Printable version

1 Lehed vastakud 2
1 Lehed vahelduvad või männases 27
2 Lihtlehed, selgete hõlmadega 3
2 Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed 6
3 Lehed üldkujult selgelt viisnurksed 4
3 Lehed pole üldkujult viisnurksed 5
4 Lehed pealt rohelised, alt hallikasrohelised. Lehe hõlmad tömbid. Õisikud longus. Vilja tiivad ühinevad teravnurkselt, moodustades V-tähe
  Acer pseudoplatanus L. - mägivaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 30(40) m kõrge. Vanemate puude koor tumehall, langeb kihtidena maha ja nähtavale tuleb hele noor koor. Lehed viiehõlmalised, hõlmad ebakorrapäraselt hambulised, tömbid, pealt tume-, alt hallikasrohelised, sügisel lähevad kollaseks. Õied kollakasrohelised. Õiekobar pikk, kitsas, rippuv. Vilja tiivad ühinevad terav- kuni nürinurkselt, tiibade sisemised servad paralleelsed.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb mais, juunis, pärast lehtimist. Euroopa mägiste metsade liik.
4 Lehed mõlemalt poolt ühesuguselt rohelised. Lehe hõlmad terava tipuga. Õisikud enam-vähem püstised. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt
  Acer platanoides L. - harilik vaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Lehed pealt ja alt ühesuguselt rohelised, lehed viiehõlmalised, hõlmad teravatipulised, üksikute teravate hammastega, sügisel lähevad kollaseks või punaseks. Leheroots sisaldab piimmahla. Õitseb enne lehtede täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised. Õiekobar lai, püstine. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt, tiibade sisemised servad moodustavad kaare.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline leht- ja segametsades, sageli ilupuuna parkides ja aedades. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, kasvab ka Balkanil, Väike-Aasias ja Iraanis. Õitseb mais, enne lehtede täielikku puhkemist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Lehe keskmine hõlm külgmistest hõlmadest alla 3 korra pikem. Õied valged. Viljad lihakad
  Viburnum opulus L. - harilik lodjapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, (1)2-3(4) m kõrge. Võrsed kandilised, hallid, punaka varjundiga. Lehed kolmehõlmalised, hõlmad teritunud tipuga, pealt paljad, alt pehmekarvased. Valkjad ratasjad õied   on lamedates vihmavarjutaolistes õisikutes, servmised steriilsed õied teistest suuremad. Viljad erepunased, lihakad, luuseemnega.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline, kasvab sega- ja lodumetsades, puisniitudel, sageli ka ilupõõsana. Õitseb  mais, juunis. Levinud Euroopast Põhja-Aasiani.
Märkused: Marjad söödavad, aga moos ebameeldiva lõhnaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Lehe keskmine hõlm külgmistest vähemalt 3 korda pikem. Õid pole valged. Viljad kuivad
  Acer ginnala Maxim. - ginnala vaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-6 m kõrge. Koor hallikas, sile või rümeline. Lehed pealt tume- ja alt helerohelised, kolmehõlmalised, keskmine hõlm külgmistest palju pikem, leheserv ebaühtlaselt sakiline,  lehed lähevad sügisel punaseks. Õied rohekasvalged. Õisikud püstised. Vilja tiivad punased, ühinevad teravnurkselt, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juunis, pärast lehtede puhkemist. Levinud Kesk-Aasiast Jaapanini.
6 Liitlehed 7
6 Lihtlehed 12
7 Lehed kolmetised
  Acer negundo L. - saarvaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed kollakasrohelised  paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava  nurga all, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti.
7 Lehekesi rohkem kui kolm 8
8 Lehed sõrmjad
  Aesculus hippocastanum L. - harilik hobukastan
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Sõrmjate pikarootsuliste liitlehtedega, lehekesed 10-20 cm pikad. Õied ebakorrapärased, valged, punakate laikudega, püstises koonusjas õisikus. Vili ogaline, kerajas, avaneb kolme praoga, 1-3 seemnega. Pähklitaoline seeme tumepruun, läikiv.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage ilupuu, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Looduslikult esineb Põhja-Kreekas, Väike-Aasias, kultuurina levinud väga laialdaselt, ulatub Skandinaavia põhjaossagi.
8 Lehed sulgjad 9
9 Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad, tiivulised 10
9 Lehed hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Viljad lihakad 11
10 Lehekesi rohkem kui 7
  Fraxinus excelsior L. - harilik saar
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35(40) m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 9-15, lehekesed kuni 10 cm pikad. Õied pisikesed, tihedates külgmistes tumedates kimpudes, täiesti ilma õiekattelehtedeta, ainult emakate või tolmukatega, harvem ühes õies olemas nii tolmukad kui emakad. Tiibviljad ühe seemnega, kuni 4 cm pikad,  kimpudena. Pungad silmatorkavalt mustad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis ja suuremas osas Euroopas niisketes metsades, puisniitudel, jõekallastel. Kasutatakse ka haljastuses. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

10 Lehed 3-7 lehekesega
  Acer negundo L. - saarvaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed kollakasrohelised  paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava  nurga all, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti.
11 Vili must. Õied valged, vihmavarjutaolises kännasõisikus. Okste säsi valge
  Sambucus nigra L. - must leeder
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 4-6 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi tavaliselt 5, 6-12 cm pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Okste sees olev säsi valge. Õied valged, lõhnavad, 6-10 mm läbimõõdus, lamedates sarikjates õisikutes, õisikute harud karvased. Vili must.
Levik ja ökoloogia: Parkides ja aedades ilupõõsana, kohati metsistub ja naturaliseerub, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kesk-Euroopas ja Lääne-Aasias niisketes metsades ja võsades.
Märkused: Taim mürgine, v.a. valminud viljad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Viljad punased. Rohekaskollased õied munajas pöörisõisikus. Okste säsi pruunikas
  Sambucus racemosa L. - punane leeder
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-4 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, 5-8 cm pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Okste sees olev säsi pruunikas. Õied rohekaskollased, lõhnata, tihedates munajates õisikutes. Viljad oranžikaspunased.
Levik ja ökoloogia: Sageli parkides, aedades. Kultuurist metsistunult ja naturaliseerunult segametsades, võsades. Hajusalt, peamiselt Eesti mandriosas. Pärit Lääne-Aasiast. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Seemned mürgised, muud taimeosad mitte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

12 Leht alusel sirge kuni südajas 13
12 Leht aheneb aluse suunas 14
13 Leheserv terve. Vili tiibadeta
  Syringa vulgaris L. - harilik sirel
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 7(10) m kõrge. Lehed vastakud, 8-10 cm pikad, südajad, tumerohelised, terveservalised, siledad. Õied lillad või valged, neljatised, torujad, lõhnavad, 10-25 cm pikkustes püstistes, enamasti kahekaupa asetsevates õisikutes. Vili pruun, väike piklik kupar.
Levik ja ökoloogia: Väga levinud ilupõõsas parkides, aedades ja vanade talude juures, metsistub. Looduslikult Kagu-Euroopa kivistel nõlvadel tihnikutes, mujal istutatud ja metsistunud ning naturaliseerunud. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

13 Leheserv hambuline. Vili tiivuline
  Acer tataricum L. - tatari vaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge, Eestis kasvab vahel ka põõsana. Koor tumehall või must, sile. Lehed peaaegu terved või ainult madalalt kolmehõlmased, munajad, alusel kergelt südajad, kahelisaagja servaga, pealt tume-, alt helerohelised. Õisikud püstised. Vilja tiivad erepunased, ühinevad teravnurkselt, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides. Õitseb juunis pärast lehtede puhkemist. Kasvab Kagu-Euroopas, Kaukaasias ja Uraalides, ulatub Väike-Aasiani.
14 Oksad lõpevad astlaga
  Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga, elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised, ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul roheline, hiljem must mari.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Oksad ei lõpe astlaga 15
15 Leheserv hambuline 16
15 Leheserv terve 20
16 Lehed pealt rohelised, alt valgekarvased
  Viburnum lantana L. - villane lodjapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge. Võrsed ümarad, hallid. Lehed munajad või ovaalsed, pealt paljad, tumerohelised, veidi kortsulised, alt tihedalt viltkarvased. Õied valged, ühesuurused, kellukjad, kumeras õisikus. Viljad algul punased, hiljem mustad, luuseemnega, mittesöödavad.
Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides ilupõõsana. Õitseb  mais, juunis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas.
16 Lehed mõlemalt poolt rohelised 17
17 Õied kollased, puhkevad enne lehtimist. Kroonlehed kokkukasvanud
  Forsythia x intermedia Zab. - värd- e. vahelmine forsüütia
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m kõrge. Võrsed pruunid, neljakandilised. Lehed süstjad kuni elliptilised, pealt ererohelised, alt kollakasrohelised, mõnikord esinevad ka kolmetised liitlehed. Leheserv alusel terve, mujalt sakiline. Õied kollased, kuni 2 cm pikkuse neljatise krooniga. Vili teritunud otsaga kupar.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsana aedades, parkides. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Pärit Hiinast.
Märkused: Ilutaimedena kasvatatakse ka mitmeid teisi forsüütia liike.
17 Õied pole kollased, puhkevad peale lehtimist. Kroonlehed vabad 18
18 Õied valged, üle 1 cm läbimõõdus. Lehe aluselt algab vähemalt kolm pearoodu. Tolmukaid üle 5
  Philadelphus coronarius L. - harilik ebajasmiin
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m kõrge. Kaheaastaste võrsete koor ketendab suurte lappidena. Lehed vastakud, elliptilised, sakilise servaga, 5-10 cm pikad. Õied suured, valged, lõhnavad, neljatised, 5-7-kaupa kobaras. Viljad pruunid, kuivad.
Levik ja ökoloogia: Sagelikasvatatav ilupõõsas. Õitseb juunis. Pärit Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

18 Õied pole valged, alla 8 mm läbimõõdus. Lehed ühe aluselt algava pearooga. Tolmukaid kõige rohkem 5 19
19 Noored oksad neljakandilised, ilma tumedate näsadeta. Kroonlehed kollakasrohelised
  Euonymus europaeus L. - harilik kikkapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas või puu, 1-7 m kõrge. Oksad kandilised, siledad või üksikute kühmudega. Lehed vastakud, elliptilised, peensaagja servaga,  kuni 10 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehti neli, piklikud, rohekad, 3-5-kaupa lehtede kaenaldes, isas- ja emasõied eraldi. Vili lillakaspunane kupar. Seemned heledad, üleni kaetud oranžpunase lihaka seemnerüüga, ei ripu kuprast välja.
Levik ja ökoloogia: Looduslikult Lõuna-Eestis Koiva jõe lammil, mujal ilupuuna ja kultuurist metsistunult. Õitseb mais. Levila Euroopas ja Lääne-Aasias.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.
Märkused: Kõik taimeosad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

19 Noored oksad ruljad, tihedalt kaetud tumepruunide kuni mustade näsadega. Kroonlehed punakaspruunid
  Euonymus verrucosus Scop. - naastune kikkapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge. Oksad ruljad, tihedalt kaetud pruunikate näsakestega. Lehed vastakud, elliptilised, peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehti neli, ümarad, pruunikad, väikeste õisikutena lehtede kaenaldes. Vili kollakasroosa kupar. Seemned mustad, pooleldi kaetud lihaka punase seemnerüüga, ripuvad kuprast välja.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupõõsana, harva metsistub. Õitseb juunis. Levinud Kesk-Euroopas, Kaukaasias, Siberis, meile lähimad looduslikud leiukohad on Lätis.
Märkused: Kõik taimeosad mürgised.
20 Õied ja viljad kahekaupa lehekaenaldes (mõnel juhul võib kahest alusel kokkukasvanud õiest moodustuda üks mari) 21
20 Õied ja viljad pole kahekaupa lehekaenaldes vaid kobarate või pööristena 23
21 Õied korrapärased (radiaalsümmeetrilised). Viljad valged
  Symphoricarpos albus (L.) S.F. Blake - harilik lumimari
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed vastakud, elliptilised, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised, 3-5 cm pikad, lisaks terveservalistele esineb ka ebakorrapäraselt hõlmiseid. Õied väikesed, roosakad, kellukjad, tihedates ümarates õisikutes. Viljad valged, marjataolised, kahe luuseemnega, püsivad kaua.
Levik ja ökoloogia: Sageli ilupõõsana aedades ja parkides, vahel metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.
Märkused: Viljad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

21 Õied ebakorrapärased (bilateraalsümmetrilised). Viljad pole valged 22
22 Lehed tömbid. Viljad sinised
  Lonicera caerulea L. - sinine kuslapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed vastakud,  piklik-elliptilised, 3-5 cm pikad, sinakasrohelised, hõredalt karvased. Õied rohekasvalged, peaaegu korrapärased, kahe kõrvuti asetseva õie sigimikud täielikult teineteisega kokku kasvanud. Marjad sinakasmustad, hallika kirmega, kahekaupa täiesti kokku kasvanud (nagu üks lapik mari).
Levik ja ökoloogia: Soostuvatel puisniitudel, hõredates metsades, põõsastikes, Lääne-Eestis tavaline, Kagu-Eestis harva. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Aasias.
Märkused: Sinisese kuslapuu marjad pole mürgised, aga on mõrkja maitsega. Söödavate marjadega on söödav kuslapuu (Lonicera caerulea var. edulis), mida ka Eestis kasvatakse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

22 Lehed terava tipuga. Viljad punased
  Lonicera xylosteum L. - harilik kuslapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge. Lehed vastakud, lai-elliptilised, pehmekarvased, hallikasrohelised. Õied valged kuni kollakasvalged, kahehuulelised, kahe kõrvuti asuva õie sigimikud alusel kokku kasvanud. Marjad tumepunased, alusel 2-kaupa kokku kasvanud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuusikutes ja kuusesegametsades, puisniitudel, võsastikes. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast kuni Altaini.
Märkused: Marjad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

23 Õied lillad. Viljad kuivad
  Syringa josikaea J.Jacq. ex Rchb. - ungari sirel
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-4(7) m kõrge. Lehed vastakud, elliptilised, aheneva alusega, 5-14 cm pikad, pealt tumedamad, alt heledamad rohelised, rood karvased. Õied tumelillad, lõhnavad, neljatised, torujad, 10-20 cm pikkustes, ühekaupa asuvates püstistes õisikutes. Viljad pruunid.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis. Looduslikult Ungaris, Taga-Karpaatias.
23 Õied valged. Viljad lihakad 24
24 Leheroots alla 1 cm pikk. Kroonlehti 4, kokkukasvanud
  Ligustrum vulgare L. - harilik liguster
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3(5) m kõrge. Võrsed pruunid, valgete täpikestega. Lehed piklikud, 3-6 cm pikad, tumerohelised, paljad, terveservalised. Õied valged, väikesed, krooni putkeosa sama pikk kui hõlmine osa, kuni 6 cm pikkuste kohevate pöörisõisikutena. Läikivmustad marjataolised luuviljad.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas ja Kaukaasias, Põhja-Aafrikas.
24 Leheroots üle 1 cm pikk. Kroonlehti 5, pole kokku kasvanud 25
25 Lehed mõlemalt küljelt rohelised, alt veidi heledamad, 4-5 paari külgroodudega. Vili tume
  Swida sanguinea (L.) Opiz - verev kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 3-5(7) m kõrge. Noored võrsed rohekad, karvased, hiljem punakaspruunid, vanemad oksad hallikad. Lehed vastakud, elliptilised, 4-7 cm pikad, rohelised, alt heledamad, sügisel veripunased. Õied valged, suurtes vihmavarju moodi õisikutes. Luuviljad kerajad, sinakasmustad, valgete täpikestega.
Levik ja ökoloogia: Kohati Põhja- ja Lääne-Eestis leht- ja segametsades, sageli kasvatatakse ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Lääne-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

25 Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, 5-8 paari külgroodudega. Vili valge 26
26 Lehed 8-12 cm pikad, 5-6 paari külgroodudega, keskrood roheline. Võrsed püstised, juurevõsunditeta
  Swida alba (L.) Opiz - siberi kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge. Noored võrsed vahakirmega, talvel erepunased. Lehed vastakud, elliptilised, pealt rohelised, alt sinakasrohelised, sügisel lillakaspunased. Õied valged, väikesed, vihmavarjutaolises õisikus. Luuvili valge, sinaka läikega, piklik.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, juhuslikult metsistuv. Õitseb juunist augustini. Looduslikult kasvab Siberis ja Põhja-Hiinas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

26 Lehed kuni 20 cm pikad, 5-8 paari külgroodudega, keskrood kollakaspunane. Võrsed laiuvad, juurevõsunditega
  Swida stolonifera (Michx.) Rydb. - võsund-kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m kõrge. Noored võrsed rohelised, karvased, hiljem erepunased. Mahaulatuvad oksad juurduvad. Lehed vastakud, elliptilised, alt valkjalt sinakasrohelised, kollakaspunase pearooga. Õied valged, väikesed, vihmavarjutaolises õisikus. Luuvili valge, kerajas.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, vahel metsistub. Õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

27 Liitlehed 28
27 Lihtlehed 54
28 Lehed kolmetised 29
28 Lehekesi rohkem kui 3 32
29 Taimed ogadega. Õied korrapärsed, pole kollased. Vili lihakas (vaarika moodi) 30
29 Taimed ogadeta. Õied ebakorrapärased, kollased. Vili kuiv (kaun) 31
30 Taim tugevate teravate ogadega, üle 30 cm kõrge.Vili sinine
  Rubus caesius L. - põldmurakas
  Iseloomulikud tunnused: Maapinnale kaarduvate tugevalt ogaliste puitunud vartega, mis tipul juurduvad, pikkus 50-200 cm. Lehed kolmetised, lehekesed sakilise servaga. Õied valged, viietised. Vili must, sinaka kirmega, koosneb väikestest lihakatest osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Lääne-Eestis sageli teede ääres, võsastikes, kiviaedadel ja põldude ääres. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

30 Taim hõredate peenikeste ogadega, kuni 30 cm kõrge. Vili punane
  Rubus saxatilis L. - lillakas
  Iseloomulikud tunnused: Väike puhmik juurduvate võsunditega, kõrgus 10-30 cm. Lehed kolmetised, varred peenikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Vili erepunane, hapukas, koosneb väikestest lihaktest osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Tavaline taim leht- ja segametsades, võsastikes. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

31 Puu või kõrge põõsas, lehed üle 3 cm laiad. Õied rippuvates kobarates
  Laburnum alpinum (Mill.) Bercht. & J. Presl - alpi kuldvihm
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas või puu, 1-8 m kõrge. Lehed kolmetised, lehekesed 4-7 cm pikad, tumerohelised, läikivad. Õied kuldkollased, 25-35 cm pikkustes rippuvates kobarates. Kaunad 5-8 cm pikad, paljad, kahvatupruunid.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna, kodumaa on Alpides ja Balkanil. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Mürgine.
31 Väike põõsas, lehed kuni 3 cm laiad. Õied püstised, lehtede kaenaldes
  Chamaecytisus ratisbonensis (Schaeff.) Rothm. - madal ubapõõsas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-100 cm kõrge. Lehed kolmetised, lehekesed 1-2,5 cm pikad, elliptilised, nõelja tipuga. Õied kollased, pruunika purjega, 1-4-kaupa lehtede kaenaldes. Kaunad 2,5-3 cm pikad, karvased.
Levik ja ökoloogia: Eestis suhteliselt harva ilupõõsana, pärit Kesk-Euroopast. Õitseb juunis, juulis.
32 Lehed sõrmjad 33
32 Lehed sulgjad 35
33 Taim ogadega. Vili vaarika moodi
  Rubus nessensis Hall - kitsemurakas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 60-150 cm kõrge. Vars püstine, ogaline, ei juurdu. Lehekesi 5-7, alumine lehekeste paar rootsuta ja väiksem. Õied valged. Vili punakasmust, läikiv, koosneb väikestest osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Paiguti, rohkem Ida- ja Kagu-Eestis metsade, teede ja põldude servades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

33 Taim ogadeta. Vili ei meenuta vaarikat 34
34 Puitunud ronitaim. Vili lihakas (mari)
  Parthenocissus quinquefolia (L.) Planch. - harilik metsviinapuu
  Iseloomulikud tunnused: Köitraagude abil roniv liaan, kuni 20 m pikk. Liitlehed sõrmjad, enamasti viietised. Lehekesed elliptilised, sakilise servaga, pealt läikivad tumerohelised, alt sinakasrohelised, sügisel värvuvad punaseks. Õied neljatised, väikesed, pöörisõisikus. Vili – sinakasmust mari.
Levik ja ökoloogia: Sage ilutaim, õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Võib seinu mööda ülesronides suuri pindu katta.
34 Põõsas. Vili kuiv (kaun)
  Caragana frutex (L.) Koch - väike läätspuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-2 m kõrge. Lehed neljatised, lehekesed äraspidimunajad, abilehtede asemel astlad. Õied kollased, 2,5 cm pikad, 1-2-kaupa. Kaunad 2,5-4 cm pikad, ruljad.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kaukaasias, Siberis, Hiinas ja Jaapanis.
35 Lehe tipus pole üksikut lehekest (paarissulgjas leht)
  Caragana arborescens Lam. - suur läätspuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 6 m kõrge. Lehed paaritusulgjad, helerohelised, lehekesi 4-7 paari, ovaalsed, abilehtede asemel astlad. Õied kollased, 1,5-2 cm pikad, 1-2-kaupa. Kaunad 3-3,5 cm pikad, ruljad.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Siberist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

35 Lehe tipus üksik leheke (paaritusulgjas leht) 36
36 Lehed hõõrumisel tugeva aromaatse lõhnaga. Vili ovaalne, kõva, kuni 5 cm läbimõõdus, seeme nagu kreeka pähkel 37
36 Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad või lihakad, seeme pole kreeka pähkli moodi 39
37 Lehekeste servad terved, lehekesi vähem kui 9
  Juglans regia L. - kreeka pähklipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20 m kõrge. Liitleht, lehekesi 5-9, neist tipmine suurem, elliptilised, peaaegu terveservalised, pealt tumerohelised, alt hallikad. Vili sile, ümar, selle sees olev pähkel terava tipuga, pähklikoor pruun, laineliselt krobeline, kahe poolega.
Levik ja ökoloogia: Harva ilupuuna, õitseb mais, juunis, pähklid valmivad Eestis väga harva. Looduslikult kasvab Väike-Aasias, Lõuna-Euroopas.
37 Lehekeste servad hambulised, lehekesi vähemalt 9 38
38 Leheroots ja lehe alakülg tihedalt viltkarvased (luup!). Viljad 4-6 cm läbimõõdus
  Juglans cinerea L. - hall pähklipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Liitleht 50-70 cm pikk, lehekesi 11-19. Lehekesed saagja servaga, piklikmunajad, mõlemalt poolt karvased. Võrsed mustjas- või punakaspruunid, sametjalt näärmekarvased. Vili pika terava tipuga, kleepuvate näärmekarvadega. Pähklikoor mustjaspruun, 8 kandiga.
Levik ja ökoloogia: Ilupuuna, üsna harva. Õitseb juunis. Pärit Põhja-Ameerikast.
38 Leheroots ja lehe alakülg hõredate lihtkarvade ja tähtkarvadega. Viljad 2,5-4,5 cm läbimõõdus
  Juglans mandshurica Maxim. - mandžuuria pähklipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 22 m kõrge. Liitleht kuni 100 cm pikk, lehekesi 13-19. Lehekesed terveservalised, lehekeste servad paralleelsed, pealt peaaegu paljad, alt tihedalt hallide tähtkarvadega. Võrsed hallikas- või kollakaspruunid. Vili ümara või terava tipuga, pähklikoor tume hallikaspruun, 6-8 kandiga.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, harva. Õitseb mais, juunis. Kodumaa Manžuuria, Amuurimaa, Korea.
39 Lehed kaheli- või kolmelisulgjad
  Aruncus dioicus (Walter) Fernald - harilik kitseenelas
  Iseloomulikud tunnused: Mitmeaastane rohttaim, põõsasja kasvuga, 1-2 m kõrge. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad. Õied valged, väikesed, kuni 50 cm pikkuses kohevas õisikus. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Sage ilutaim, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Kotinentaalse Euraasia liik.
39 Lehed lihtsulgjad 40
40 Lehekesed tömbid või tipus madalalt kahehõlmalised. Õied ebakorrapärsed (bilateraalsümmeetrilised). Vili on kaun
  Robinia pseudacacia L. - harilik robiinia
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20 m kõrge. Lehed paaritusulgjad, kuni 30 cm pikad, lehekesi 9-19, ovaalsed, nõelterava tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallikasrohelised. Abilehtede asemel astlad. Õied valged, 10-20 cm pikkustes rippuvates kobarates. Kaunad 5-12 cm pikad, tumepruunid, lamedad.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, Pärit Põhja-Ameerikast. Õitseb juunis.
40 Lehed terava tipuga. Õied korrapärased (radiaalsümmeetrilised). Vili pole kaun 41
41 Taimed ogadeta 42
41 Taimed ogadega 44
42 Lehed vähem kui 9 lehekesega. Õied erekollased
  Dasiphora fruticosa (L.) Rydb. - põõsasmaran
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 50-120 cm kõrge. Sulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, terveservalised. Õied kollased (ilutaimedel ka roosad, punased, oranžid, valged), 20-30 cm läbimõõdus. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Loode-Eesti loopealsetel. Õitseb juulist septembrini. Istutatult parkides ja aedades. Ilutaimena kasvatatav alamliik on pärit Aasiast.
Looduskaitseline seisund: LK III katekooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

42 Lehed rohkem kui 9 lehekesega. Õied valged 43
43 Väike puu. Vili lihakas
  Sorbus aucuparia L. - harilik pihlakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 11-15, sakilise servaga, kuni 6 cm pikad. Õied valged, paljuõielistes kännasjates õisikutes. Marjad punased või oranžikad, ümarad, kuni 1 cm läbimõõdus, mõrkjad.
Levik ja ökoloogia: Segametsades, raiesmikel, metsaservades, sage. Õitseb juunis. Levinud Euroopas ja Siberis. Sageli kasvatatkse ka ilupuuna.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

43 Põõsas. Vili kuiv
  Sorbaria sorbifolia (L.) A. Braun - harilik pihlenelas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed paaritusulgjad, 25 cm pikad. Lehekesi 13-19, sakilise servaga, paljad. Õied valged, kuni 30 cm pikkuses hõredas püstises õisikus. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, metsistub. Õitseb juunis, juulis.  Levila Uuralitest Jaapanini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

44 Õied alla 2 cm läbimõõdus. Vili mahlane, koosneb väikestest osadest (koguluuvili)
  Rubus idaeus L. - harilik vaarikas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, varred sirged, 1-1,5 m kõrged. Paaritusulgjad liitlehed 3-5 lehekesega, alt hallikad. Õitsevad ja viljuvad teisel aastal. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Vili punane, eraldub kergesti õiepõhjalt, koosneb osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis metsades, raiesmikel, teeservades. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

44 Õied üle 2 cm läbimõõdus. Vili pole mahlane, ei koosne osadest 45
45 Kroonlehti üle 10
  Rosa spp. - roos (erinevad sordid)
  Iseloomulikud tunnused: Väga erinevat värvi õitega okkaliste puitunud vartega püsikud.
Levik ja ökoloogia: Aia- ja pargitaimed.
45 Kroonlehti 5 46
46 Õied valged. Viljad mustad
  Rosa pimpinellifolia L. - näärelehine kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-1,5 m kõrge. Varred tihedalt ogalised, ogad sirged. Lehekesed väikesed, ümarad, pealt tumerohelised. Õied valged. Viljad mustad.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, metsistunult hajusalt asulate ümbruses. Õitseb juunis. Looduslikult kasvab Ida-Euroopas ja Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

46 Õied roosad. Viljad oranžid või punased 47
47 Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehed tugevalt kurdunud
  Rosa rugosa Thunb. - kurdlehine kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 2 m kõrge. Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehekesed tugevalt kurdunud, pealt paljad ja läikivad, alt karvased. Õied suured, roosad. Viljad oranžikaspunased, kerajad või veidi lapikud, 2-3 cm läbimõõdus.
Levik ja ökoloogia: Eestis kultuurist naturaliseerunud liik. Hajusalt liivastes männikutes, liivastel mererandadel, teede ääres, parkides. Õitseb juunist augustini. Pärit Aasiast Kaug-Idast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

47 Võrsed ja ogad paljad. Lehed pole kurdunud 48
48 Õitsvatel võrsetel ogad paarikaupa lehe alusel (harva puuduvad)
  Rosa majalis Herrm. - mets-kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 1,5 m kõrge. Lehed tihedate lühikeste karvadega, peensaagja servaga, pealt tume-, alt hallikasrohelised, näärmekarvu pole. Õied roosad. Viljad kerajad, 1 cm läbimõõduga.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuivades metsades, niitudel, loodudel, mererannas, parkides. Õitseb juunis. Levinud Euraasia põhja- ja keskosas.
48 Õitsvatel võrsetel ogad hajusalt 49
49 Lehed mõlemalt poolt karvased 50
49 Lehed paljad või karvad ainult leherootsul ja roodudel 52
50 Lehekesed ainult lihtkarvadega, liht- või kahelisaagja servaga
  Rosa coriifolia Fr. - nahklehine kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2,5 m kõrge. Oksad looklevad või sirged, noorelt punakad. Ogad kõverdunud. Lehed heledamad rohelised, nakjad, alt tihedalt karvased. Õied roosad. Vili kuni 3 cm läbimõõduga, küpsetel viljadel tupplehed püstised, püsivad küljes.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne- ja Loode-Eestis männikutes, kuivadel niitudel, loodudel, mererannas, teede ääres. Õitseb juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

50 Lehekesed allküljel näärme- või viltkarvadega, kahelisaagjad, näärmelise servaga. Õieraag, õiepõhi ja tupplehed näärmekarvadega 51
51 Lehekesed näärmekarvadega, ererohelised, pealt paljad võ hõredalt karvased. Valminud viljadel tupplehed enamasti puuduvad
  Rosa rubiginosa L. - näärmekas kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m kõrge. Ogad kõverad, tugevalt laienenud alusega, õitsvatel võrsetel lisaks sirged ogad. Olemas näärmekarvad, mis annavad õunte lõhna. Lehekesed ererohelised, ümara alusega, alt tihedalt näärmekarvased. Õied roosad. Küpsetel viljadel tupplehed puuduvad.
Levik ja ökoloogia: Harva, Lääne-Eestis kuivadel niitudel, kiviklibul, teede ääres, parkides. Õitseb juunis. Levinud Lääne-Euroopas, Baltimaades, Valgevenes, Ukraianas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

51 Lehekesed alt viltkarvadega, hallikasrohelised; näärmekarvu ainult õieraol ja tupplehtedel. Valminud viljadel tupplehed olemas
  Rosa mollis Sm. - pehme kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,3-1,5 m kõrge. Ogad kõik ühesugused kõverad, punakad nagu võrsegi. Lehekesed ümarad, hallikasrohelised, siidkarvased, näärmekalt saagja servaga. Õied roosad. Viljad kerajad, tupplehed varisevad.
Levik ja ökoloogia: Läänesaartel tavaline. Männikutes, kuivadel niitudel, loodudel, klibul, teeservades, parkides. Levinud Skandinaavias, Taanis, Kesk-Euroopas, Balkanil, Türgis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

52 Tupplehed pärast õitsemist tagasi käändunud, varisevad varakult. Oksad looklevad
  Rosa subcanina (Christ) Dalla Torre & Sarnth. - kutsik-kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge. Oksad looklevad. Lehekesed ümardunud tipuga, paljad, sinakasrohelised. Õied heleroosad, välimised tupplehed külgmiste lisemetega. Tupplehed pärast õitsemist tagasi käändunud, varisevad varakult.
Levik ja ökoloogia: Liivastes männikutes, loodudel, mererannas, teede ääres, parkides. Tavaline Lääne- ja Põhja-Eestis, mujal hajusalt. Õitseb juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

52 Tupplehed pärast õitsemist püstised või laiuvad, püsivad ka valminud viljadel. Oksad sirged 53
53 Lehekesed tumerohelised, läikivad, sügavalt lihtsaagjad, paljad
  Rosa canina L. - koer-kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m kõrge. Oksad sirged. Lehed tumerohelised, läikivad, saagja servaga, paljad. Õied ereroosad. Tupplehed varisevad enne vilja värvumist.
Levik ja ökoloogia: Liivastes männikutes, loodudel, mererannas, kadastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitseb juunis. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Krimmis, Kaukaasias, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

53 Lehekesed sinakasrohelised, tuhmid, liht- või kahelisaagjad, vahel näärmekarvadega
  Rosa vosagiaca Desp. - harilik kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m kõrge. Lehed sinakasrohelised, tuhmid, saagja servaga, näärmekarvadega. Õied roosad. Tupplehed pärast õitsemist püstised ja püsivad ka küpsetel viljadel.
Levik ja ökoloogia: Männikutes, niitudel, loodudel, kadastikes, teede ääres, parkides. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Levila Kesk- ja Lääne-Euroopas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

54 Igihaljas puitunud ronitaim
  Hedera helix L. - harilik luuderohi
  Iseloomulikud tunnused: Roomav või ronijuurte abil roniv liaan, pikkus Eestis kuni 10 m, mujal kuni 30 m. Lehed igihaljad, tumerohelised, pisut läikivad, paljad. Õiteta harudel 3-5-hõlmalised, õitsvatel vartel rombjad või ümarad. Õied kollakasrohelised, väikesed, sarikjates õisikutes. Viljad väikesed, marjataolised mustad luuviljad.
Levik ja ökoloogia: Eestis õitseb väga harva, septembris või oktoobris. Niisketes segametsades, sarapikes Saare- ja Hiiumaal, harva.  Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Krimmis, Kaukaasias, Aasias, Põhja-Aafrikas,  Eestis levila põhjapiiril.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

54 Puud või põõsad 55
55 Lehed hõlmised 56
55 Lehed terved, hõlmadeta 67
56 Taimed ogaliste varte või astlaga lõpevate okstega 57
56 Taimed ogadeta 58
57 Lehed sulgroodsed, aluse suunas ahenevad. Viljad punased
  Crataegus spp. - viirpuud
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjad või kolmnurksed, sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Võrsed enamasti asteldega. Õied valged (on ka punaseõielisi liike). Vili lihakas, 1-3 luuseemnega, kollane, punane või must.
Levik ja ökoloogia: Paljusid liike kasvatatakse ilupuudena, metsistuvad. Looduslikke liike Eestis vähe.
Märkused: Liigid raskesti määratavad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

57 Lehed sulgroodsed, alusel ümarad. Viljad kollakad või punakad
  Grossularia reclinata (L.) Mill. - aed-karusmari
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-1,5 m kõrge.  Oksad teravate ogadega. Lehed 3-5-hõlmalised. Õied viietised, rohekad, 1-3-kaupa. Marjad 10-15 mm läbimõõduga, rohelised, kollakad või tumepunased.
Levik ja ökoloogia: Marjapõõsas, vahel metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

58 Lehed sulgroodsed 59
58 Lehed sõrmroodsed 62
59 Väikesed põõsad, tavaliselt vähem kui 2 m kõrged
  Physocarpus opulifolius (L.) Maxim. - lodjap-põisenelas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3m kõrge. Oksad hallika ketendava koorega. Lehed sõrmjalt 3-5-hõlmalised, ebaühtlaselt saagja servaga. Õied valged, kännasõisikutes. Vili kuiv, läikivpruun.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

59 Puud või üle 2 m kõrgused põõsad 60
60 Väike puu. Lehed alt tihedalt karvased. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas
  Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad, alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes. Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

60 Puud. Lehed pole alt karvased. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv (tõru) 61
61 Lehed tömpide kuni teravate, ilma ogatiputa hõlmadega
  Quercus robur L. - harilik tamm
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kõrgus kuni 30 m. Lehed nahkjad, pealt läikivad, sulghõlmised, hõlmad tömbid, leheroots lühike (7 mm). Isasõied kollakasrohekad, laialihoiduvates urbades, emasõied silmapaistmatud. Tõru piklik, 1/3 ulatuses lüdiga ümbritsetud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline, looduslikult sagedam Lääne-Eestis. Puisniitudel, salu-, leht- ja segametsades, jõelammidel. Sageli pargipuuna. Õitseb mais, juunis. Areaal hõlmab suurema osa Euroopas, esineb ka Kaukaasias, Krimmis, Väike-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

61 Lehehõlmad ogatipuga
  Quercus rubra L. - punane tamm
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35  m kõrge. Lehed õhukesed, pealt läikivad, tumerohelised, alt roostevärvi karvadega, sulghõlmised, hõlmad teritunud, leherootsud alusel punased, kuni 5 cm pikk. Isasõied kollakasrohelised, rippuvates urbades, emasõied vähemärgatavad. Tõru ümardunud, üle 1/3 pikkusest ümbritsetud lüdiga.
Levik ja ökoloogia: Õitseb mais, juunis. Ilupuuna, ka metsakultuurides. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.
62 Puud. Lehed alt valgekarvased. Vili kuiv
  Populus alba L. - hõbepappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed 3-8 cm pikad, peaaegu ümarad, 3-5 hõlmaga, alt valgeviltjad, pealt noorelt valgeviltjad, hiljem peaaegu paljad, tumerohelised. Noored võrsed ei kleepu. Leheroots ruljas. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuu parkides ja talude juures, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Lõuna-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

62 Väikesed põõsad. Lehed mõlemalt poolt rohelised. Vili lihakas 63
63 Õied erekollased. Lehed paljad
  Ribes aureum Pursh - kuldsõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2 m kõrge. Lehed kolmehõlmalised, ainult tipuosas väheste hammastega, pearoo külgharud pearooga paralleelsed. Õied kuldkollased, 5-15-kaupa püstistes kobarates. Marjad punakaspruunid või mustad.
Levik ja ökoloogia: Hajusalt kultuuris, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikast.
63 Õied pole kollased. Lehed karvased 64
64 Vili must. Taim tihedalt kaetud kollakate näärmetäppidega
  Ribes nigrum L. - must sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas,  1-2 m kõrge. Lehed viie hõlmaga, alt kollakate näärmetäppidega, lõhnavad. Õied punakasrohekad, 5-10-kaupa rippuvates kobarates. Marjad mustad.
Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades, võsastikes, aedades marjapõõsana, tavaline. Õitseb mais. Levinud Euraasia põhja- ja keskaladel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

64 Vili punane. Näärmetäpid puuduvad või esinevad mõned üksikud 65
65 Lehed väikesed, 2-3 cm pikad. Õisikud püstised. Õied ühesoolised
  Ribes alpinum L. - mage sõstar
  Iseloomulikud tunnused:  Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed 3- (harva 5-) hõlmalised, 1,5-4 cm läbimõõdus, peaaegu paljad. Õied kollakasrohelised, õisikud püstised. Marjad punased, lääged.
Levik ja ökoloogia: Tavaline segametsades, võsades, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

65 Lehed tavaliselt üle 4 cm pikad. Õisikud rippuvad. Õied kahesoolised 66
66 Lehed paljad või alaküljel hõredalt karvased, lehehõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni. Õieraod paljad
  Ribes rubrum L. - punane sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m kõrge. Lehed 5-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga, hõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni, pealt paljad, alt paljad või veidi karvased. Õisiku ja õiteraod paljad, õied rohekad, rippuvates kobarates. Marjad punased, hapud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline marjapõõsas, metsistub. Õitseb mais. Pärit Kesk- ja Põhja-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

66 Lehed alt karvased, lehehõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni. Õieraod karvased
  Ribes spicatum E. Robson - karvane sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5 m kõrge. Lehed 6-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga, hõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni, alt karvased kuni viltkarvased. Õieraod karvased, õied rohekad, rippuvates kobarates. Marjad punased.
Levik ja ökoloogia: Segametsades, puisniitudel, paiguti. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

67 Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed 68
67 Lehed munajad või lantsetjad 73
68 Leheroots lapik
  Populus tremula L. - harilik haab
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus, paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi. Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

68 Leheroots ruljas 69
69 Lehed alaküljelt palju heledamad. Koor valge, paberjas. Viljad pisikesed tiivulised pähklikesed, rippuvates urbades 70
69 Lehed pole alaküljelt heledamad. Koor pole valge, paberjas. Viljad teistsugused, koondunud kuprataolisteks moodustisteks 71
70 Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad
  Betula pendula Roth - arukask
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad paljad, vahatäpikestest kröbulused.  Lehed paljad, rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus allapoole suunatud hõlmadega.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

70 Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad
  Betula pubescens Ehrh. - sookask
  Iseloomulikud tunnused: Puu,  kuni 25 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosas hallikas kuni mustjas, peenelt pragunev. Noored oksad karvased, vahatäpikesteta. Lehed rombjas-munajad, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt saagja servaga. Viljasoomus ülespoole suunatud hõlmadega.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, segametsades, soodes, rabades. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levila Euroopa ja Aasia põhjaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

71 Lehed pealt läikivad, terava tipuga. Leheserv teravate hammastega
  Populus balsamifera L. - palsamipappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed munajad, 6-12 cm pikad, peensaagja servaga, noored lehed pisut karvased, hiljem paljad, pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

71 Lehed pealt tuhmid, tömbi tipuga. Leheservad tömpide hammastega 72
72 Lehed alt paljad. Õite kandesoomused pikkade hammastega
  Populus canescens (Aiton) Sm. - hall pappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed ümarmunajad, 4-7 cm pikad, alt hallvitjad, pealt noorelt viltjad, hiljem läikivad tumerohelised. Leheroots ruljas või lapik. Noored võrsed ei kleepu. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Kesk-Euroopast.
72 Lehed alt valgeviltjad. Õite kandesoomused lühikeste hammastega
  Populus alba L. - hõbepappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed 3-8 cm pikad, peaaegu ümarad, 3-5 hõlmaga, alt valgeviltjad, pealt noorelt valgeviltjad, hiljem peaaegu paljad, tumerohelised. Noored võrsed ei kleepu. Leheroots ruljas. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuu parkides ja talude juures, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Lõuna-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

73 Lehed südaja alusega 74
73 Lehed aluse suunas ahenevad 78
74 Õied kroonlehtedeta, ühesugulised, isas- ja emasõisikutes. Vili (pähkel) rohtse pesa (lüdi) sees
  Corylus avellana L. - harilik sarapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m kõrge. Lehed piklikümarad, vahel tipuosas veidi hõlmised, südaja alusega, salikilse servaga, 6-12 cm pikad. Isasõied pikkades urbades, emasõied punga sees, millest ulatuvad välja vaid punased emakasuudmed. Vili on helerohelise lüdiga ümbritsetud pähkel.
Levik ja ökoloogia: Tavaline puisniitudel, loodudel, leht- ja segametsades, vahel sarapikena. Õitseb enne lehtimist, aprillis. Levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolses parasvöötmes.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

74 Õied kroonlehtedega, kahesoolised. Vilja ei ümbritse rohtne pesa 75
75 Lehed pealt läikivad. Kroonlehed valged. Vili lihakas 76
75 Kroonlehed pole valged. Viljad kuivad 77
76 Oksad lõpevad astlaga. Viljad alla 4 cm läbimõõdus
  Pyrus pyraster (L.) Burgsd. - mets-pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-15 m kõrge. Oksad alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või pirnjad, ebameeldiva maitsega.
Levik ja ökoloogia: Harva laialehistes metsades, puisniitudel, parkides, teede ääres. Õitseb mais.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

76 Oksad ei lõpe astlaga. Viljad üle 4 cm läbimõõdus
  Pyrus communis L. - harilik pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured, söödavad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis.
Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

77 Lehtede alaküljel roodude nurkades roostepruunid karvatutid. Viljad ebaselgete soontega
  Tilia cordata Mill. - harilik pärn
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-25 m kõrge. Lehed 4-7 cm pikad, südajad, sakilise serva ja teravneva tipuga. Lehed paljad, lehe alaküljel roodude nurkades roostepruunid karvatutid, leheroots paljas, pungad paljad. Õied rohekad. Vili ümar, 0,4-0,6 cm pikk, pruunikas, viljaraag kokku kasvanud kollaka kõrglehega.
Levik ja ökoloogia: Hajusalt sega- ja lehtmetsades, ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juulis, augustis. Suuremas osas Euroopas, ulatub Kaukaasiasse ja Iraani, Siberisse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

77 Lehtede alaküljel roodude nurkades valged karvatutid. Viljad 5 selge pikisoonega
  Tilia platyphyllos Scop. - suurelehine pärn
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed 7-15 cm pikad, südajad, alt karvased, leheroodude nurkades valged karavatutid. Leheroots karvane, pungad karvased. Õied rohekad. Vili ümar, 1 cm pikk, hallviltjas, viljaraag kokku kasvanud kollaka kõrglehega.
Levik ja ökoloogia: Sage pargipuu, harva metsistub. Kasvab looduslikult Lääne-Ukrainas, Moldaavias, Lääne-Euroopas kuni Lõuna-Rootsini. Õitseb juunis.
Märkused: Väga pikaealine, võib elada üle 1000 aasta vanuseks.
78 Taimed asteldega 79
78 Taimed asteldeta 83
79 Lehed laiusest vähemalt 5 korda pikemad, hõbehallid
  Hippophaë rhamnoides L. - harilik astelpaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas või puu, 3-9 m kõrge. Oksad asteldega. Lehed lineaalsed, 0,5 cm laiad ja 3-8 cm pikad, hõbedaselt hallikasrohelised. Emas- ja isasõied eraldi taimedel. Õied väikesed, pruunikad, soomusja kattega. Lihakad luuviljad oranzikad, kinnituvad tihedalt oksale.
Levik ja ökoloogia: Marjapõõsana ja ilutaimena, metsistub. Kasutatud ka vanade karjääride rekultiveerimiseks. Õitseb aprillis, mais. Kontinentaalse Euraasia liik.
79 Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad, rohelised 80
80 Kroonlehed erekollased. Võrsed üleni astlalised. Õied ja viljad rippuvates kobarates
  Berberis vulgaris L. - harilik kukerpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge. Lehed äraspidimunajad, peensaagja servaga, kinnituvad varrele kimpudena, kimbu alusel sirge või haraline astel. Õied kollased, 15-25-kaupa rippuvates õisikutes. Mari ruljas, punane, söödav.
Levik ja ökoloogia: Metsaservades, võsastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitsebmais, juunis.
Märkused: Kõrrerooste vahepermeestaim, seepärast viljapõldude läheduses ohtlik.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

80 Kroonlehed pole kollased. Astlad ainult okste tippudes. Õied ja viljad pole rippuvates kobarates 81
81 Kroonlehti 4, alusel kokku kasvanud, kollakasrohelised. Vili kuni 1 cm läbimõõdus
  Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga, elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised, ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul roheline, hiljem must mari.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

81 Kroonlehti 5, vabad, valged. Vili üle 1 cm läbimõõdus 82
82 Lehed pealt tuhmid. Tolmukad pole punased. Vili sinine, ümar, ühe luuseemnega
  Prunus spinosa L. - laukapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m kõrge. Tugevate asteldega. Lehed 2-4 cm pikad, elliptilised, sakilise servaga. Õied valged, üksikult. Viljad kuni 1,5 cm läbimõõdus, mustad, sinaka vahakirmega, viljaliha rohekas, hapu.
Levik ja ökoloogia: Haruldane, metsa- ja võsaservades Saaremaal ja Väike-Pakril. Õitseb mais, enne lehtimist.
Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – tähelepanu vajav. Kasvab looduslikult Euroopas 60. põhjalaiuskraadini ja Krimmis, Kaukaasias ja Lääne-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

82 Lehed pealt läikivad. Tolmukad punased. Vili roheline kuni kollane, pirnikujuline, paljude seemnetega
  Pyrus pyraster (L.) Burgsd. - mets-pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-15 m kõrge. Oksad alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või pirnjad, ebameeldiva maitsega.
Levik ja ökoloogia: Harva laialehistes metsades, puisniitudel, parkides, teede ääres. Õitseb mais.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

83 Lehed hõõrudes tugeva aromaatse lõhnaga. Lehed ja oksad kollaste näärmetega
  Myrica gale L. - harilik porss
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-150 cm kõrge. Lehed piklikud, nahkjad, hallikad, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad, vürtsika lõhnaga. Okstel, lehtedel ja pungadel kuldkollased näärmetäpid. Õied urbades
Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis ja saartel sage. Madal- ja siirdesoodes, soometsades, soistel puisniitudel. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

83 Lehed erilise lõhnata. Lehtedel ja okstel pole kollaseid näärmeid 84
84 Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad 85
84 Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad 95
85 Lehe rood ei moodusta selget võrgustikku. Õied kroonlehtedega 86
85 Lehe rood moodustavad selge võrgustiku. Õied kroonlehtedeta 88
86 Lehed suvehaljad, pehmed. Õied lillad, puhkevad enne lehtimist. Viljad lihakad
  Daphne mezereum L. - harilik näsiniin
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-120(200) cm kõrge. Lehed 4-9 cm pikad ja 1-2 cm laiad, talbjassüstjad, tuttidena okste tippudes. Õied roosad, lõhnavad, väga lühikese raoga, kinnituvad võrsele 3-5-kaupa. Luuviljad punased.
Levik ja ökoloogia: Õitseb enne lehtimist aprillis, mais. Segametsades, puisniitudel, hajusalt.
Märkused: Kogu taim mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

86 Lehed igihaljad, jäigad. Õied valged. Viljad kuivad 87
87 Õied ja viljad pikkades lehistunud õisikutes. Kroonlehed kokkukasvanud
  Chamaedaphne calyculata (L.) Moench - hanevits
  Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 20-60 cm kõrge. Lehed piklikelliptilised, 2-4 cm pikad, tihedalt roostetäpilised. Õied valged, kellukjad, ühekaupa lehekaenlas, moodustavad ühekülgse õisiku. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Kohati rabades, rabamännikutes, siirdesoodes, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

87 Õied ja viljad tipmistes kerajates õisikutes. Kroonlehed vabad
  Ledum palustre L. - sookail
  Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 25-120 cm kõrge. Igihaljas. Lehed lineaalsed, allapoole käändunud servaga, pealt pruunikasrohelised, alt roosteviltjad. Õied valged, kerajates kohevates õisikutes varte tippudes. Viljad kuivad. Kogu taim, eriti õied,  uimastava lõhnaga.
Levik ja ökoloogia: Rabades ja rabastuvates metsades, tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

88 Täiskasvanud lehed alt tihedalt karvased 89
88 Täiskasvanud lehed alt paljad või mõne üksiku karvaga 91
89 Emasõite kandesoomused üleni heledad. Lehtede servad peenehambalised (luup!)
  Salix alba L. - hõberemmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Lehed piklikud, noorelt mõlemalt poolt hõbedased, täiskasvanud lehed vähemalt alt siidkarvadest hõbedased. Noored oksad karvased.
Levik ja ökoloogia: Looduslikult vaid Lõuna-Eesti suurte jõgede kallastel, ilupuuna kohati. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

89 Emasõite kandesoomuste alumine osa hele, ülemine tume. Lehtede servad tavaliselt terved 90
90 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt osa koort!). Lehed kuni 25 cm pikad, harva laiemad kui 1 cm
  Salix viminalis L. - vitspaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 4-8 m kõrge. Oksad pikad, vitsjad. Lehed süstjad, 8-15 cm pikad ja 1,5 cm laiad, pealt peaaegu paljad, tumerohelised, alt tihedalt siidkarvased, karvad roodudega paralleelselt.
Levik ja ökoloogia: Jõgede ja järvede kallastel tavaline, kasvatatakse ka istandustes. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

90 2-4 aastatste okste koorealune puit rõõnetega. Lehed 10-15 cm pikad, sageli üle 1 cm laiad
  Salix dasyclados Wimm. - pikalehine paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 4-8 m kõrge. Noored võrsed lühikarvased, koore all puidul kuni 1 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed pikliksüstjad, 8-16(20) cm pikad ja 2-3 cm laiad, pealt paljad, alt sinakasrohelised, hõredalt karvased.
Levik ja ökoloogia: Kohati jõgede ja järvede kallastel, Lõuna- ja Ida-Eestis tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

91 Lehe kõige laiem koht lehelaba keskel või alumises pooles 92
91 Lehe kõige laiem koht lehelaba ülemises pooles 93
92 Lehed 12-16 x 3-4 cm. Leherootsu alguses 1-3 paari näärmeid (luup!)
  Salix fragilis L. - rabe remmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge. Oksad murduvad puu küljest kergesti. Lehed süstjad, pikalt teritunud tipuga, 5-15 cm pikad, noorelt kleepuvad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Abilehed varisevad varakult.
Levik ja ökoloogia: Jõgede ja ojade kallastel, uhtlammimetsades. Lääne-Eestis sage, mujal harva. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

92 Lehed 8-10 x 1,5-2,5 cm. Leherootsul näärmeid pole
  Salix daphnoides Vill. - härmpaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 6-10 m kõrge. Oksad heleda vahakirmega, punakad või kollakad. Lehed süstjad, 5-12 cm pikad ja 1,5-3 cm laiad, nahkjad, pealt tumerohelised, alt sinakad.
Levik ja ökoloogia: Harva, peamiselt Kagu-Eestis luidetel, jõgede kallastel, teede ääres, õuedes, sageli istutatult. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

93 Lehed vähem kui 1 cm laiad, lähevad kuivades mustaks
  Salix purpurea L. - punapaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-8 m kõrge. Võrsed sihvakad, painduvad, koore sisepind sidrunkollane. Lehed tipuosas veidi hambulised, mujalt terveservalised, süstjad, 5-10 cm pikad ja 0,6-2 cm laiad. Abilehed tavaliselt puuduvad.
Levik ja ökoloogia: Kagu-Eestis looduslikult jõgede kallastel, mujal istutatult või naturaliseerunult. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

93 Lehed laiemad kui 1 cm, ei lähe kuivades mustaks 94
94 Lehed 3-6 x 1,5-2,5 cm. Abilehed varisevad varakult. Õied puhkevad peale lehtimist. Tolmukaid 4-8
  Salix pentandra L. - raudremmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 6-15 m kõrge. Lehed korrapäraselt peensaagja servaga, pealt tugevalt läikivad, tumerohelised, alt tuhmid, elliptilised, 5-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad. Leht aheneb tipu suunas sujuvalt, alusel järsult.
Levik ja ökoloogia: Tavaline jõgede ja järvede kallastel, soostunud niitudel, soodes, võsastikes, metsaservades, ka ilupuuna. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

94 Lehed ca 12-15 x 3 cm. Abilehed püsivad. Õied puhkevad enne lehtimist või samal ajal. Tolmukaid 3
  Salix triandra L. - vesipaju
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-10 m kõrge. Tüve ja jämedamate okste koor ketendab, kaneeli värvi laikudega. Oksad painduvad. Lehed süstjad, sageli paralleelsete servadega, peensaagjad, pealt veidi läikivad tumerohelised, alt heledamad. Abilehed suured.
Levik ja ökoloogia: Jõe- ja ojakallaste, kaldavõsastikes, sageli ka istutatult. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

95 Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud) 96
95 Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega 103
96 Lehed pealt tuhmid 97
96 Lehed pealt läikivad 100
97 Väikesed põõsad, kuni 60 cm kõrged
  Salix myrtilloides L. - mustikpaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-1 m kõrge. Lehed ümarovaalsed, meenutavad sinika lehti, 1-2 cm pikad ja 0,5-1,2 cm laiad, pealt rohelised, alt sinakad, häst silmatorkavate roodudega, lehe tipp sageli paadikujuline.
Levik ja ökoloogia: Siirdesoodes, soometsades, hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

97 Puud või üle 60 cm kõrged põõsad 98
98 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt veidi koort)
  Salix caprea L. - raagremmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-15 m kõrge. Noored oksad hallikasrohelised, vanemad oksad lehearmidest jändrikud. Lehed 7-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, ovaalsed, pealt tumerohelised, alt viltkarvased.
Levik ja ökoloogia: Tavaline metsades, võsastikes. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

98 2-4 aastaste okste koorealune puit rõõnetega 99
99 Madal põõsas (kuni 1,5 m kõrge). Lehed 2-4(6) cm pikad, hambad leheservaga risti. Abilehed püsivad
  Salix aurita L. - kõrvpaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m kõrge. Kaheaastatstel ja vanematel võrsetel koore all puidul peened 1-3 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed äraspidimunajad, 2-5 cm pikad ja 1-3 cm laiad, leheserv ebaühlaste suurte hammastega või lainjas. Abilehed suured, püsivad kaua.
Levik ja ökoloogia: Niitudel, madalsoodes, võsastikes, tavaline. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

99 Puu või kõrge põõsas (kuni 6 m). Lehed 5-12(15) cm pikad, tipu poole suunatud hammastega. Abilehed varisevad varakult
  Salix cinerea L. - tuhkur paju
  Iseloomulikud tunnused:  Põõsas, kuni 4 m kõrge. Rõõned (kriipsukujulised puhetised) 1-3 cm pikad, koore all tihedalt. Võrsed tuhkhallid, karvased. Lehed piklikud, 5-12 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, pealt hallikasrohelised, udekarvased, alt hallid, peaaegu viltjad, ebakorrapäraselt saagjad. Abilehed varisevad varakult.
Levik ja ökoloogia: Tavaline madal- ja siirdesoodes, niitudel, kraavides, soometsades, põlluserades. Õitsebaprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

100 Noored võrsed tihedalt peenekarvased
  Salix myrsinifolia Salisb. - mustjas paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-6 m kõrge. Noored võrsed ja lehed tiheda tuhkhalli karvastuega. Lehed täiskasvanult mõlemalt poolt ühte värvi, kuivatamisel lähevad kergesti mustaks, külgroodusid 6-8 (12) paari. Abilehed suured, alati olemas.
Levik ja ökoloogia: Soistel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

100 Noored võrsed paljad või üksikute hõredate karvadega 101
101 Puu või üle 1,5 m kõrge põõsas
  Salix pentandra L. - raudremmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 6-15 m kõrge. Lehed korrapäraselt peensaagja servaga, pealt tugevalt läikivad, tumerohelised, alt tuhmid, elliptilised, 5-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad. Leht aheneb tipu suunas sujuvalt, alusel järsult.
Levik ja ökoloogia: Tavaline jõgede ja järvede kallastel, soostunud niitudel, soodes, võsastikes, metsaservades, ka ilupuuna. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

101 Kuni 1,5 m kõrgused põõsad 102
102 Lehed abilehtedeta, kõige laiem koht lehe keskel või alumises pooles, külgroodusi vähem kui 8 paari
  Salix starkeana Willd. - verkjas paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5- 1,5 m kõrge. Täiskasvanud võrsed ja pungad paljad, läikivad, noored vahel väheste karvadega. Lehed õhukesed, laiovaalsed, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad, pealt tumerohelised, alt heledamad, lehetipp sageli keerdunud. Abilehed väikesed, ovaalsed.
Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, võsastikes, hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

102 Lehed abilehtedega, kõige laiem koht lehe ülemises pooles, külgroodusid üle 8 paari
  Salix phylicifolia L. - kahevärvine paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge. Koore all puidul 1 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed elliptilised, ebaühtlaselt sakilise või terve servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, alt sinakasrohelised või vesihallid (kahevärvilised). Abilehed väikesed, neerjad, püsivad kesksuveni.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, madalsoodes, lodudes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

103 Lehed valge- kuni hallikarvased vähemalt alaküljel 104
103 Lehed mõlemalt poolt rohelised 109
104 Lehed mõlemalt poolt hõbehallid. Õied kollased. Viljad kuivad
  Elaeagnus commutata Bernh. ex Rydb. - läikiv hõbepuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 3 m kõrge. Lehed süstjad või munajad, hõbedaselt karvased, 4-7 cm pikad. Õied neljatised, pealt hõbedased, seest kollased, 1-3-kaupa. Vili noorena hõbedane, jahukas.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

104 Lehed valge- kuni hallikarvased ainult alt, pealt rohelised. Õied pole kollased. Vili lihakas 105
105 Leheserv terve. Väikesed põõsad, tavaliselt alla 1 m kõrged. Lehed kuni 4 cm pikad 106
105 Leheserv hambuline . Puud või üle 1m kõrgused põõsad. Lehed tavaliselt pikemad kui 4 cm 107
106 Kroonlehed roosad. Viljad mustad
  Cotoneaster niger (Wahlenb.) Fr. - must tuhkpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2,5 m kõrge. Lehed munajad, tömbid, 2-5 cm pikad, pealt tumerohelised, alt viltjad. Õied roosad, 3-12-kaupa kobarates. Viljad mustad.
Levik ja ökoloogia: Harva Põhja-Eestis ja Muhumaal lubjarikastel niitudel, loometsades, klibustel aladel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana.
Looduskaitseline seisund: LK III

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

106 Kroonlehed valged kuni helelillad. Vili punane
  Cotoneaster scandinavicus B.Hylmö - harilik tuhkpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed elliptilised, kuni 4 cm pikad ja 2,5 cm laiad, tömbid, pealt paljad, hallikasrohelised, alt hallviltjad. Õied kahvaturoosad, 1- või 2-kaupa. Valminud marjad erepunased.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Põhja- ja Loode-Eestis ja saartel loometsades, loodudel, liivikutel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

107 Õied ja viljad pole sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus
  Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem karvased, oksad asteldeta.  Õied suured, roosakad, õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

107 Õied ja viljad sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus 108
108 Lehed kõige laiemad ülemises pooles, hõlmadeta, hambulise servaga
  Sorbus rupicola (Syme) Hedl. - tuhkpihlakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Sakilise servaga lõhestumata lihtlehed, pealt läikivad või veidi karvased, alt valgeviltjad. Õied valged, väikestes õisikutes. Marjad pruunikaspunased, valgete täppidega, ümarad.
Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Saaremaa lääneosas, õitseb juunis. Levinud Põhja-Euroopas.
Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

108 Lehed kõige laiemad keskel, vähemalt mõned lehed hõlmadega
  Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad, alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes. Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

109 Leheserv terve 110
109 Leheserv hambuline 111
110 Puu. Leheserv karvane. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv
  Fagus sylvatica L. - harilik pöök
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed nahkjad, elliptilised, terveservalised, pealt läikivad tumerohelised, leheserv hõredalt ripsmeline. Emasõied kahekaupa, isasõied urbadena. Viljad kahekaupa, ümbritsetud puitunud lüdiga, mis viljade valmides avaneb nelja lõhega.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, õitseb mais, juunis. Kesk-Euroopa levikuga, olemas ka Rootsis.
Märkused: Meie kliimas veidi külmatundlik, eriti noored lehed, mis saavad hiliste öökülmade puhul kannatada.
110 Põõsas. Leheserv pole karvane. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas
  Frangula alnus Mill. - harilik paakspuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 1-7 m kõrge. Lehed vahelduvad, terveservalised, elliptilised, lehe külgrood lõpevad lehe servas. Tüve koor sile, mustjas. Õied mõlemasoolised, väikesed, rohekasvalged, mõnekaupa. Vili algul punakas, hiljem must, lihakas.
Levik ja ökoloogia: Sega- ja lodumetsades, puisniitudel, põõsastikes. Sage. Õitseb mais, juunis ja augustis, septembris. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

111 Leht alusel ebasümmeetriline 112
111 Leht alusel sümmeetriline 114
112 Õied ja viljad 1-2 cm pikkustel rootsudel. Viljade servad karvased
  Ulmus laevis Pallas - künnapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Lehed tugevalt ebasümmeetrilise alusega, elliptilised, terava tipuga, külgrood lähevad sirgelt servani, ei harune. Vilja tiib ripsmelise rervaga, vili pikarootsuline.
Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, ka ilupuuna. Kohati. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

112 Õied ja viljad peaaegu rootsutud. Viljade servad pole karvased 113
113 Noored võrsed paljad. Lehed 7- 12 paari külgroodudega
  Ulmus minor Mill. - põldjalakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 22 m kõrge. Võrsed paljad. Leht piklikelliptiline, sile, veidi ebasümmeetrilise alusega, paljud külgrood jagunevad enne servani jõudmist.  Vilja tiib sileda servaga, seeme tiiva ülaosas.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, harva metsistub. Õitseb aprillis, mais. Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas.
113 Noored võrsed karvased. Lehed 12-18 paari külgroodudega
  Ulmus glabra Huds. - harilik jalakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Võrsed tihedalt karvased. Lehed elliptilised, vahel tipus kolmehõlmalised, tugevalt karedad, külgrood jagunevad enne servani jõudmist kaheks (jalakal on “jalad”).  Seeme tiiva keskel, vilja tiiva serv sile.
Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, hajusalt, kasvatatakse ka ilupuuna. Õitseb mais. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ulatub ka Aasiasse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

114 Väikesed põõsad, alla 2 m kõrged 115
114 Puud või üle 2 m kõrged põõsad 118
115 Lehed kuni 3 cm pikad. Õied kroonlehtedeta 116
115 Lehed pikemad kui 3 cm. Õied kroonlehtedega 117
116 Lehed ümarad. Hambad tömbid
  Betula nana L. - vaevakask
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 20-120 cm kõrge. Lehed ümarad, kuni 1 cm läbimõõdus, tömpide hammastega, paljad, noorelt kleepuvad. Emasurvad 0,5-0,8 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Siirdesoodes, rabades, rabastuvates metsades. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb mais. Kasvab Kesk-Euroopa kõrgmägedes ja Põhja-Euroopa ning Põhja-Ameerika madalikel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

116 Lehed laiusest pikemad. Hambad teravad
  Betula humilis Schrank - madal kask
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2,5 m kõrge. Lehed 1-2 cm laiad, ovaalsed, teravate hammastega, pealt paljad, alt roodude kohalt karvased.
Levik ja ökoloogia: Mandri Eestis paiguti madal- ja siirdesoodes, soistel niitudel, lodumetsades. Õitseb aprillis, mais. Levila Kesk- ja Põhja-Euroopas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

117 Lehed ümara tipuga. Kroonlehed valged. Vili lihakas
  Amelanchier spicata (Lam.) C. Koch - tähk-toompihlakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 4 m kõrge. Lehed ovaalsed, 2-6 cm pikad, algul karvased, hiljem paljad, hambulise servaga. Õied valged, õisikus. Viljad ümarad, punakasmustad, püstiste tupplehtedega, magusad.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, naturaliseerunult ja metsistunult metsaservades, võsastikes, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

117 Lehed terava tipuga. Kroonlehed roosad. Vili kuiv
  Spiraea salicifolia L. - pajulehine enelas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m kõrge. Lehed süstjad, saagja servaga, 4-7 cm pikad. Õied roosad, väkesed, püstistes kohevates õisikutes. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juulist septembrini. Pärit Aasia idaosast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

118 Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas 119
118 Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani 122
119 Lehed vähemalt 2,5 korda laiusest pikemad. Viljad tiivulised
  Carpinus betulus L. - harilik valgepöök
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 18(20) m kõrge. Lehed elliptilised, terava tipuga, kahelisaagja servaga, 6-12 cm pikad, pealt paljad, alt rood karvadega. Viljad suurte kolmehõlmaliste kandelehtedega, seepärast emasurb valminult kuni 6 cm lai.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, kasvab Kesk-Euroopas ja Väike-Aasias. Õitseb mais, aprillis, meil harva.
119 Lehed kuni 2 korda laiusest pikemad. Viljad tiibadeta 120
120 Leheroots lapik. Viljad kobarana
  Populus tremula L. - harilik haab
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus, paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi. Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

120 Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes 121
121 Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal
  Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on raolised.
Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

121 Lehed terava tipuga, alt hallikarvased
  Alnus incana (L.) Moench - hall lepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga, hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on enam-vähem raotud.
Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

122 Vili paljude seemnetega 123
122 Vili ühe seemnega 125
123 Lehed pealt läikivad, noored lehed lähevad kuivades mustaks. Vili pirnikujuline
  Pyrus communis L. - harilik pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured, söödavad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis.
Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

123 Lehed pealt tuhmid, noored lehed ei lähe kuivades mustaks. Vili ümar (õun) 124
124 Lehed vähemalt alt karvased, võrsed asteldeta
  Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem karvased, oksad asteldeta.  Õied suured, roosakad, õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

124 Lehed paljad, võrsed asteldega
  Malus sylvestris (L.) Mill. - mets-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused:  Puu, kuni 10 m kõrge. Oksad sageli asteldega. Lehed ja võrsed paljad, lehed laimunajad, südaja alusega. Õied valged või roosakad. Õunad väikesed, hapud.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, metsaservades, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Levinud Kesk-, Ida- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias.
Looduskaitseline seisund: LK III

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

125 Õied ja viljad rippuvates kobarates
  Padus avium Mill. - harilik toomingas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad. Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava toimega.
Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

125 Õied ja viljad pole rippuvates kobarates 126
126 Lehed paljad. Viljad punased
  Cerasus vulgaris Mill. - hapu kirsipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 3-6 m kõrge. Lehed elliptilised, paljad, hambulise servaga, hamba tipp näärmekas. Õied valged, mitmekaupa, õisiku alusel pungasoomustest kõrgemal mitu rohelist lehte. Viljad kerajad tumepunased, hapud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Viljapuuna kasvatatakse ka maguskirssi, mille viljad on punased, mustjad või kollased, magusad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

126 Lehed karvased Viljad kollased või sinised 127
127 Vili ovaalne, kollane, sinine või punane. Noored võrsed paljad
  Prunus domestica L. - harilik ploomipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 12 m kõrge. Astlaid pole, noored võrsed paljad. Lehed elliptilised, 4-8(10) cm pikad. Õied valged, enamasti kahekaupa. Viljad piklikud, kollased, punakad kuni violetsed, viljaliha luuseemnest kergesti eraldatav.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õied puhkevad mais, lehtedega üheaegselt.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

127 Viljad ümarad, sinised. Noored võrsed karvased
  Prunus insititia L. - kreegipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 3-6 m kõrge. Mõnede väikeste asteldega, noored oksad sametjad. Lehed 4-5 cm pikad, elliptilised. Õied valged, kahekaupa. Viljad kerajad kuni piklikud, sinakad, vahakirmega, viljaliha luuseemnest raskesti eraldatav.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Levib edukalt juurvõrsetega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)