Printable version

1 Lehed mõlemalt poolt hõbehallid. Õied kollased. Viljad kuivad
  Elaeagnus commutata Bernh. ex Rydb. - läikiv hõbepuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 3 m kõrge. Lehed süstjad või munajad, hõbedaselt karvased, 4-7 cm pikad. Õied neljatised, pealt hõbedased, seest kollased, 1-3-kaupa. Vili noorena hõbedane, jahukas.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

1 Lehed valge- kuni hallikarvased ainult alt, pealt rohelised. Õied pole kollased. Vili lihakas 2
2 Leheserv terve. Väikesed põõsad, tavaliselt alla 1 m kõrged. Lehed kuni 4 cm pikad 3
2 Leheserv hambuline . Puud või üle 1m kõrgused põõsad. Lehed tavaliselt pikemad kui 4 cm 4
3 Kroonlehed roosad. Viljad mustad
  Cotoneaster niger (Wahlenb.) Fr. - must tuhkpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2,5 m kõrge. Lehed munajad, tömbid, 2-5 cm pikad, pealt tumerohelised, alt viltjad. Õied roosad, 3-12-kaupa kobarates. Viljad mustad.
Levik ja ökoloogia: Harva Põhja-Eestis ja Muhumaal lubjarikastel niitudel, loometsades, klibustel aladel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana.
Looduskaitseline seisund: LK III

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Kroonlehed valged kuni helelillad. Vili punane
  Cotoneaster scandinavicus B.Hylmö - harilik tuhkpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed elliptilised, kuni 4 cm pikad ja 2,5 cm laiad, tömbid, pealt paljad, hallikasrohelised, alt hallviltjad. Õied kahvaturoosad, 1- või 2-kaupa. Valminud marjad erepunased.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Põhja- ja Loode-Eestis ja saartel loometsades, loodudel, liivikutel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Õied ja viljad pole sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus
  Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem karvased, oksad asteldeta.  Õied suured, roosakad, õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Õied ja viljad sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus 5
5 Lehed kõige laiemad ülemises pooles, hõlmadeta, hambulise servaga
  Sorbus rupicola (Syme) Hedl. - tuhkpihlakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Sakilise servaga lõhestumata lihtlehed, pealt läikivad või veidi karvased, alt valgeviltjad. Õied valged, väikestes õisikutes. Marjad pruunikaspunased, valgete täppidega, ümarad.
Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Saaremaa lääneosas, õitseb juunis. Levinud Põhja-Euroopas.
Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Lehed kõige laiemad keskel, vähemalt mõned lehed hõlmadega
  Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad, alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes. Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)