Back 
Printable version
| 1 | Varred väänduvad. Lehed hõlmised, enamasti üle 4 cm laiad | |
| Humulus lupulus L. - harilik humal | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega roniv taim. Lehed 3-5-hõlmalised. Taimed kahekojalised, isasõied hõredate pööristena, emasõied väikeste tihedate õisikutena, millest arenevad humala “käbid”. Pikkus kuni 8 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldatihnikutes, niisketes metsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Kasutatakse õlle valmistamisel. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1 | Varred püstised kuni lamavad. Lehed alla 4 cm laiad | 2 |
| 2 | Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad | 3 |
| 2 | Lehed alla 5 korra laiusest pikemad | 7 |
| 3 | Lehed lihakad | |
| Salsola kali L. - rand-ogamalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, tipul nõelterava ogaga. Õied pisikesed, lehekaenlais. Taim enam-vähem karvane, rohiroheline. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja klibustel mererandadel, adruvallidel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Lehed pole lihakad | 4 |
| 4 | Õied rootsutud, lehekaenaldes. Õiekattelehti 5 | 5 |
| 4 | Õied vähemalt 4 mm rootsudega. Õiekattelehti 4 | 6 |
| 5 | Tupe tipmed teravad, kitsa kileja servaga, roheline osa moodustab vähemalt 2/3 tupplehest | |
| Scleranthus annuus L. - põld-kaderohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline, tõusvate varte ja hõredate õisikutega kare taim. Õietupe tipud teravad, tipu kilejas serv kuni 0,1 mm laiune. Kõrgus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Kuival pinnasel, tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Väga sarnane on hall kaderohi Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Tupe tipmed tömbid, laia kileja äärisega, roheline osa moodustab alla ½ tupplehest | |
| Scleranthus perennis L. - hall kaderohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline püstine taim. Lehed kuni 8 mm pikad, kimpudena. Õied väikesed, rohelised, tipmises laiuvas õisikus. Õietupe tipud tömbid, kuni 0,5 mm laiuse kileja äärisega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikuil, liivastes männikutes, teede ääres, söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Varred tihedalt harunenud, moodustavad padjandi. Mitmeaastane | |
| Sagina procumbens L. - lamav kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatipuga, kitsaslineaalsed, 0,5-1 cm pikad. Varred lamavad või tõusvad. Kroonlehed valged või puuduvad. Tupplehed õitsemisajal laiuvad. Pikkus 2-10(19) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teedel, karjamaadel, enamasti liiva- ja turbapinnasel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Varred vähe harunenud, ei moodusta padjandit. Üheaastane | |
| Sagina maritima G. Don - rand-kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatippudeta, tömbid, kitsaslineaalsed, kuni 1 cm pikad. Varred püstised või tõusvad. Kroonlehed sageli puuduvad. Tupplehed õitsemisajal püstised. Pikkus 4-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel mererandadel, haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Lehed väliskujult kolmnurksed kuni rombjad | 8 |
| 7 | Lehed pole väliskujult kolmnurksed ega rombjad | 10 |
| 8 | Kandelehekesed raotud | |
| Atriplex prostrata Boucher ex DC. - odalehine malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised, harva lamavad. Alumised lehed odajad, vahel kergelt südajad või tömbid. Õite kandelehekesed üksikute hammastega, 2-6 mm pikad, kolmnurksed või kergelt ümardunud. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, aedades, teeservades, elamute ümbruses, prahipaikadel, raudteede ääres. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Kandelehekesed (vähemalt osa) selgelt raolised | 9 |
| 9 | Kandelehekesed 5-20 mm pikad, kõik vähemalt 30 mm pikkuse raoga | |
| Atriplex longipes Drejer - väike malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised. Lehed odajad, sageli alusel tömbid. Õite kandelehekesed vähemalt 5 mm, koos raoga 25-30 mm pikad, kolmnurksed, terveservalised. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Savistel ja liivastel mererandadel Lääne- ja Põhja-Eestis. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Kandelehekesed 3-6 mm pikad, ainult mõned raolised | |
| Atriplex praecox Hülph. - varajane malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised või lamavad, sageli punakad. Lehed kuni 3 cm pikad, munajad kuni süstjad, alusel tömbid. Õite kandelehekesed rombjad, terved, 1,5-6 mm pikad, koos raoga kuni 15 mm pikad, terved, õhukesed. Kõrgus 10-25(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja klibustel mererandadel peamiselt Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Leheserv hambuline. Varred püstised | |
| Mercurialis perennis L. - püsik-seljarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, rootsuga, saagja servaga. Taimed piimmahlata. Õiekate olemas, emas- ja isasõied eri taimedel: isasõied peajates õisikutes, emasõied üksikult või 2-4-kaupa. Kõrgus 15-40 (45) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuusikutes, leht- ja segametsades, parkides, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Leheserv terve. Varred lamavad | 11 |
| 11 | Lehed rootsutud. Õied kollakas-rohelised (enamasti kroonlehtedeta), koondunud lehekaenaldesse. Jäätmaadel | |
| Herniaria glabra L. - sööt-reiarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim rohekaskollane. Varred harkjalt harunevad, maapinnal lamavad. Lehed piklikmunajad, 2-8 mm pikad. Õiekate kollane, sageli kroon puudub. Õied pisikesed, nutitaolises õisikus ülemiste lehtede kaenaldes. Pikkus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Loodudel, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Lehed ahenevad alusel rootsuks. Õied roosad, kellukjad (kuid sageli kroonlehtedeta), üksikult. Niiskete paikade taimed | |
| Peplis portula L. - muda-ojakapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Nõrkade lamavate või tõusvate vartega taimed. Lehed vastakud (harvem vahelduvad), kuni 1 cm pikad, äraspidimunajad, ümara tipuga, lühikese rootsuga. Õied väikesed, kellukjad, üksikult lehtede kaenlais. Kroonlehed roosad või valged. Kõrgus 2-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Madalsoodes, veekogude kallastel, niisketel põldudel. Harva. Õitsebjuunist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
