Back 
Printable version
| 1 | Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1 | Lehed munajad või lantsetjad | 2 |
| 2 | Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud) | 3 |
| 2 | Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega | 10 |
| 3 | Lehed pealt tuhmid | 4 |
| 3 | Lehed pealt läikivad | 7 |
| 4 | Väikesed põõsad, kuni 60 cm kõrged | |
| Salix myrtilloides L. - mustikpaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-1 m
kõrge. Lehed ümarovaalsed, meenutavad sinika lehti, 1-2
cm pikad ja 0,5-1,2 cm laiad, pealt rohelised, alt sinakad, häst
silmatorkavate roodudega, lehe tipp sageli paadikujuline. Levik ja ökoloogia: Siirdesoodes, soometsades, hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Puud või üle 60 cm kõrged põõsad | 5 |
| 5 | 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt veidi koort) | |
| Salix caprea L. - raagremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-15 m kõrge. Noored
oksad hallikasrohelised, vanemad oksad lehearmidest jändrikud.
Lehed 7-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, ovaalsed, pealt tumerohelised,
alt viltkarvased. Levik ja ökoloogia: Tavaline metsades, võsastikes. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | 2-4 aastaste okste koorealune puit rõõnetega | 6 |
| 6 | Madal põõsas (kuni 1,5 m kõrge). Lehed 2-4(6) cm pikad, hambad leheservaga risti. Abilehed püsivad | |
| Salix aurita L. - kõrvpaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Kaheaastatstel ja vanematel võrsetel koore all
puidul peened 1-3 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised
puhetised). Lehed äraspidimunajad, 2-5 cm pikad ja 1-3 cm laiad,
leheserv ebaühlaste suurte hammastega või lainjas.
Abilehed suured, püsivad kaua. Levik ja ökoloogia: Niitudel, madalsoodes, võsastikes, tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Puu või kõrge põõsas (kuni 6 m). Lehed 5-12(15) cm pikad, tipu poole suunatud hammastega. Abilehed varisevad varakult | |
| Salix cinerea L. - tuhkur paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 4
m kõrge. Rõõned (kriipsukujulised puhetised) 1-3
cm pikad, koore all tihedalt. Võrsed tuhkhallid, karvased.
Lehed piklikud, 5-12 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, pealt
hallikasrohelised, udekarvased, alt hallid, peaaegu viltjad,
ebakorrapäraselt saagjad. Abilehed varisevad varakult. Levik ja ökoloogia: Tavaline madal- ja siirdesoodes, niitudel, kraavides, soometsades, põlluserades. Õitsebaprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Noored võrsed tihedalt peenekarvased | |
| Salix myrsinifolia Salisb. - mustjas paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-6 m kõrge.
Noored võrsed ja lehed tiheda tuhkhalli karvastuega. Lehed
täiskasvanult mõlemalt poolt ühte värvi,
kuivatamisel lähevad kergesti mustaks, külgroodusid 6-8
(12) paari. Abilehed suured, alati olemas. Levik ja ökoloogia: Soistel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Noored võrsed paljad või üksikute hõredate karvadega | 8 |
| 8 | Puu või üle 1,5 m kõrge põõsas | |
| Salix pentandra L. - raudremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
6-15 m kõrge. Lehed korrapäraselt peensaagja servaga,
pealt tugevalt läikivad, tumerohelised, alt tuhmid,
elliptilised, 5-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad. Leht aheneb tipu suunas
sujuvalt, alusel järsult. Levik ja ökoloogia: Tavaline jõgede ja järvede kallastel, soostunud niitudel, soodes, võsastikes, metsaservades, ka ilupuuna. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Kuni 1,5 m kõrgused põõsad | 9 |
| 9 | Lehed abilehtedeta, kõige laiem koht lehe keskel või alumises pooles, külgroodusi vähem kui 8 paari | |
| Salix starkeana Willd. - verkjas paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5- 1,5 m
kõrge. Täiskasvanud võrsed ja pungad paljad,
läikivad, noored vahel väheste karvadega. Lehed õhukesed,
laiovaalsed, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad, pealt tumerohelised, alt
heledamad, lehetipp sageli keerdunud. Abilehed väikesed,
ovaalsed. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, võsastikes, hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Lehed abilehtedega, kõige laiem koht lehe ülemises pooles, külgroodusid üle 8 paari | |
| Salix phylicifolia L. - kahevärvine paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge.
Koore all puidul 1 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised
puhetised). Lehed elliptilised, ebaühtlaselt sakilise või
terve servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, alt
sinakasrohelised või vesihallid (kahevärvilised).
Abilehed väikesed, neerjad, püsivad kesksuveni. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, madalsoodes, lodudes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Lehed valge- kuni hallikarvased vähemalt alaküljel | 11 |
| 10 | Lehed mõlemalt poolt rohelised | 16 |
| 11 | Lehed mõlemalt poolt hõbehallid. Õied kollased. Viljad kuivad | |
| Elaeagnus commutata Bernh. ex Rydb. - läikiv hõbepuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 3 m kõrge. Lehed süstjad või munajad,
hõbedaselt karvased, 4-7 cm pikad. Õied neljatised,
pealt hõbedased, seest kollased, 1-3-kaupa. Vili noorena
hõbedane, jahukas. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Põhja-Ameerikast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Lehed valge- kuni hallikarvased ainult alt, pealt rohelised. Õied pole kollased. Vili lihakas | 12 |
| 12 | Leheserv terve. Väikesed põõsad, tavaliselt alla 1 m kõrged. Lehed kuni 4 cm pikad | 13 |
| 12 | Leheserv hambuline . Puud või üle 1m kõrgused põõsad. Lehed tavaliselt pikemad kui 4 cm | 14 |
| 13 | Kroonlehed roosad. Viljad mustad | |
| Cotoneaster niger (Wahlenb.) Fr. - must tuhkpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2,5 m
kõrge. Lehed munajad, tömbid, 2-5 cm pikad, pealt
tumerohelised, alt viltjad. Õied roosad, 3-12-kaupa kobarates.
Viljad mustad. Levik ja ökoloogia: Harva Põhja-Eestis ja Muhumaal lubjarikastel niitudel, loometsades, klibustel aladel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana. Looduskaitseline seisund: LK III Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Kroonlehed valged kuni helelillad. Vili punane | |
| Cotoneaster scandinavicus B.Hylmö - harilik tuhkpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge.
Lehed elliptilised, kuni 4 cm pikad ja 2,5 cm laiad, tömbid,
pealt paljad, hallikasrohelised, alt hallviltjad. Õied
kahvaturoosad, 1- või 2-kaupa. Valminud marjad
erepunased. Levik ja ökoloogia: Paiguti Põhja- ja Loode-Eestis ja saartel loometsades, loodudel, liivikutel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Õied ja viljad pole sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus | |
| Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed
laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem
karvased, oksad asteldeta. Õied suured, roosakad,
õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Õied ja viljad sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus | 15 |
| 15 | Lehed kõige laiemad ülemises pooles, hõlmadeta, hambulise servaga | |
| Sorbus rupicola (Syme) Hedl. - tuhkpihlakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Sakilise servaga lõhestumata lihtlehed, pealt läikivad
või veidi karvased, alt valgeviltjad. Õied valged,
väikestes õisikutes. Marjad pruunikaspunased, valgete
täppidega, ümarad. Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Saaremaa lääneosas, õitseb juunis. Levinud Põhja-Euroopas. Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Lehed kõige laiemad keskel, vähemalt mõned lehed hõlmadega | |
| Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad,
alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes.
Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased. Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Leheserv terve | 17 |
| 16 | Leheserv hambuline | 18 |
| 17 | Puu. Leheserv karvane. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv | |
| Fagus sylvatica L. - harilik pöök | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed
nahkjad, elliptilised, terveservalised, pealt läikivad
tumerohelised, leheserv hõredalt ripsmeline. Emasõied
kahekaupa, isasõied urbadena. Viljad kahekaupa, ümbritsetud
puitunud lüdiga, mis viljade valmides avaneb nelja lõhega. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, õitseb mais, juunis. Kesk-Euroopa levikuga, olemas ka Rootsis. Märkused: Meie kliimas veidi külmatundlik, eriti noored lehed, mis saavad hiliste öökülmade puhul kannatada. |
 |
|
| 17 | Põõsas. Leheserv pole karvane. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas | |
| Frangula alnus Mill. - harilik paakspuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
1-7 m kõrge. Lehed vahelduvad, terveservalised, elliptilised,
lehe külgrood lõpevad lehe servas. Tüve koor sile,
mustjas. Õied mõlemasoolised, väikesed,
rohekasvalged, mõnekaupa. Vili algul punakas, hiljem must,
lihakas. Levik ja ökoloogia: Sega- ja lodumetsades, puisniitudel, põõsastikes. Sage. Õitseb mais, juunis ja augustis, septembris. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Leht alusel ebasümmeetriline | 19 |
| 18 | Leht alusel sümmeetriline | 21 |
| 19 | Õied ja viljad 1-2 cm pikkustel rootsudel. Viljade servad karvased | |
| Ulmus laevis Pallas - künnapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Lehed
tugevalt ebasümmeetrilise alusega, elliptilised, terava tipuga,
külgrood lähevad sirgelt servani, ei harune. Vilja tiib
ripsmelise rervaga, vili pikarootsuline. Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, ka ilupuuna. Kohati. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Õied ja viljad peaaegu rootsutud. Viljade servad pole karvased | 20 |
| 20 | Noored võrsed paljad. Lehed 7- 12 paari külgroodudega | |
| Ulmus minor Mill. - põldjalakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 22 m kõrge. Võrsed
paljad. Leht piklikelliptiline, sile, veidi ebasümmeetrilise
alusega, paljud külgrood jagunevad enne servani jõudmist.
Vilja tiib sileda servaga, seeme tiiva ülaosas. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, harva metsistub. Õitseb aprillis, mais. Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. |
 |
|
| 20 | Noored võrsed karvased. Lehed 12-18 paari külgroodudega | |
| Ulmus glabra Huds. - harilik jalakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Võrsed
tihedalt karvased. Lehed elliptilised, vahel tipus kolmehõlmalised,
tugevalt karedad, külgrood jagunevad enne servani jõudmist
kaheks (jalakal on “jalad”). Seeme tiiva keskel, vilja
tiiva serv sile. Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, hajusalt, kasvatatakse ka ilupuuna. Õitseb mais. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ulatub ka Aasiasse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Väikesed põõsad, alla 2 m kõrged | 22 |
| 21 | Puud või üle 2 m kõrged põõsad | 25 |
| 22 | Lehed kuni 3 cm pikad. Õied kroonlehtedeta | 23 |
| 22 | Lehed pikemad kui 3 cm. Õied kroonlehtedega | 24 |
| 23 | Lehed ümarad. Hambad tömbid | |
| Betula nana L. - vaevakask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 20-120 cm
kõrge. Lehed ümarad, kuni 1 cm läbimõõdus,
tömpide hammastega, paljad, noorelt kleepuvad. Emasurvad 0,5-0,8
cm pikad. Levik ja ökoloogia: Siirdesoodes, rabades, rabastuvates metsades. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb mais. Kasvab Kesk-Euroopa kõrgmägedes ja Põhja-Euroopa ning Põhja-Ameerika madalikel. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Lehed laiusest pikemad. Hambad teravad | |
| Betula humilis Schrank - madal kask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2,5 m
kõrge. Lehed 1-2 cm laiad, ovaalsed, teravate hammastega,
pealt paljad, alt roodude kohalt karvased. Levik ja ökoloogia: Mandri Eestis paiguti madal- ja siirdesoodes, soistel niitudel, lodumetsades. Õitseb aprillis, mais. Levila Kesk- ja Põhja-Euroopas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Lehed ümara tipuga. Kroonlehed valged. Vili lihakas | |
| Amelanchier spicata (Lam.) C. Koch - tähk-toompihlakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 4 m kõrge. Lehed ovaalsed, 2-6 cm pikad, algul karvased,
hiljem paljad, hambulise servaga. Õied valged, õisikus.
Viljad ümarad, punakasmustad, püstiste tupplehtedega,
magusad. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, naturaliseerunult ja metsistunult metsaservades, võsastikes, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Lehed terava tipuga. Kroonlehed roosad. Vili kuiv | |
| Spiraea salicifolia L. - pajulehine enelas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Lehed süstjad, saagja servaga, 4-7 cm pikad. Õied
roosad, väkesed, püstistes kohevates õisikutes.
Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juulist septembrini. Pärit Aasia idaosast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas | 26 |
| 25 | Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani | 29 |
| 26 | Lehed vähemalt 2,5 korda laiusest pikemad. Viljad tiivulised | |
| Carpinus betulus L. - harilik valgepöök | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 18(20) m kõrge. Lehed
elliptilised, terava tipuga, kahelisaagja servaga, 6-12 cm pikad,
pealt paljad, alt rood karvadega. Viljad suurte kolmehõlmaliste
kandelehtedega, seepärast emasurb valminult kuni 6 cm lai. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, kasvab Kesk-Euroopas ja Väike-Aasias. Õitseb mais, aprillis, meil harva. |
 |
|
| 26 | Lehed kuni 2 korda laiusest pikemad. Viljad tiibadeta | 27 |
| 27 | Leheroots lapik. Viljad kobarana | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 27 | Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes | 28 |
| 28 | Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal | |
| Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor
pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi
väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad
paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades,
emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on
raolised. Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Lehed terava tipuga, alt hallikarvased | |
| Alnus incana (L.) Moench - hall lepp | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor
hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga,
hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied
rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad,
“lepakäbid”, on enam-vähem raotud. Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Vili paljude seemnetega | 30 |
| 29 | Vili ühe seemnega | 32 |
| 30 | Lehed pealt läikivad, noored lehed lähevad kuivades mustaks. Vili pirnikujuline | |
| Pyrus communis L. - harilik pirnipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra
laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus
ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured,
söödavad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis. Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Lehed pealt tuhmid, noored lehed ei lähe kuivades mustaks. Vili ümar (õun) | 31 |
| 31 | Lehed vähemalt alt karvased, võrsed asteldeta | |
| Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed
laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem
karvased, oksad asteldeta. Õied suured, roosakad,
õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 31 | Lehed paljad, võrsed asteldega | |
| Malus sylvestris (L.) Mill. - mets-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Oksad sageli asteldega. Lehed ja võrsed paljad, lehed
laimunajad, südaja alusega. Õied valged või
roosakad. Õunad väikesed, hapud. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, metsaservades, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Levinud Kesk-, Ida- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias. Looduskaitseline seisund: LK III Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Õied ja viljad rippuvates kobarates | |
| Padus avium Mill. - harilik toomingas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad,
pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes
iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva
lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad.
Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava
toimega. Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Õied ja viljad pole rippuvates kobarates | 33 |
| 33 | Lehed paljad. Viljad punased | |
| Cerasus vulgaris Mill. - hapu kirsipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 3-6 m kõrge. Lehed
elliptilised, paljad, hambulise servaga, hamba tipp näärmekas.
Õied valged, mitmekaupa, õisiku alusel pungasoomustest
kõrgemal mitu rohelist lehte. Viljad kerajad tumepunased,
hapud. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õitseb mais. Märkused: Viljapuuna kasvatatakse ka maguskirssi, mille viljad on punased, mustjad või kollased, magusad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Lehed karvased Viljad kollased või sinised | 34 |
| 34 | Vili ovaalne, kollane, sinine või punane. Noored võrsed paljad | |
| Prunus domestica L. - harilik ploomipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 12 m kõrge.
Astlaid pole, noored võrsed paljad. Lehed elliptilised,
4-8(10) cm pikad. Õied valged, enamasti kahekaupa. Viljad
piklikud, kollased, punakad kuni violetsed, viljaliha luuseemnest
kergesti eraldatav. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õied puhkevad mais, lehtedega üheaegselt. Märkused: Palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Viljad ümarad, sinised. Noored võrsed karvased | |
| Prunus insititia L. - kreegipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
3-6 m kõrge. Mõnede väikeste asteldega, noored
oksad sametjad. Lehed 4-5 cm pikad, elliptilised. Õied valged,
kahekaupa. Viljad kerajad kuni piklikud, sinakad, vahakirmega,
viljaliha luuseemnest raskesti eraldatav. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais. Märkused: Levib edukalt juurvõrsetega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
