Back 
Printable version
| 1 | Liitlehed | 2 |
| 1 | Lihtlehed | 7 |
| 2 | Lehed kolmetised | |
| Acer negundo L. - saarvaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed
kollakasrohelised paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti
viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud
rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava nurga
all, sageli üksteist kattes. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast. Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti. |
 |
|
| 2 | Lehekesi rohkem kui kolm | 3 |
| 3 | Lehed sõrmjad | |
| Aesculus hippocastanum L. - harilik hobukastan | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge.
Sõrmjate pikarootsuliste liitlehtedega, lehekesed 10-20 cm
pikad. Õied ebakorrapärased, valged, punakate laikudega,
püstises koonusjas õisikus. Vili ogaline, kerajas, avaneb
kolme praoga, 1-3 seemnega. Pähklitaoline seeme tumepruun,
läikiv. Levik ja ökoloogia: Eestis sage ilupuu, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Looduslikult esineb Põhja-Kreekas, Väike-Aasias, kultuurina levinud väga laialdaselt, ulatub Skandinaavia põhjaossagi. |
 |
|
| 3 | Lehed sulgjad | 4 |
| 4 | Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad, tiivulised | 5 |
| 4 | Lehed hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Viljad lihakad | 6 |
| 5 | Lehekesi rohkem kui 7 | |
| Fraxinus excelsior L. - harilik saar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35(40) m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 9-15, lehekesed kuni 10 cm pikad.
Õied pisikesed, tihedates külgmistes tumedates kimpudes,
täiesti ilma õiekattelehtedeta, ainult emakate või
tolmukatega, harvem ühes õies olemas nii tolmukad kui
emakad. Tiibviljad ühe seemnega, kuni 4 cm pikad,
kimpudena. Pungad silmatorkavalt mustad. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis ja suuremas osas Euroopas niisketes metsades, puisniitudel, jõekallastel. Kasutatakse ka haljastuses. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Lehed 3-7 lehekesega | |
| Acer negundo L. - saarvaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed
kollakasrohelised paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti
viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud
rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava nurga
all, sageli üksteist kattes. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast. Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti. |
|
|
| 6 | Vili must. Õied valged, vihmavarjutaolises kännasõisikus. Okste säsi valge | |
| Sambucus nigra L. - must leeder | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 4-6 m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi tavaliselt 5, 6-12 cm pikad,
saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga.
Okste sees olev säsi valge. Õied valged, lõhnavad,
6-10 mm läbimõõdus, lamedates sarikjates
õisikutes, õisikute harud karvased. Vili must. Levik ja ökoloogia: Parkides ja aedades ilupõõsana, kohati metsistub ja naturaliseerub, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kesk-Euroopas ja Lääne-Aasias niisketes metsades ja võsades. Märkused: Taim mürgine, v.a. valminud viljad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Viljad punased. Rohekaskollased õied munajas pöörisõisikus. Okste säsi pruunikas | |
| Sambucus racemosa L. - punane leeder | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-4 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, 5-8 cm
pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga.
Okste sees olev säsi pruunikas. Õied rohekaskollased,
lõhnata, tihedates munajates õisikutes. Viljad
oranžikaspunased. Levik ja ökoloogia: Sageli parkides, aedades. Kultuurist metsistunult ja naturaliseerunult segametsades, võsades. Hajusalt, peamiselt Eesti mandriosas. Pärit Lääne-Aasiast. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Seemned mürgised, muud taimeosad mitte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Leht alusel sirge kuni südajas | 8 |
| 7 | Leht aheneb aluse suunas | 9 |
| 8 | Leheserv terve. Vili tiibadeta | |
| Syringa vulgaris L. - harilik sirel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 7(10) m
kõrge. Lehed vastakud, 8-10 cm pikad, südajad,
tumerohelised, terveservalised, siledad. Õied lillad või
valged, neljatised, torujad, lõhnavad, 10-25 cm pikkustes
püstistes, enamasti kahekaupa asetsevates õisikutes. Vili
pruun, väike piklik kupar. Levik ja ökoloogia: Väga levinud ilupõõsas parkides, aedades ja vanade talude juures, metsistub. Looduslikult Kagu-Euroopa kivistel nõlvadel tihnikutes, mujal istutatud ja metsistunud ning naturaliseerunud. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Leheserv hambuline. Vili tiivuline | |
| Acer tataricum L. - tatari vaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge, Eestis
kasvab vahel ka põõsana. Koor tumehall või must,
sile. Lehed peaaegu terved või ainult madalalt kolmehõlmased,
munajad, alusel kergelt südajad, kahelisaagja servaga, pealt
tume-, alt helerohelised. Õisikud püstised. Vilja tiivad
erepunased, ühinevad teravnurkselt, sageli üksteist
kattes. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides. Õitseb juunis pärast lehtede puhkemist. Kasvab Kagu-Euroopas, Kaukaasias ja Uraalides, ulatub Väike-Aasiani. |
 |
|
| 9 | Oksad lõpevad astlaga | |
| Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad
lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga,
elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe
servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised,
ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul
roheline, hiljem must mari. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Oksad ei lõpe astlaga | 10 |
| 10 | Leheserv hambuline | 11 |
| 10 | Leheserv terve | 15 |
| 11 | Lehed pealt rohelised, alt valgekarvased | |
| Viburnum lantana L. - villane lodjapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge.
Võrsed ümarad, hallid. Lehed munajad või ovaalsed,
pealt paljad, tumerohelised, veidi kortsulised, alt tihedalt
viltkarvased. Õied valged, ühesuurused, kellukjad,
kumeras õisikus. Viljad algul punased, hiljem mustad,
luuseemnega, mittesöödavad. Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. |
 |
|
| 11 | Lehed mõlemalt poolt rohelised | 12 |
| 12 | Õied kollased, puhkevad enne lehtimist. Kroonlehed kokkukasvanud | |
| Forsythia x intermedia Zab. - värd- e. vahelmine forsüütia | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m
kõrge. Võrsed pruunid, neljakandilised. Lehed süstjad
kuni elliptilised, pealt ererohelised, alt kollakasrohelised,
mõnikord esinevad ka kolmetised liitlehed. Leheserv alusel
terve, mujalt sakiline. Õied kollased, kuni 2 cm pikkuse
neljatise krooniga. Vili teritunud otsaga kupar. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsana aedades, parkides. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Pärit Hiinast. Märkused: Ilutaimedena kasvatatakse ka mitmeid teisi forsüütia liike. |
 |
|
| 12 | Õied pole kollased, puhkevad peale lehtimist. Kroonlehed vabad | 13 |
| 13 | Õied valged, üle 1 cm läbimõõdus. Lehe aluselt algab vähemalt kolm pearoodu. Tolmukaid üle 5 | |
| Philadelphus coronarius L. - harilik ebajasmiin | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m
kõrge. Kaheaastaste võrsete koor ketendab suurte
lappidena. Lehed vastakud, elliptilised, sakilise servaga, 5-10 cm
pikad. Õied suured, valged, lõhnavad, neljatised,
5-7-kaupa kobaras. Viljad pruunid, kuivad. Levik ja ökoloogia: Sagelikasvatatav ilupõõsas. Õitseb juunis. Pärit Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast. Märkused: Palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Õied pole valged, alla 8 mm läbimõõdus. Lehed ühe aluselt algava pearooga. Tolmukaid kõige rohkem 5 | 14 |
| 14 | Noored oksad neljakandilised, ilma tumedate näsadeta. Kroonlehed kollakasrohelised | |
| Euonymus europaeus L. - harilik kikkapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas või
puu, 1-7 m kõrge. Oksad kandilised, siledad või
üksikute kühmudega. Lehed vastakud, elliptilised,
peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad. Õied väikesed,
kroonlehti neli, piklikud, rohekad, 3-5-kaupa lehtede kaenaldes,
isas- ja emasõied eraldi. Vili lillakaspunane kupar. Seemned
heledad, üleni kaetud oranžpunase lihaka seemnerüüga,
ei ripu kuprast välja. Levik ja ökoloogia: Looduslikult Lõuna-Eestis Koiva jõe lammil, mujal ilupuuna ja kultuurist metsistunult. Õitseb mais. Levila Euroopas ja Lääne-Aasias. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Märkused: Kõik taimeosad mürgised. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Noored oksad ruljad, tihedalt kaetud tumepruunide kuni mustade näsadega. Kroonlehed punakaspruunid | |
| Euonymus verrucosus Scop. - naastune kikkapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge.
Oksad ruljad, tihedalt kaetud pruunikate näsakestega. Lehed
vastakud, elliptilised, peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad. Õied
väikesed, kroonlehti neli, ümarad, pruunikad, väikeste
õisikutena lehtede kaenaldes. Vili kollakasroosa kupar.
Seemned mustad, pooleldi kaetud lihaka punase seemnerüüga,
ripuvad kuprast välja. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupõõsana, harva metsistub. Õitseb juunis. Levinud Kesk-Euroopas, Kaukaasias, Siberis, meile lähimad looduslikud leiukohad on Lätis. Märkused: Kõik taimeosad mürgised. |
 |
|
| 15 | Õied ja viljad kahekaupa lehekaenaldes (mõnel juhul võib kahest alusel kokkukasvanud õiest moodustuda üks mari) | 16 |
| 15 | Õied ja viljad pole kahekaupa lehekaenaldes vaid kobarate või pööristena | 18 |
| 16 | Õied korrapärased (radiaalsümmeetrilised). Viljad valged | |
| Symphoricarpos albus (L.) S.F. Blake - harilik lumimari | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge.
Lehed vastakud, elliptilised, pealt tumerohelised, alt
hallikasrohelised, 3-5 cm pikad, lisaks terveservalistele esineb ka
ebakorrapäraselt hõlmiseid. Õied väikesed,
roosakad, kellukjad, tihedates ümarates õisikutes. Viljad
valged, marjataolised, kahe luuseemnega, püsivad kaua. Levik ja ökoloogia: Sageli ilupõõsana aedades ja parkides, vahel metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Märkused: Viljad mürgised. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Õied ebakorrapärased (bilateraalsümmetrilised). Viljad pole valged | 17 |
| 17 | Lehed tömbid. Viljad sinised | |
| Lonicera caerulea L. - sinine kuslapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge.
Lehed vastakud, piklik-elliptilised, 3-5 cm pikad,
sinakasrohelised, hõredalt karvased. Õied
rohekasvalged, peaaegu korrapärased, kahe kõrvuti
asetseva õie sigimikud täielikult teineteisega kokku
kasvanud. Marjad sinakasmustad, hallika kirmega, kahekaupa täiesti
kokku kasvanud (nagu üks lapik mari). Levik ja ökoloogia: Soostuvatel puisniitudel, hõredates metsades, põõsastikes, Lääne-Eestis tavaline, Kagu-Eestis harva. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Aasias. Märkused: Sinisese kuslapuu marjad pole mürgised, aga on mõrkja maitsega. Söödavate marjadega on söödav kuslapuu (Lonicera caerulea var. edulis), mida ka Eestis kasvatakse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Lehed terava tipuga. Viljad punased | |
| Lonicera xylosteum L. - harilik kuslapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge.
Lehed vastakud, lai-elliptilised, pehmekarvased, hallikasrohelised.
Õied valged kuni kollakasvalged, kahehuulelised, kahe kõrvuti
asuva õie sigimikud alusel kokku kasvanud. Marjad tumepunased,
alusel 2-kaupa kokku kasvanud. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuusikutes ja kuusesegametsades, puisniitudel, võsastikes. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast kuni Altaini. Märkused: Marjad mürgised. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Õied lillad. Viljad kuivad | |
| Syringa josikaea J.Jacq. ex Rchb. - ungari sirel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-4(7) m
kõrge. Lehed vastakud, elliptilised, aheneva alusega, 5-14 cm
pikad, pealt tumedamad, alt heledamad rohelised, rood karvased. Õied
tumelillad, lõhnavad, neljatised, torujad, 10-20 cm pikkustes,
ühekaupa asuvates püstistes õisikutes. Viljad
pruunid. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis. Looduslikult Ungaris, Taga-Karpaatias. |
 |
|
| 18 | Õied valged. Viljad lihakad | 19 |
| 19 | Leheroots alla 1 cm pikk. Kroonlehti 4, kokkukasvanud | |
| Ligustrum vulgare L. - harilik liguster | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3(5) m
kõrge. Võrsed pruunid, valgete täpikestega. Lehed
piklikud, 3-6 cm pikad, tumerohelised, paljad, terveservalised. Õied
valged, väikesed, krooni putkeosa sama pikk kui hõlmine
osa, kuni 6 cm pikkuste kohevate pöörisõisikutena.
Läikivmustad marjataolised luuviljad. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas ja Kaukaasias, Põhja-Aafrikas. |
 |
|
| 19 | Leheroots üle 1 cm pikk. Kroonlehti 5, pole kokku kasvanud | 20 |
| 20 | Lehed mõlemalt küljelt rohelised, alt veidi heledamad, 4-5 paari külgroodudega. Vili tume | |
| Swida sanguinea (L.) Opiz - verev kontpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 3-5(7) m
kõrge. Noored võrsed rohekad, karvased, hiljem
punakaspruunid, vanemad oksad hallikad. Lehed vastakud, elliptilised,
4-7 cm pikad, rohelised, alt heledamad, sügisel veripunased.
Õied valged, suurtes vihmavarju moodi õisikutes.
Luuviljad kerajad, sinakasmustad, valgete täpikestega. Levik ja ökoloogia: Kohati Põhja- ja Lääne-Eestis leht- ja segametsades, sageli kasvatatakse ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Lääne-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, 5-8 paari külgroodudega. Vili valge | 21 |
| 21 | Lehed 8-12 cm pikad, 5-6 paari külgroodudega, keskrood roheline. Võrsed püstised, juurevõsunditeta | |
| Swida alba (L.) Opiz - siberi kontpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge.
Noored võrsed vahakirmega, talvel erepunased. Lehed vastakud,
elliptilised, pealt rohelised, alt sinakasrohelised, sügisel
lillakaspunased. Õied valged, väikesed,
vihmavarjutaolises õisikus. Luuvili valge, sinaka läikega,
piklik. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, juhuslikult metsistuv. Õitseb juunist augustini. Looduslikult kasvab Siberis ja Põhja-Hiinas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Lehed kuni 20 cm pikad, 5-8 paari külgroodudega, keskrood kollakaspunane. Võrsed laiuvad, juurevõsunditega | |
| Swida stolonifera (Michx.) Rydb. - võsund-kontpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m
kõrge. Noored võrsed rohelised, karvased, hiljem
erepunased. Mahaulatuvad oksad juurduvad. Lehed vastakud,
elliptilised, alt valkjalt sinakasrohelised, kollakaspunase pearooga.
Õied valged, väikesed, vihmavarjutaolises õisikus.
Luuvili valge, kerajas. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, vahel metsistub. Õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
