemised rootsutud. Lehed munajad, hambulise servaga. Õied helesinised. Õisikud lehekaenaldes. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Üks neljast tupeh ambast teistest oluliselt väiksem. Kupar sama pikk kui lai. Vars ühtlaselt karvane | |
| Veronica teucrium L. - laialehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba munajas, saagja või täkilise servaga, kuni 5,5 cm pikk. Õied sinised, neljatised, ratasjad. Õietupp viietine, üks tipe teistest palju väiksem. Õied 2-4 lehekaenlast lähtuva kobarana. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsaservades, nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Õiekroon roosa, punakate soontega | |
| Veronica catenata Pennell - vesimailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajassüstjad, tömbitipulised, rootsutud. Õieraod kandelehtedest lühemad, püstised või rõhtsalt eemale hoiduvad. Kõrgus 15-60(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Saaremaal. Väga haruldane Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 26 | Õiekroon sinine, tumesiniste soontega | 27 |
| 27 | Keskmised ja ülemised lehed ümarad kuni elliptilised, lühirootsulised, lehe tipp tömp. Õitsvad varred lamavad või tõusvad | |
| Veronica beccabunga L. - ojamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed lühirootsulised, elliptilised, tömbitipulised. Taim paljas. Õied sinised. Õisikud lehtede kaenlais. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ojades, kraavides, allikasoodes, lodudes. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Keskmised ja ülemised lehed lantsetjad, rootsutud (vähemalt ülemised), teravad. Õitsvad varred püstised | |
| Veronica anagallis-aquatica L. - allikmailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed rootsulised, ülemised rootsutud (varreümbrised), süstjasmunajad, terava tipuga. Vars püstine, neljakandiline. Õiekroon sinine, tumedamate joontega. Õisikud lehtede kaenaldes. Kõrgus 10-90(150)cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, allikasoodes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Õied pikkades lehtedeta tähataolistes õisikutes. Krooniputke laius ja pikkus võrdsed | 29 |
| 28 | Õied lehekaenaldes. Krooniputk pikkusest laiem | 30 |
| 29 | Lehed teravate hammastega. Taim tavaliselt üle 60 cm kõrge | |
| Veronica longifolia L. - pikalehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4(5)-kaupa männases, piklikmunajad, tihedalt sakilise servaga, enamasti paljad. Õied sinised, õietupp tihedalt karvane. Õisikuid sageli mitu, 10-30 cm pikad, varte tippudes. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Lehed tömpide hammastega. Taim tavaliselt alla 60 cm kõrge | |
| Veronica spicata L. - kassisaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud või vahelduvad. Lehed süstjad, harvade madalate hammastega, liht- ja näärmekarvane. Õied sinised, õiertupp ainult serval lühiripsmeline. Õisikuid üks, varre tipul. Kõrgus 15-40(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, teeservadel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Õied koondunud varre ülaossa tavalistest varrelehtedest palju väiksemate kõrglehtede kaenaldesse | 31 |
| 30 | Õied ühtlaselt kogu varrel tavaliste varrelehtede kaenaldes | 32 |
| 31 | Õieraag lühem kui tupp . Üheaastane | |
| Veronica arvensis L. - põldmailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised või tõusvad. Ülemised varrelehed terve servaga, keskmised täkilised. Õied helesinised, väikesed. Õisikud hõredad, lehtede kaenlais. Kõrgus 3-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna kuivadel liivastel põldudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Õieraag tupe pikkune või pikem. Mitmeaastane | |
| Veronica serpyllifolia L. - liivateelehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad või tõusvad, tipus püstised. Varrelehed enam-vähem terveservalised, alumised rootsuga, ülemised rootsutud. Õied valged või helesinised, 0,6-1,5 cm läbimõõdus. Õisikud hõredad, tipmised. Kõrgus 10-25(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, põldudel, teeservadel, eriti savikal mullal. Tavaline. Õitseb maist augusti ja septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Kupar kerajas, mitte lapik ega 2-hõlmalise tipuga. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed | |
| Veronica hederifolia L. - hõlmlehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav. Lehed 3-7(9) hõlmaga, sõrmroodsed, lühikeste karvadega. Õied väikesed, helesinised, üksikult lehekaenlais. Kõrgus 6-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja teeservadel. Väga haruldane, peamiselt Saaremaal. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Kupar tugevalt lapik, 2-hõlmalise tipuga. Lehed pole hõlmised, ainult hambulise servaga, sulgroodsed või sooned halvasti nähtavad | 33 |
| 33 | Õieraag alusel olevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk | |
| Veronica filiformis Sm. - niitjas mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, kergesti juurduvad. Lehed munajad, täkilise servaga. Alumised lehed vastakud, ülemised vahelduvad. Õied helesinised või valkjad, üksikult lehekaenlais, õieraag lehest 3-4 korda pikem. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvatatakse ilutaimena, metsistub, esineb ka umbrohuna. Paljuneb ainult vegetatiivselt. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Õieraag kuni 2 korda alusel olevast lehest pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk | 34 |
| 34 | Kupar andruga, hõlmad laiali hoiduvad. Õiekroon 8-12 mm läbimõõdus | |
| Veronica persica Poir. - pärsia mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, kaetud käharate karvadega. Lehed ümarmunajad, sügavalt saagja servaga. Õied sinised, rohekaskollase neeluga. Õieraag ligikaudu 2 korda alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukumbrohuna põldudel, aedades. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Kupar andruta või nõrga andruga, hõlmad paralleelsed või veidi eemale hoiduvad. Õiekroon all 8 mm läbimõõdus | 35 |
| 35 | Kupar ainult pikkade hõredate näärmekarvadega. Õis valkjas või kahvatu helesinine | |
| Veronica agrestis L. - kesamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, lehed veidi lihakad, hõredalt karvased. Ülemised lehed piklikmunajad, alumised munajad. Õied peaaegu valged, sinakate joontega, üksikult lehe kaenlas. Õieraag kõrvaloleva lehega ühepikkune. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, hajusalt. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Kupar pikkade näärmekarvade ja lühikeste lihtkarvadega. Õis sinine | |
| Veronica opaca Fr. - tumeroheline mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, tihedalt karvane. Lehed ümarmunajad, täkilise servaga, karvased. Õied sinised, õieraag alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Hajusalt. Õitseb aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
