|
1
⏏
|
Varre- ja oksalehed väga nõgusad,
tanuja tipuga
|
kattuvlehine
turbasammal
S. austinii
kahkjas
turbasammal
S. centrale
nõgusalehine
turbasammal
S. palustre
|
  
|
|
1
⏏
|
Varre- ja/või oksalehed võivad olla
nõgusad, kuid mitte tanuja tipuga
|
2
|
|
|
2 (1)
⏏
|
Varrelehed sügava sisselõikega.
Rabastunud metsades ja siirdesoodes, ka kraavides
|
kallas-turbasammal
S. riparium
|

|
|
2 (1)
⏏
|
Varrelehed sisselõiketa
|
3
|
|
|
3 (2)
⏏
|
Oksakimbud paiknevad varrel väga
tihedalt, kapiitulumid ei ole eristatavad. Varrelehed kõige laiemad
keskosas. Madalsoodes
|
pehme
turbasammal
S. molle
|

|
|
3 (2)
⏏
|
Oksakimbud hõredamalt, kapiitulumid
eristatavad. Varrelehed kõige laiemad alusel või tipuosas
|
4
|
|
|
4 (3)
⏏
|
Oksalehtede tipud nii märjalt kui ka
kuivalt tagasikäändunud (lehe tipuosa oksast eemalehoidev). Valdavalt soo-
ja soostunud metsades
|
mets-turbasammal
S. squarrosum
|

|
|
4 (3)
⏏
|
Oksalehtede tipud pole märjalt
käändunud
|
5
|
|
|
5 (4)
⏏
|
Tipupung väga selgesti eristuv
|
6
|
|
|
5 (4)
⏏
|
Tipupung ei paista kapiitulumi
okste vahelt välja või on väheeristuv
|
8
|
|
|
6 (5)
⏏
|
Kapiitulum lame. Rippoksad enamasti puuduvad. Sageli täielikult
vees kasvav sammal
|
laialehine
turbasammal
S. platyphyllum
|

|
|
6 (5)
⏏
|
Kapiitulum kumer. Rippoksi üks kuni kolm. Väga harva vees
|
7
|
|
|
7 (6)
⏏
|
Varrelehed talbjad, leheservad
narmastunud ka külgedelt. Soostunud metsades
|
narmaslehine
turbasammal
S. fimbriatum
|

|
|
7 (6)
⏏
|
Varrelehed keeljad, narmastunud
vaid tipuosas. Madal- ja siirdesoodes või madalsoometsades
|
allikasoo-turbasammal
S. teres
|

|
|
8 (5)
⏏
|
Lehed varrel tipuga ülespoole
|
9
|
|
|
8 (5)
⏏
|
Lehed varrel laiuvad või rippuvad
(tipuga allapoole)
|
10
|
|
|
9 (8)
⏏
|
Varrelehed tipus narmastunud. Enamasti metsades
|
girgensohni
turbasammal
S. girgensohnii
russowi
turbasammal
S. russowii
|
 
|
|
9 (8)
⏏
|
Varrelehed pole tipus narmastunud
|
I – 2
|
|
|
10 (8)
⏏
|
Lehed varrel laiuvad
|
11
|
|
|
10 (8)
⏏
|
Lehed varrel rippuvad (tipuga
allapoole)
|
12
|
|
|
11 (10)
⏏
|
Helerohelised, haprad ja pehmed
taimed. Oksalehed munajad ja nõgusad. Rabades älveste servades ja
mättavahedes
|
õrn
turbasammal
S. tenellum
|

|
|
11 (10)
⏏
|
Kollakas- või pruunikasrohelised
tugeva varrega taimed. Oksalehed süstjad. Rabades laugaste ja älveste
servades, ka vees
|
balti
turbasammal
S. balticum
|

|
|
12 (10)
⏏
|
Oksalehed selgelt pikiridades
|
13
|
|
|
12 (10)
⏏
|
Oksalehed pole pikiridades
|
14
|
|
|
13 (12)
⏏
|
Varrelehed teritunud tipuga
|
hõre
turbasammal
S. fallax
kuldne
turbasammal
S. pulchrum
|
 
|
|
13 (12)
⏏
|
Varrelehed tömbi või ümara tipuga
|
tömp
turbasammal
S. obtusum
|
|
|
14 (12)
⏏
|
Kapiitulumi oksad ja laiuvad oksad
varrel külgmiselt kõverdunud
|
15
|
|
|
14 (12)
⏏
|
Kapiitulumi oksad ja laiuvad oksad
varrel enam-vähem sirged
|
17
|
|
|
15 (14)
⏏
|
Oksa- ja varrelehed enam-vähem
ühesuurused
|
kõrv-turbasammal
S. auriculatum
loigu-turbasammal
S. inundatum
|
 
|
|
15 (14)
⏏
|
Varrelehed oksalehtedest lühemad
|
16
|
|
|
16 (15)
⏏
|
Oksalehed üle 2 mm pikad, sirged
|
turris
turbasammal
S. majus
|

|
|
16 (15)
⏏
|
Oksalehed alla 2 mm pikad, pisut
kõverdunud
|
lodu-turbasammal
S. subsecundum
|

|
|
17 (14)
⏏
|
Oksalehed väga pikad ja peened,
vähemasti 5 korda nii pikad kui laiad
|
pudev
turbasammal
S. cuspidatum
|

|
|
17 (14)
⏏
|
Oksalehed vähem kui 5 korda
laiusest pikemad
|
18
|
|
|
18 (17)
⏏
|
Rippoksad laiuvatest palju pikemad
|
kitsalehine
turbasammal
S.
angustifolium
|

|
|
18 (17)
⏏
|
Rippoksad laiuvatega enam-vähem
ühepikkused või lühemad
|
19
|
|
|
19 (18)
⏏
|
Oksalehed üle 2 mm pikad.
Madalsoodes, ka vees
|
jenseni
turbasammal
S. jensenii
|

|
|
19 (18)
⏏
|
Oksalehed alla 2 mm pikad.
Rabastuvates metsades ja siirdesoodes
|
harilik
turbasammal
S. flexuosum
|

|