Printable version

1 Peale okaste varisemist jäävad koorele näsajad armid. Käbid rippuvad 2
1 Peale okaste varisemist jääb koor sile. Käbid püstised 3
2 Pungad munajad kuni koonilised. Käbid väljaulatuvate kattesoomusteta
  Tsuga canadensis (L.) Carrière - kanada tsuuga
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-30 m kõrge, latv longus. Okkad tipu suunas ahenevad, tömbid, saagja servaga, 1-1,5 cm pikad, alt kahe laia sinakasvalge triibuga, asuvad oksal kahes reas. Koor lillakashall, mureneb soomusjateks helvesteks. Käbid 1,5-1,8 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis vahel ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.
2 Pungad värtnakujulised. Käbide kattesoomused 3-hõlmalised, ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja
  Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco - harilik ebatsuuga
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 40-50 m kõrge. Koor hall kuni kahvatupruun, vanadel puudel suurte lõhedega. Okkad lamedad, nahkjad, 2-4 cm pikad, asuvad oksal spiraalselt. Käbid 5-8 cm pikad, kattesoomused kolmetipulised, seemnesoomustest pikemad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast.
Märkused: Oma kodumaal võib kasvada üle 100 m kõrguseks. Eestis suhteliselt külmakartlik.
3 Tipupungad pole vaigused
  Abies alba Mill. - euroopa nulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 50 m kõrge. Okkad pügaldunud tipuga, kuni 3 cm pikad, pealt tumerohelised ja läikivad, alaküljel kahe heleda triibuga, kinnituvad ketasja alusega. Pungad punakaspruunid, vaiguta. Noored võrsed hallikad, pruunide karvadega. Käbide nõelja tipuga kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. Käbid üle 10 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägimetsades. Pikaealine, elab kuni 400(500) aastat vanaks.
Märkused: Kodumaal kasutatakse jõulupuuna.
3 Tipupungad üleni vaigused 4
4 Okkad pehmed. Noored oksad valgete karvadega
  Abies sibirica Ledeb. - siberi nulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Koor pruunikas-tumehall, sile. Okkad pehmed, 1-3 cm pikad, pealt helerohelised, alt kahe heledama triibuga, kinnituvad ketasja alusega. Käbid 5-8 cm pikad, kattesoomused varjatud.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Siberist.
4 Okkad jäigad. Noored oksad tumedate karvadega
  Abies balsamea (L.) Mill. - palsaminulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25(35) m kõrge. Koor kahvatuhall, suurte vaigumuhkudega. Okkad tömbitipulised, sisselõikega, jäigad, kergesti murduvad, 1,5-3 cm pikad, alt (sageli ka pealt) kahe heledama triibuga, kinnituvad ketasja alusega, katkihõõrutult lõhnavad aromaatselt. Pungad vaigused. Käbid 6-8 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerikast.