Printable version

1 Okkad teravatipulised, torkavad, kuni 2 cm pikad
  Picea pungens Engelm. - torkav kuusk (sinikuusk)
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 20 m kõrge. Okkad 1,5-3 cm pikad, pika torkava tipuga, jäigad, tumerohelised kuni helehallid, igal neljal tahul 3-6 heleda triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 6-10 cm pikad, viljasoomused pügaldunud tipuga.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast.
1 Okkad tömbid, pole torkavad, kuni 1,5 cm pikad 2
2 Okkad tumerohelised. Käbid 15-20 cm pikad
  Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad 1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 10-15cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas.
Märkused: Palju aretatud iluvorme.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

2 Okkad sinakasrohelised. Käbid 3-6 cm pikad
  Picea glauca (Moench) Voss - kanada kuusk
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Okkad tömbitipulised, 1-2 cm pikad, hallikasrohelised kuni hõbehallid, pisut kõverdunud, hõõrudes ebameeldiva lõhnaga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 4-5 cm pikad, 1,5-2 cm läbimõõdus, silindrilised, viljasoomused terveservalised.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Kanadast.
Märkused: Palju erinevaid aretatud sorte.