Back 
Printable version
| 1 | Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1 | Lehed munajad või lantsetjad | 2 |
| 2 | Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas | 3 |
| 2 | Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani | 6 |
| 3 | Lehed vähemalt 2,5 korda laiusest pikemad. Viljad tiivulised | |
| Carpinus betulus L. - harilik valgepöök | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 18(20) m kõrge. Lehed
elliptilised, terava tipuga, kahelisaagja servaga, 6-12 cm pikad,
pealt paljad, alt rood karvadega. Viljad suurte kolmehõlmaliste
kandelehtedega, seepärast emasurb valminult kuni 6 cm lai. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, kasvab Kesk-Euroopas ja Väike-Aasias. Õitseb mais, aprillis, meil harva. |
 |
|
| 3 | Lehed kuni 2 korda laiusest pikemad. Viljad tiibadeta | 4 |
| 4 | Leheroots lapik. Viljad kobarana | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 4 | Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes | 5 |
| 5 | Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal | |
| Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor
pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi
väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad
paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades,
emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on
raolised. Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Lehed terava tipuga, alt hallikarvased | |
| Alnus incana (L.) Moench - hall lepp | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor
hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga,
hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied
rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad,
“lepakäbid”, on enam-vähem raotud. Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Vili paljude seemnetega | 7 |
| 6 | Vili ühe seemnega | 9 |
| 7 | Lehed pealt läikivad, noored lehed lähevad kuivades mustaks. Vili pirnikujuline | |
| Pyrus communis L. - harilik pirnipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra
laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus
ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured,
söödavad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis. Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Lehed pealt tuhmid, noored lehed ei lähe kuivades mustaks. Vili ümar (õun) | 8 |
| 8 | Lehed vähemalt alt karvased, võrsed asteldeta | |
| Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed
laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem
karvased, oksad asteldeta. Õied suured, roosakad,
õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Lehed paljad, võrsed asteldega | |
| Malus sylvestris (L.) Mill. - mets-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Oksad sageli asteldega. Lehed ja võrsed paljad, lehed
laimunajad, südaja alusega. Õied valged või
roosakad. Õunad väikesed, hapud. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, metsaservades, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Levinud Kesk-, Ida- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias. Looduskaitseline seisund: LK III Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Õied ja viljad rippuvates kobarates | |
| Padus avium Mill. - harilik toomingas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad,
pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes
iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva
lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad.
Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava
toimega. Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Õied ja viljad pole rippuvates kobarates | 10 |
| 10 | Lehed paljad. Viljad punased | |
| Cerasus vulgaris Mill. - hapu kirsipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 3-6 m kõrge. Lehed
elliptilised, paljad, hambulise servaga, hamba tipp näärmekas.
Õied valged, mitmekaupa, õisiku alusel pungasoomustest
kõrgemal mitu rohelist lehte. Viljad kerajad tumepunased,
hapud. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õitseb mais. Märkused: Viljapuuna kasvatatakse ka maguskirssi, mille viljad on punased, mustjad või kollased, magusad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Lehed karvased Viljad kollased või sinised | 11 |
| 11 | Vili ovaalne, kollane, sinine või punane. Noored võrsed paljad | |
| Prunus domestica L. - harilik ploomipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 12 m kõrge.
Astlaid pole, noored võrsed paljad. Lehed elliptilised,
4-8(10) cm pikad. Õied valged, enamasti kahekaupa. Viljad
piklikud, kollased, punakad kuni violetsed, viljaliha luuseemnest
kergesti eraldatav. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õied puhkevad mais, lehtedega üheaegselt. Märkused: Palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Viljad ümarad, sinised. Noored võrsed karvased | |
| Prunus insititia L. - kreegipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
3-6 m kõrge. Mõnede väikeste asteldega, noored
oksad sametjad. Lehed 4-5 cm pikad, elliptilised. Õied valged,
kahekaupa. Viljad kerajad kuni piklikud, sinakad, vahakirmega,
viljaliha luuseemnest raskesti eraldatav. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais. Märkused: Levib edukalt juurvõrsetega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
