Printable version

1 Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed
  Populus tremula L. - harilik haab
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus, paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi. Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

1 Lehed munajad või lantsetjad 2
2 Leheroots lapik. Viljad kobarana
  Populus tremula L. - harilik haab
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus, paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi. Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

2 Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes 3
3 Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal
  Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on raolised.
Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Lehed terava tipuga, alt hallikarvased
  Alnus incana (L.) Moench - hall lepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga, hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on enam-vähem raotud.
Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)