Back 
Printable version
| 1 | Varred pole lülilised. Õitega taimed | 2 |
| 1 | Varred lülilised, kileja äärisega iga lüli alusel. Õiteta taimed, paljunevad eostega | 7 |
| 2 | Pähikud 2-7 õiega. Emakakael pole alusel puhetunud ega soondunud, pole pähklikesest selgelt eristatav | 3 |
| 2 | Pähikud rohkem kui 7 õiega. Emakakael alusel puhetunud ja soondunud, pähklikesest selgelt eristuv | 4 |
| 3 | Varred 0,5-1 mm läbimõõduga. Risoomivõsundid paksendusteta | |
| Eleocharis quinqueflora (Hartmann) O. Schwarz - õievähene alss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred jämedamad kui 0,4 mm, rohelised. Pähikud pruunid, 4-10 mm pikad, õisi 3-7. Pähklike hall. Risoomivõsundite tippudesse tekivad sügisel kuni 1 cm pikkused talvituvad sigipungad. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, niisketel niitudel. Hajusalt. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Varred alla 0,5 mm läbimõõduga. Risoomivõsundite tippudes valkjad paksendused | |
| Eleocharis parvula (Roem. & Schult.) Link ex Bluff, Nees & Schauer - väike alss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred valkjasrohelised, läbipaistvad. Pähikud rohekad, 1-3,5 mm pikad, munajad, õisi 3-5(9). Pähklike kollakas kuni pruun. Võsude tippudesse tekivad sügisel 0,2-0,5 cm pikkused talvituvad sigipungad. Kõrgus 2-8 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas, harvem järvede kallastel, Põhja- ja Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Emakasuudmeid 3. Pähklike kolmekandiline | |
| Eleocharis acicularis (L.) Roem. & Schult. - nõelalss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, peenemad kui 0,4 mm. Pähik pruun, 2-5(7) mm pikk, 3-15 õiega. Pähklike valkjaskollane, pikivaoline. Kõrgus 20-25 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, mererannas madalas vees. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Emakasuudmeid 2. Pähklike lapik | 5 |
| 5 | Ainult pähiku kõige alumine katteleht tühi, ümbritseb pähiku alust tervikuna | |
| Eleocharis uniglumis (Link) Schult. - soomusalss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, lehtedeta. Pähik munajas kuni piklikmunajas, 4-12 mm pikk, õiekattelehed tömbid, mustjaspunased, valkja servaga. Pähklike kollakas või pruun. Kõrgus 6-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, rannaniitudel. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Kaks alumist pähiku kattelehte tühjad ja ümbritsevad kumbki pähiku alust pooleni | 6 |
| 6 | Vars tumeroheline, tugev. Emakakaela alus laiusest pikem. Õiekattekarvakesi 3-4 (luup!). Varred 20 või rohkema juhtkimbuga (vaata ristlõike preparaati mikroskoobis!) | |
| Eleocharis palustris (L.) Roem. & Schult. - soo-alss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tumerohelised, tugevad. Pähik 3-20 mm pikk, õiekattelehed 3-4,5 mm pikad, tömpteravad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, kallastel, kraavides, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Varred helerohelised, pehmed. Emakakaela alus pikkusest laiem. Õiekattekarvakesi 4-8.Varred 12-16 juhtkimbuga (vaata ristlõike preparaati mikroskoobis!) | |
| Eleocharis mamillata H. Lindb. - muda-alss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred helerohelised, pehmed. Pähik 5-15 mm pikk, õiekattelehed 2,5-3,5 mm pikad, teravnevad. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude turvastunud kallastel, sookraavides, -teedel. Mandril hajusalt, saartel haruldasem. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Varred 1-1,5 mm läbimõõduga | |
| Equisetum scirpoides Michx. - alssosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehtedetuped 3-4 hambaga. Varred peened, nõrgad, veidi loogelised. Kõrgus 10-20 cm. Levik ja ökoloogia: Soistel niitudel, metsastunud nõlvadel, peamiselt Kagu-Eestis. Haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Varred üle 1,5 mm läbimõõduga | 8 |
| 8 | Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist) | |
| Equisetum arvense L. - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, millel on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead | 9 |
| 9 | Eospea terava tipuga. Vartel männasoksi pole | 10 |
| 9 | Eospea tömp. Vars tavaliselt männasokstega | 11 |
| 10 | Tupehambad varisevad | |
| Equisetum hyemale L. - raudosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars väga kare, tume- või hallikasroheline, kuni 6 mm läbimõõdus. Lehtedetupe hambad varisevad jättes korrapäraselt täkilise serva. Lehtedetuped musta vöödiga alusel ja ülaservas. Kõrgus 25-60(100) cm. Levik ja ökoloogia: Liivastel nõlvadel, metsades, teeäärtel. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Tupehambad püsivad, ei varise | |
| Equisetum variegatum Schleich. ex Weber & D. Mohr - liivosi | ||
| > Iseloomulikud tunnused: Varte läbimõõt kuni 3 mm. Lehtedetuped 6-12 hambaga, millel tume keskvööt ja lai valge serv. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Märgadel rohumaadel, jõeorgudes, soodes, märjal liival. Paiguti, sagedam Lääne- ja Lõuna-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Männasoksad harunevad. Vartel tuped laiade hammastega, hambaid vähem kui varrel vagusid | |
| Equisetum sylvaticum L. - metsosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehtedetuped 2-6 nüri pruuni hambaga. Eospeaga võsu algul oksteta, hiljem harunenud männasokstega. Kõrgus 15-30 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades, raiesmikel, puisniitudel. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist juunini. Märkus: Eestis ainuke osi, millel oksad harunevad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Männasoksad sirged, ei harune. Tupehambad naaskeljad, hambaid sama palju kui varrel vagusid | 12 |
| 12 | Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta | |
| Equisetum fluviatile L. - konnaosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars sile, pehme, 5-8 mm läbimõõdus, sageli ilma männasoksteta. Lehtedetuped tihedalt vastu vart, 15-30 pruuni hambaga, millel kitsas valge ääris. Kõrgus 50-100(150) cm. Levik ja ökoloogia: Soodes ja veekogudes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega | 13 |
| 13 | Männasoksa alumine lüli palju lühem kui varrel olev tupp. Männasoksad seest õõnsad, 6-nurksed | |
| Equisetum palustre L. - soo-osi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars pisut kare. Männasoksad enamasti 6-kandilised, harva puuduvad. Männasoksa esimene lehtedetupp lühem kui varre lehtedetupp. Lehtedetuped 6-10 musta hambaga, millel on lai valkjas ääris. Kõrgus 15-30 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketel rohumaadel, soodes, kallastel, niiskematel põldudel, teede ääres. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist augustini. Märkused: Võib segi minna põldosjaga, millel aga on männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Männasoksa alumine lüli pikem kui varrel olev tupp. Männasoksad pole õõnsad, 3-4-nurksed | |
| Equisetum pratense Ehrh. - aasosi | ||
| > Iseloomulikud tunnused: Vars kidakestega (katsudes kare). Okstemännased varrel tihedalt, männasoksad enamasti 3-kandilised, hoiduvad valdavalt rõhtsalt. Lehtedetuped üle 10 helepruuni hambaga, millel lai heledam ääris. Kõrgus 20-40 cm. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
