Printable version

1 Okkad pole lamedad, kinnituvad okstele hajusalt 2
1 Okkad lamedad, kinnituvad okstele kahe vastaku reana 4
2 Okkad teravatipulised, torkavad, kuni 2 cm pikad
  Picea pungens Engelm. - torkav kuusk (sinikuusk)
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 20 m kõrge. Okkad 1,5-3 cm pikad, pika torkava tipuga, jäigad, tumerohelised kuni helehallid, igal neljal tahul 3-6 heleda triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 6-10 cm pikad, viljasoomused pügaldunud tipuga.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast.
2 Okkad tömbid, pole torkavad, kuni 1,5 cm pikad 3
3 Okkad tumerohelised. Käbid 15-20 cm pikad
  Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad 1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 10-15cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas.
Märkused: Palju aretatud iluvorme.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Okkad sinakasrohelised. Käbid 3-6 cm pikad
  Picea glauca (Moench) Voss - kanada kuusk
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Okkad tömbitipulised, 1-2 cm pikad, hallikasrohelised kuni hõbehallid, pisut kõverdunud, hõõrudes ebameeldiva lõhnaga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 4-5 cm pikad, 1,5-2 cm läbimõõdus, silindrilised, viljasoomused terveservalised.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Kanadast.
Märkused: Palju erinevaid aretatud sorte.
4 Okaste pealmisel küljel 1 või 2 heledat triipu
  Abies concolor (Gordon) Hillebr. - hall nulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 25-40 m kõrge. Okkad tömbitipulised, 4-8 cm pikad, mõlemalt poolt sinakasrohelised, pisut kõverdunud, kinnituvad oksale ketasja alusega, paiknevad 2-3-realiselt. Pungad kerajad, kollakasrohelised-roosakad, vaigused.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikast.
4 Okaste ülemised küljed heledate triipudeta 5
5 Okaste alumised küljed heledate triipudeta. Vili lihakas, punane, karikja kujuga, üheseemneline
  Taxus baccata L. - harilik jugapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15(20) m kõrge. Okkad pehmed, 1,8-3,5 cm pikad ja 2-2,5 mm laiad, lamedad, teravneva tipuga, pealt tumerohelised, alt heledamad, ilma triipudeta, lühikese rootsu ja lühikese ogaja tipuga. Puit ilma vaiguta. Vili punane, karikjas, lihaka rüüga.
Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Lääne-Eesti rannikupiirkonnas ja saartel soostunud kuuse-segametsades, kasvatatakse ka ilupuuna. Põhilevila Kesk-Euroopa mägedes, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levila kirdepiiril ja siin külmaõrn. Eestis sisemaal ilupuudeks istutatud taimedel võtab külm külmadel talvedel sageli lumest väljaulatuvad ladvapungad ära, nii et alles jäävad jugapuu põõsad.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punane Raamat (2008) ohukategooria - tähelepanu vajavad
Märkused: Kogu taim mürgine, v.a. viljarüü. Taluvad hästi pügamist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Okkad alaküljel kahe heleda triibuga. Puitunud käbid 6
6 Peale okaste varisemist jäävad koorele näsajad armid. Käbid rippuvad 7
6 Peale okaste varisemist jääb koor sile. Käbid püstised 8
7 Pungad munajad kuni koonilised. Käbid väljaulatuvate kattesoomusteta
  Tsuga canadensis (L.) Carrière - kanada tsuuga
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-30 m kõrge, latv longus. Okkad tipu suunas ahenevad, tömbid, saagja servaga, 1-1,5 cm pikad, alt kahe laia sinakasvalge triibuga, asuvad oksal kahes reas. Koor lillakashall, mureneb soomusjateks helvesteks. Käbid 1,5-1,8 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis vahel ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.
7 Pungad värtnakujulised. Käbide kattesoomused 3-hõlmalised, ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja
  Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco - harilik ebatsuuga
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 40-50 m kõrge. Koor hall kuni kahvatupruun, vanadel puudel suurte lõhedega. Okkad lamedad, nahkjad, 2-4 cm pikad, asuvad oksal spiraalselt. Käbid 5-8 cm pikad, kattesoomused kolmetipulised, seemnesoomustest pikemad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast.
Märkused: Oma kodumaal võib kasvada üle 100 m kõrguseks. Eestis suhteliselt külmakartlik.
8 Tipupungad pole vaigused
  Abies alba Mill. - euroopa nulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 50 m kõrge. Okkad pügaldunud tipuga, kuni 3 cm pikad, pealt tumerohelised ja läikivad, alaküljel kahe heleda triibuga, kinnituvad ketasja alusega. Pungad punakaspruunid, vaiguta. Noored võrsed hallikad, pruunide karvadega. Käbide nõelja tipuga kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. Käbid üle 10 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägimetsades. Pikaealine, elab kuni 400(500) aastat vanaks.
Märkused: Kodumaal kasutatakse jõulupuuna.
8 Tipupungad üleni vaigused 9
9 Okkad pehmed. Noored oksad valgete karvadega
  Abies sibirica Ledeb. - siberi nulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Koor pruunikas-tumehall, sile. Okkad pehmed, 1-3 cm pikad, pealt helerohelised, alt kahe heledama triibuga, kinnituvad ketasja alusega. Käbid 5-8 cm pikad, kattesoomused varjatud.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Siberist.
9 Okkad jäigad. Noored oksad tumedate karvadega
  Abies balsamea (L.) Mill. - palsaminulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25(35) m kõrge. Koor kahvatuhall, suurte vaigumuhkudega. Okkad tömbitipulised, sisselõikega, jäigad, kergesti murduvad, 1,5-3 cm pikad, alt (sageli ka pealt) kahe heledama triibuga, kinnituvad ketasja alusega, katkihõõrutult lõhnavad aromaatselt. Pungad vaigused. Käbid 6-8 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerikast.