Back 
Printable version
| 1 | Täiskasvanud lehed alt tihedalt karvased | 2 |
| 1 | Täiskasvanud lehed alt paljad või mõne üksiku karvaga | 4 |
| 2 | Emasõite kandesoomused üleni heledad. Lehtede servad peenehambalised (luup!) | |
| Salix alba L. - hõberemmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Lehed
piklikud, noorelt mõlemalt poolt hõbedased,
täiskasvanud lehed vähemalt alt siidkarvadest hõbedased.
Noored oksad karvased. Levik ja ökoloogia: Looduslikult vaid Lõuna-Eesti suurte jõgede kallastel, ilupuuna kohati. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Emasõite kandesoomuste alumine osa hele, ülemine tume. Lehtede servad tavaliselt terved | 3 |
| 3 | 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt osa koort!). Lehed kuni 25 cm pikad, harva laiemad kui 1 cm | |
| Salix viminalis L. - vitspaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 4-8 m kõrge.
Oksad pikad, vitsjad. Lehed süstjad, 8-15 cm pikad ja 1,5 cm
laiad, pealt peaaegu paljad, tumerohelised, alt tihedalt
siidkarvased, karvad roodudega paralleelselt. Levik ja ökoloogia: Jõgede ja järvede kallastel tavaline, kasvatatakse ka istandustes. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | 2-4 aastatste okste koorealune puit rõõnetega. Lehed 10-15 cm pikad, sageli üle 1 cm laiad | |
| Salix dasyclados Wimm. - pikalehine paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 4-8 m kõrge.
Noored võrsed lühikarvased, koore all puidul kuni 1 cm
pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed
pikliksüstjad, 8-16(20) cm pikad ja 2-3 cm laiad, pealt paljad,
alt sinakasrohelised, hõredalt karvased. Levik ja ökoloogia: Kohati jõgede ja järvede kallastel, Lõuna- ja Ida-Eestis tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Lehe kõige laiem koht lehelaba keskel või alumises pooles | 5 |
| 4 | Lehe kõige laiem koht lehelaba ülemises pooles | 6 |
| 5 | Lehed 12-16 x 3-4 cm. Leherootsu alguses 1-3 paari näärmeid (luup!) | |
| Salix fragilis L. - rabe remmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge. Oksad
murduvad puu küljest kergesti. Lehed süstjad, pikalt
teritunud tipuga, 5-15 cm pikad, noorelt kleepuvad, pealt
tumerohelised, alt sinakasrohelised. Abilehed varisevad
varakult. Levik ja ökoloogia: Jõgede ja ojade kallastel, uhtlammimetsades. Lääne-Eestis sage, mujal harva. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Lehed 8-10 x 1,5-2,5 cm. Leherootsul näärmeid pole | |
| Salix daphnoides Vill. - härmpaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 6-10 m kõrge.
Oksad heleda vahakirmega, punakad või kollakad. Lehed süstjad,
5-12 cm pikad ja 1,5-3 cm laiad, nahkjad, pealt tumerohelised, alt
sinakad. Levik ja ökoloogia: Harva, peamiselt Kagu-Eestis luidetel, jõgede kallastel, teede ääres, õuedes, sageli istutatult. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehed vähem kui 1 cm laiad, lähevad kuivades mustaks | |
| Salix purpurea L. - punapaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-8 m kõrge.
Võrsed sihvakad, painduvad, koore sisepind sidrunkollane.
Lehed tipuosas veidi hambulised, mujalt terveservalised, süstjad,
5-10 cm pikad ja 0,6-2 cm laiad. Abilehed tavaliselt puuduvad. Levik ja ökoloogia: Kagu-Eestis looduslikult jõgede kallastel, mujal istutatult või naturaliseerunult. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehed laiemad kui 1 cm, ei lähe kuivades mustaks | 7 |
| 7 | Lehed 3-6 x 1,5-2,5 cm. Abilehed varisevad varakult. Õied puhkevad peale lehtimist. Tolmukaid 4-8 | |
| Salix pentandra L. - raudremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
6-15 m kõrge. Lehed korrapäraselt peensaagja servaga,
pealt tugevalt läikivad, tumerohelised, alt tuhmid,
elliptilised, 5-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad. Leht aheneb tipu suunas
sujuvalt, alusel järsult. Levik ja ökoloogia: Tavaline jõgede ja järvede kallastel, soostunud niitudel, soodes, võsastikes, metsaservades, ka ilupuuna. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Lehed ca 12-15 x 3 cm. Abilehed püsivad. Õied puhkevad enne lehtimist või samal ajal. Tolmukaid 3 | |
| Salix triandra L. - vesipaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-10 m kõrge. Tüve ja jämedamate okste koor
ketendab, kaneeli värvi laikudega. Oksad painduvad. Lehed
süstjad, sageli paralleelsete servadega, peensaagjad, pealt
veidi läikivad tumerohelised, alt heledamad. Abilehed
suured. Levik ja ökoloogia: Jõe- ja ojakallaste, kaldavõsastikes, sageli ka istutatult. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
