Printable version

1 Lihtlehed, selgete hõlmadega 2
1 Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed 5
2 Lehed üldkujult selgelt viisnurksed 3
2 Lehed pole üldkujult viisnurksed 4
3 Lehed pealt rohelised, alt hallikasrohelised. Lehe hõlmad tömbid. Õisikud longus. Vilja tiivad ühinevad teravnurkselt, moodustades V-tähe
  Acer pseudoplatanus L. - mägivaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 30(40) m kõrge. Vanemate puude koor tumehall, langeb kihtidena maha ja nähtavale tuleb hele noor koor. Lehed viiehõlmalised, hõlmad ebakorrapäraselt hambulised, tömbid, pealt tume-, alt hallikasrohelised, sügisel lähevad kollaseks. Õied kollakasrohelised. Õiekobar pikk, kitsas, rippuv. Vilja tiivad ühinevad terav- kuni nürinurkselt, tiibade sisemised servad paralleelsed.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb mais, juunis, pärast lehtimist. Euroopa mägiste metsade liik.
3 Lehed mõlemalt poolt ühesuguselt rohelised. Lehe hõlmad terava tipuga. Õisikud enam-vähem püstised. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt
  Acer platanoides L. - harilik vaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Lehed pealt ja alt ühesuguselt rohelised, lehed viiehõlmalised, hõlmad teravatipulised, üksikute teravate hammastega, sügisel lähevad kollaseks või punaseks. Leheroots sisaldab piimmahla. Õitseb enne lehtede täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised. Õiekobar lai, püstine. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt, tiibade sisemised servad moodustavad kaare.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline leht- ja segametsades, sageli ilupuuna parkides ja aedades. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, kasvab ka Balkanil, Väike-Aasias ja Iraanis. Õitseb mais, enne lehtede täielikku puhkemist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Lehe keskmine hõlm külgmistest hõlmadest alla 3 korra pikem. Õied valged. Viljad lihakad
  Viburnum opulus L. - harilik lodjapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, (1)2-3(4) m kõrge. Võrsed kandilised, hallid, punaka varjundiga. Lehed kolmehõlmalised, hõlmad teritunud tipuga, pealt paljad, alt pehmekarvased. Valkjad ratasjad õied   on lamedates vihmavarjutaolistes õisikutes, servmised steriilsed õied teistest suuremad. Viljad erepunased, lihakad, luuseemnega.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline, kasvab sega- ja lodumetsades, puisniitudel, sageli ka ilupõõsana. Õitseb  mais, juunis. Levinud Euroopast Põhja-Aasiani.
Märkused: Marjad söödavad, aga moos ebameeldiva lõhnaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Lehe keskmine hõlm külgmistest vähemalt 3 korda pikem. Õid pole valged. Viljad kuivad
  Acer ginnala Maxim. - ginnala vaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-6 m kõrge. Koor hallikas, sile või rümeline. Lehed pealt tume- ja alt helerohelised, kolmehõlmalised, keskmine hõlm külgmistest palju pikem, leheserv ebaühtlaselt sakiline,  lehed lähevad sügisel punaseks. Õied rohekasvalged. Õisikud püstised. Vilja tiivad punased, ühinevad teravnurkselt, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juunis, pärast lehtede puhkemist. Levinud Kesk-Aasiast Jaapanini.
5 Liitlehed 6
5 Lihtlehed 11
6 Lehed kolmetised
  Acer negundo L. - saarvaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed kollakasrohelised  paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava  nurga all, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti.
6 Lehekesi rohkem kui kolm 7
7 Lehed sõrmjad
  Aesculus hippocastanum L. - harilik hobukastan
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Sõrmjate pikarootsuliste liitlehtedega, lehekesed 10-20 cm pikad. Õied ebakorrapärased, valged, punakate laikudega, püstises koonusjas õisikus. Vili ogaline, kerajas, avaneb kolme praoga, 1-3 seemnega. Pähklitaoline seeme tumepruun, läikiv.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage ilupuu, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Looduslikult esineb Põhja-Kreekas, Väike-Aasias, kultuurina levinud väga laialdaselt, ulatub Skandinaavia põhjaossagi.
7 Lehed sulgjad 8
8 Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad, tiivulised 9
8 Lehed hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Viljad lihakad 10
9 Lehekesi rohkem kui 7
  Fraxinus excelsior L. - harilik saar
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35(40) m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 9-15, lehekesed kuni 10 cm pikad. Õied pisikesed, tihedates külgmistes tumedates kimpudes, täiesti ilma õiekattelehtedeta, ainult emakate või tolmukatega, harvem ühes õies olemas nii tolmukad kui emakad. Tiibviljad ühe seemnega, kuni 4 cm pikad,  kimpudena. Pungad silmatorkavalt mustad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis ja suuremas osas Euroopas niisketes metsades, puisniitudel, jõekallastel. Kasutatakse ka haljastuses. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Lehed 3-7 lehekesega
  Acer negundo L. - saarvaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed kollakasrohelised  paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava  nurga all, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti.
10 Vili must. Õied valged, vihmavarjutaolises kännasõisikus. Okste säsi valge
  Sambucus nigra L. - must leeder
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 4-6 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi tavaliselt 5, 6-12 cm pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Okste sees olev säsi valge. Õied valged, lõhnavad, 6-10 mm läbimõõdus, lamedates sarikjates õisikutes, õisikute harud karvased. Vili must.
Levik ja ökoloogia: Parkides ja aedades ilupõõsana, kohati metsistub ja naturaliseerub, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kesk-Euroopas ja Lääne-Aasias niisketes metsades ja võsades.
Märkused: Taim mürgine, v.a. valminud viljad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

10 Viljad punased. Rohekaskollased õied munajas pöörisõisikus. Okste säsi pruunikas
  Sambucus racemosa L. - punane leeder
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-4 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, 5-8 cm pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Okste sees olev säsi pruunikas. Õied rohekaskollased, lõhnata, tihedates munajates õisikutes. Viljad oranžikaspunased.
Levik ja ökoloogia: Sageli parkides, aedades. Kultuurist metsistunult ja naturaliseerunult segametsades, võsades. Hajusalt, peamiselt Eesti mandriosas. Pärit Lääne-Aasiast. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Seemned mürgised, muud taimeosad mitte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Leht alusel sirge kuni südajas 12
11 Leht aheneb aluse suunas 13
12 Leheserv terve. Vili tiibadeta
  Syringa vulgaris L. - harilik sirel
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 7(10) m kõrge. Lehed vastakud, 8-10 cm pikad, südajad, tumerohelised, terveservalised, siledad. Õied lillad või valged, neljatised, torujad, lõhnavad, 10-25 cm pikkustes püstistes, enamasti kahekaupa asetsevates õisikutes. Vili pruun, väike piklik kupar.
Levik ja ökoloogia: Väga levinud ilupõõsas parkides, aedades ja vanade talude juures, metsistub. Looduslikult Kagu-Euroopa kivistel nõlvadel tihnikutes, mujal istutatud ja metsistunud ning naturaliseerunud. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

12 Leheserv hambuline. Vili tiivuline
  Acer tataricum L. - tatari vaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge, Eestis kasvab vahel ka põõsana. Koor tumehall või must, sile. Lehed peaaegu terved või ainult madalalt kolmehõlmased, munajad, alusel kergelt südajad, kahelisaagja servaga, pealt tume-, alt helerohelised. Õisikud püstised. Vilja tiivad erepunased, ühinevad teravnurkselt, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides. Õitseb juunis pärast lehtede puhkemist. Kasvab Kagu-Euroopas, Kaukaasias ja Uraalides, ulatub Väike-Aasiani.
13 Oksad lõpevad astlaga
  Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga, elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised, ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul roheline, hiljem must mari.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

13 Oksad ei lõpe astlaga 14
14 Leheserv hambuline 15
14 Leheserv terve 19
15 Lehed pealt rohelised, alt valgekarvased
  Viburnum lantana L. - villane lodjapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge. Võrsed ümarad, hallid. Lehed munajad või ovaalsed, pealt paljad, tumerohelised, veidi kortsulised, alt tihedalt viltkarvased. Õied valged, ühesuurused, kellukjad, kumeras õisikus. Viljad algul punased, hiljem mustad, luuseemnega, mittesöödavad.
Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides ilupõõsana. Õitseb  mais, juunis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas.
15 Lehed mõlemalt poolt rohelised 16
16 Õied kollased, puhkevad enne lehtimist. Kroonlehed kokkukasvanud
  Forsythia x intermedia Zab. - värd- e. vahelmine forsüütia
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m kõrge. Võrsed pruunid, neljakandilised. Lehed süstjad kuni elliptilised, pealt ererohelised, alt kollakasrohelised, mõnikord esinevad ka kolmetised liitlehed. Leheserv alusel terve, mujalt sakiline. Õied kollased, kuni 2 cm pikkuse neljatise krooniga. Vili teritunud otsaga kupar.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsana aedades, parkides. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Pärit Hiinast.
Märkused: Ilutaimedena kasvatatakse ka mitmeid teisi forsüütia liike.
16 Õied pole kollased, puhkevad peale lehtimist. Kroonlehed vabad 17
17 Õied valged, üle 1 cm läbimõõdus. Lehe aluselt algab vähemalt kolm pearoodu. Tolmukaid üle 5
  Philadelphus coronarius L. - harilik ebajasmiin
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m kõrge. Kaheaastaste võrsete koor ketendab suurte lappidena. Lehed vastakud, elliptilised, sakilise servaga, 5-10 cm pikad. Õied suured, valged, lõhnavad, neljatised, 5-7-kaupa kobaras. Viljad pruunid, kuivad.
Levik ja ökoloogia: Sagelikasvatatav ilupõõsas. Õitseb juunis. Pärit Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

17 Õied pole valged, alla 8 mm läbimõõdus. Lehed ühe aluselt algava pearooga. Tolmukaid kõige rohkem 5 18
18 Noored oksad neljakandilised, ilma tumedate näsadeta. Kroonlehed kollakasrohelised
  Euonymus europaeus L. - harilik kikkapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas või puu, 1-7 m kõrge. Oksad kandilised, siledad või üksikute kühmudega. Lehed vastakud, elliptilised, peensaagja servaga,  kuni 10 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehti neli, piklikud, rohekad, 3-5-kaupa lehtede kaenaldes, isas- ja emasõied eraldi. Vili lillakaspunane kupar. Seemned heledad, üleni kaetud oranžpunase lihaka seemnerüüga, ei ripu kuprast välja.
Levik ja ökoloogia: Looduslikult Lõuna-Eestis Koiva jõe lammil, mujal ilupuuna ja kultuurist metsistunult. Õitseb mais. Levila Euroopas ja Lääne-Aasias.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.
Märkused: Kõik taimeosad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

18 Noored oksad ruljad, tihedalt kaetud tumepruunide kuni mustade näsadega. Kroonlehed punakaspruunid
  Euonymus verrucosus Scop. - naastune kikkapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge. Oksad ruljad, tihedalt kaetud pruunikate näsakestega. Lehed vastakud, elliptilised, peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehti neli, ümarad, pruunikad, väikeste õisikutena lehtede kaenaldes. Vili kollakasroosa kupar. Seemned mustad, pooleldi kaetud lihaka punase seemnerüüga, ripuvad kuprast välja.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupõõsana, harva metsistub. Õitseb juunis. Levinud Kesk-Euroopas, Kaukaasias, Siberis, meile lähimad looduslikud leiukohad on Lätis.
Märkused: Kõik taimeosad mürgised.
19 Õied ja viljad kahekaupa lehekaenaldes (mõnel juhul võib kahest alusel kokkukasvanud õiest moodustuda üks mari) 20
19 Õied ja viljad pole kahekaupa lehekaenaldes vaid kobarate või pööristena 22
20 Õied korrapärased (radiaalsümmeetrilised). Viljad valged
  Symphoricarpos albus (L.) S.F. Blake - harilik lumimari
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed vastakud, elliptilised, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised, 3-5 cm pikad, lisaks terveservalistele esineb ka ebakorrapäraselt hõlmiseid. Õied väikesed, roosakad, kellukjad, tihedates ümarates õisikutes. Viljad valged, marjataolised, kahe luuseemnega, püsivad kaua.
Levik ja ökoloogia: Sageli ilupõõsana aedades ja parkides, vahel metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.
Märkused: Viljad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

20 Õied ebakorrapärased (bilateraalsümmetrilised). Viljad pole valged 21
21 Lehed tömbid. Viljad sinised
  Lonicera caerulea L. - sinine kuslapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed vastakud,  piklik-elliptilised, 3-5 cm pikad, sinakasrohelised, hõredalt karvased. Õied rohekasvalged, peaaegu korrapärased, kahe kõrvuti asetseva õie sigimikud täielikult teineteisega kokku kasvanud. Marjad sinakasmustad, hallika kirmega, kahekaupa täiesti kokku kasvanud (nagu üks lapik mari).
Levik ja ökoloogia: Soostuvatel puisniitudel, hõredates metsades, põõsastikes, Lääne-Eestis tavaline, Kagu-Eestis harva. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Aasias.
Märkused: Sinisese kuslapuu marjad pole mürgised, aga on mõrkja maitsega. Söödavate marjadega on söödav kuslapuu (Lonicera caerulea var. edulis), mida ka Eestis kasvatakse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

21 Lehed terava tipuga. Viljad punased
  Lonicera xylosteum L. - harilik kuslapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge. Lehed vastakud, lai-elliptilised, pehmekarvased, hallikasrohelised. Õied valged kuni kollakasvalged, kahehuulelised, kahe kõrvuti asuva õie sigimikud alusel kokku kasvanud. Marjad tumepunased, alusel 2-kaupa kokku kasvanud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuusikutes ja kuusesegametsades, puisniitudel, võsastikes. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast kuni Altaini.
Märkused: Marjad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

22 Õied lillad. Viljad kuivad
  Syringa josikaea J.Jacq. ex Rchb. - ungari sirel
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-4(7) m kõrge. Lehed vastakud, elliptilised, aheneva alusega, 5-14 cm pikad, pealt tumedamad, alt heledamad rohelised, rood karvased. Õied tumelillad, lõhnavad, neljatised, torujad, 10-20 cm pikkustes, ühekaupa asuvates püstistes õisikutes. Viljad pruunid.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis. Looduslikult Ungaris, Taga-Karpaatias.
22 Õied valged. Viljad lihakad 23
23 Leheroots alla 1 cm pikk. Kroonlehti 4, kokkukasvanud
  Ligustrum vulgare L. - harilik liguster
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3(5) m kõrge. Võrsed pruunid, valgete täpikestega. Lehed piklikud, 3-6 cm pikad, tumerohelised, paljad, terveservalised. Õied valged, väikesed, krooni putkeosa sama pikk kui hõlmine osa, kuni 6 cm pikkuste kohevate pöörisõisikutena. Läikivmustad marjataolised luuviljad.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas ja Kaukaasias, Põhja-Aafrikas.
23 Leheroots üle 1 cm pikk. Kroonlehti 5, pole kokku kasvanud 24
24 Lehed mõlemalt küljelt rohelised, alt veidi heledamad, 4-5 paari külgroodudega. Vili tume
  Swida sanguinea (L.) Opiz - verev kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 3-5(7) m kõrge. Noored võrsed rohekad, karvased, hiljem punakaspruunid, vanemad oksad hallikad. Lehed vastakud, elliptilised, 4-7 cm pikad, rohelised, alt heledamad, sügisel veripunased. Õied valged, suurtes vihmavarju moodi õisikutes. Luuviljad kerajad, sinakasmustad, valgete täpikestega.
Levik ja ökoloogia: Kohati Põhja- ja Lääne-Eestis leht- ja segametsades, sageli kasvatatakse ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Lääne-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

24 Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, 5-8 paari külgroodudega. Vili valge 25
25 Lehed 8-12 cm pikad, 5-6 paari külgroodudega, keskrood roheline. Võrsed püstised, juurevõsunditeta
  Swida alba (L.) Opiz - siberi kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge. Noored võrsed vahakirmega, talvel erepunased. Lehed vastakud, elliptilised, pealt rohelised, alt sinakasrohelised, sügisel lillakaspunased. Õied valged, väikesed, vihmavarjutaolises õisikus. Luuvili valge, sinaka läikega, piklik.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, juhuslikult metsistuv. Õitseb juunist augustini. Looduslikult kasvab Siberis ja Põhja-Hiinas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

25 Lehed kuni 20 cm pikad, 5-8 paari külgroodudega, keskrood kollakaspunane. Võrsed laiuvad, juurevõsunditega
  Swida stolonifera (Michx.) Rydb. - võsund-kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m kõrge. Noored võrsed rohelised, karvased, hiljem erepunased. Mahaulatuvad oksad juurduvad. Lehed vastakud, elliptilised, alt valkjalt sinakasrohelised, kollakaspunase pearooga. Õied valged, väikesed, vihmavarjutaolises õisikus. Luuvili valge, kerajas.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, vahel metsistub. Õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)