Printable version

1 Lehe keskmine hõlm külgmistest hõlmadest alla 3 korra pikem. Õied valged. Viljad lihakad
  Viburnum opulus L. - harilik lodjapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, (1)2-3(4) m kõrge. Võrsed kandilised, hallid, punaka varjundiga. Lehed kolmehõlmalised, hõlmad teritunud tipuga, pealt paljad, alt pehmekarvased. Valkjad ratasjad õied   on lamedates vihmavarjutaolistes õisikutes, servmised steriilsed õied teistest suuremad. Viljad erepunased, lihakad, luuseemnega.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline, kasvab sega- ja lodumetsades, puisniitudel, sageli ka ilupõõsana. Õitseb  mais, juunis. Levinud Euroopast Põhja-Aasiani.
Märkused: Marjad söödavad, aga moos ebameeldiva lõhnaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

1 Lehe keskmine hõlm külgmistest vähemalt 3 korda pikem. Õid pole valged. Viljad kuivad
  Acer ginnala Maxim. - ginnala vaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-6 m kõrge. Koor hallikas, sile või rümeline. Lehed pealt tume- ja alt helerohelised, kolmehõlmalised, keskmine hõlm külgmistest palju pikem, leheserv ebaühtlaselt sakiline,  lehed lähevad sügisel punaseks. Õied rohekasvalged. Õisikud püstised. Vilja tiivad punased, ühinevad teravnurkselt, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juunis, pärast lehtede puhkemist. Levinud Kesk-Aasiast Jaapanini.