Printable version

1 Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed
  Populus tremula L. - harilik haab
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus, paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi. Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

1 Lehed munajad või lantsetjad 2
2 Leht alusel ebasümmeetriline 3
2 Leht alusel sümmeetriline 5
3 Õied ja viljad 1-2 cm pikkustel rootsudel. Viljade servad karvased
  Ulmus laevis Pallas - künnapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Lehed tugevalt ebasümmeetrilise alusega, elliptilised, terava tipuga, külgrood lähevad sirgelt servani, ei harune. Vilja tiib ripsmelise rervaga, vili pikarootsuline.
Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, ka ilupuuna. Kohati. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Õied ja viljad peaaegu rootsutud. Viljade servad pole karvased 4
4 Noored võrsed paljad. Lehed 7- 12 paari külgroodudega
  Ulmus minor Mill. - põldjalakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 22 m kõrge. Võrsed paljad. Leht piklikelliptiline, sile, veidi ebasümmeetrilise alusega, paljud külgrood jagunevad enne servani jõudmist.  Vilja tiib sileda servaga, seeme tiiva ülaosas.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, harva metsistub. Õitseb aprillis, mais. Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas.
4 Noored võrsed karvased. Lehed 12-18 paari külgroodudega
  Ulmus glabra Huds. - harilik jalakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Võrsed tihedalt karvased. Lehed elliptilised, vahel tipus kolmehõlmalised, tugevalt karedad, külgrood jagunevad enne servani jõudmist kaheks (jalakal on “jalad”).  Seeme tiiva keskel, vilja tiiva serv sile.
Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, hajusalt, kasvatatakse ka ilupuuna. Õitseb mais. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ulatub ka Aasiasse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Väikesed põõsad, alla 2 m kõrged 6
5 Puud või üle 2 m kõrged põõsad 9
6 Lehed kuni 3 cm pikad. Õied kroonlehtedeta 7
6 Lehed pikemad kui 3 cm. Õied kroonlehtedega 8
7 Lehed ümarad. Hambad tömbid
  Betula nana L. - vaevakask
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 20-120 cm kõrge. Lehed ümarad, kuni 1 cm läbimõõdus, tömpide hammastega, paljad, noorelt kleepuvad. Emasurvad 0,5-0,8 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Siirdesoodes, rabades, rabastuvates metsades. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb mais. Kasvab Kesk-Euroopa kõrgmägedes ja Põhja-Euroopa ning Põhja-Ameerika madalikel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

7 Lehed laiusest pikemad. Hambad teravad
  Betula humilis Schrank - madal kask
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2,5 m kõrge. Lehed 1-2 cm laiad, ovaalsed, teravate hammastega, pealt paljad, alt roodude kohalt karvased.
Levik ja ökoloogia: Mandri Eestis paiguti madal- ja siirdesoodes, soistel niitudel, lodumetsades. Õitseb aprillis, mais. Levila Kesk- ja Põhja-Euroopas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Lehed ümara tipuga. Kroonlehed valged. Vili lihakas
  Amelanchier spicata (Lam.) C. Koch - tähk-toompihlakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 4 m kõrge. Lehed ovaalsed, 2-6 cm pikad, algul karvased, hiljem paljad, hambulise servaga. Õied valged, õisikus. Viljad ümarad, punakasmustad, püstiste tupplehtedega, magusad.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, naturaliseerunult ja metsistunult metsaservades, võsastikes, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Lehed terava tipuga. Kroonlehed roosad. Vili kuiv
  Spiraea salicifolia L. - pajulehine enelas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m kõrge. Lehed süstjad, saagja servaga, 4-7 cm pikad. Õied roosad, väkesed, püstistes kohevates õisikutes. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juulist septembrini. Pärit Aasia idaosast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas 10
9 Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani 13
10 Lehed vähemalt 2,5 korda laiusest pikemad. Viljad tiivulised
  Carpinus betulus L. - harilik valgepöök
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 18(20) m kõrge. Lehed elliptilised, terava tipuga, kahelisaagja servaga, 6-12 cm pikad, pealt paljad, alt rood karvadega. Viljad suurte kolmehõlmaliste kandelehtedega, seepärast emasurb valminult kuni 6 cm lai.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, kasvab Kesk-Euroopas ja Väike-Aasias. Õitseb mais, aprillis, meil harva.
10 Lehed kuni 2 korda laiusest pikemad. Viljad tiibadeta 11
11 Leheroots lapik. Viljad kobarana
  Populus tremula L. - harilik haab
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus, paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi. Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes 12
12 Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal
  Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on raolised.
Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

12 Lehed terava tipuga, alt hallikarvased
  Alnus incana (L.) Moench - hall lepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga, hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on enam-vähem raotud.
Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

13 Vili paljude seemnetega 14
13 Vili ühe seemnega 16
14 Lehed pealt läikivad, noored lehed lähevad kuivades mustaks. Vili pirnikujuline
  Pyrus communis L. - harilik pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured, söödavad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis.
Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Lehed pealt tuhmid, noored lehed ei lähe kuivades mustaks. Vili ümar (õun) 15
15 Lehed vähemalt alt karvased, võrsed asteldeta
  Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem karvased, oksad asteldeta.  Õied suured, roosakad, õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

15 Lehed paljad, võrsed asteldega
  Malus sylvestris (L.) Mill. - mets-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused:  Puu, kuni 10 m kõrge. Oksad sageli asteldega. Lehed ja võrsed paljad, lehed laimunajad, südaja alusega. Õied valged või roosakad. Õunad väikesed, hapud.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, metsaservades, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Levinud Kesk-, Ida- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias.
Looduskaitseline seisund: LK III

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Õied ja viljad rippuvates kobarates
  Padus avium Mill. - harilik toomingas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad. Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava toimega.
Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Õied ja viljad pole rippuvates kobarates 17
17 Lehed paljad. Viljad punased
  Cerasus vulgaris Mill. - hapu kirsipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 3-6 m kõrge. Lehed elliptilised, paljad, hambulise servaga, hamba tipp näärmekas. Õied valged, mitmekaupa, õisiku alusel pungasoomustest kõrgemal mitu rohelist lehte. Viljad kerajad tumepunased, hapud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Viljapuuna kasvatatakse ka maguskirssi, mille viljad on punased, mustjad või kollased, magusad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

17 Lehed karvased Viljad kollased või sinised 18
18 Vili ovaalne, kollane, sinine või punane. Noored võrsed paljad
  Prunus domestica L. - harilik ploomipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 12 m kõrge. Astlaid pole, noored võrsed paljad. Lehed elliptilised, 4-8(10) cm pikad. Õied valged, enamasti kahekaupa. Viljad piklikud, kollased, punakad kuni violetsed, viljaliha luuseemnest kergesti eraldatav.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õied puhkevad mais, lehtedega üheaegselt.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

18 Viljad ümarad, sinised. Noored võrsed karvased
  Prunus insititia L. - kreegipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 3-6 m kõrge. Mõnede väikeste asteldega, noored oksad sametjad. Lehed 4-5 cm pikad, elliptilised. Õied valged, kahekaupa. Viljad kerajad kuni piklikud, sinakad, vahakirmega, viljaliha luuseemnest raskesti eraldatav.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Levib edukalt juurvõrsetega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)