Printable version

1 Lehed laiusest vähemalt 5 korda pikemad, hõbehallid
  Hippophaë rhamnoides L. - harilik astelpaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas või puu, 3-9 m kõrge. Oksad asteldega. Lehed lineaalsed, 0,5 cm laiad ja 3-8 cm pikad, hõbedaselt hallikasrohelised. Emas- ja isasõied eraldi taimedel. Õied väikesed, pruunikad, soomusja kattega. Lihakad luuviljad oranzikad, kinnituvad tihedalt oksale.
Levik ja ökoloogia: Marjapõõsana ja ilutaimena, metsistub. Kasutatud ka vanade karjääride rekultiveerimiseks. Õitseb aprillis, mais. Kontinentaalse Euraasia liik.
1 Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad, rohelised 2
2 Kroonlehed erekollased. Võrsed üleni astlalised. Õied ja viljad rippuvates kobarates
  Berberis vulgaris L. - harilik kukerpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge. Lehed äraspidimunajad, peensaagja servaga, kinnituvad varrele kimpudena, kimbu alusel sirge või haraline astel. Õied kollased, 15-25-kaupa rippuvates õisikutes. Mari ruljas, punane, söödav.
Levik ja ökoloogia: Metsaservades, võsastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitsebmais, juunis.
Märkused: Kõrrerooste vahepermeestaim, seepärast viljapõldude läheduses ohtlik.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

2 Kroonlehed pole kollased. Astlad ainult okste tippudes. Õied ja viljad pole rippuvates kobarates 3
3 Kroonlehti 4, alusel kokku kasvanud, kollakasrohelised. Vili kuni 1 cm läbimõõdus
  Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga, elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised, ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul roheline, hiljem must mari.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Kroonlehti 5, vabad, valged. Vili üle 1 cm läbimõõdus 4
4 Lehed pealt tuhmid. Tolmukad pole punased. Vili sinine, ümar, ühe luuseemnega
  Prunus spinosa L. - laukapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m kõrge. Tugevate asteldega. Lehed 2-4 cm pikad, elliptilised, sakilise servaga. Õied valged, üksikult. Viljad kuni 1,5 cm läbimõõdus, mustad, sinaka vahakirmega, viljaliha rohekas, hapu.
Levik ja ökoloogia: Haruldane, metsa- ja võsaservades Saaremaal ja Väike-Pakril. Õitseb mais, enne lehtimist.
Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – tähelepanu vajav. Kasvab looduslikult Euroopas 60. põhjalaiuskraadini ja Krimmis, Kaukaasias ja Lääne-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Lehed pealt läikivad. Tolmukad punased. Vili roheline kuni kollane, pirnikujuline, paljude seemnetega
  Pyrus pyraster (L.) Burgsd. - mets-pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-15 m kõrge. Oksad alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või pirnjad, ebameeldiva maitsega.
Levik ja ökoloogia: Harva laialehistes metsades, puisniitudel, parkides, teede ääres. Õitseb mais.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)