Back 
Printable version
| 1 | Tallus lehtjas või põõsasjas | 2 |
| 1 | Tallus soomusjas | |
| Trepp-soomussamblik [Hypocenomyce scalaris (Ach.) M.Choisy] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tõusvad, ülespoole pöördunud serva ja huuljate servasoraalidega soomused; apoteetsiumid mustad, lamedad, härmakihiga; koorkiht ja südamik P–, C+ punaseks. Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja südamik P–, K–, C+ punaseks, KC+ punaseks. Sisaldab lekanoorhapet. Levik ja ökoloogia: Laia levikuga holarktiline liik. Kasvab põhiliselt puidul ja puukoorel, harva kividel ja maapinnal, väga harva muul substraadil. Koorel kasvavad eksemplarid on harilikult apoteetsiumiteta ning põlenud puidul kasvavad eksemplarid apoteetsiumitega ja vähem soreedistunud. Õhu saastumise suhtes võrdlemisi taluv liik. Eestis väga sage. |
 |
|
| 2 | Tallus põõsasjas | 3 |
| 2 | Tallus lehtjas | 5 |
| 3 | Tallus koosneb soomusjast esitallusest ja püstistest põõsasjatest moodustistest (podeetsiumitest) | |
| Karik-porosamblik [Cladonia fimbriata (L.) Fr.] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Podeetsiumid korrapäraste karikatega, jahujad soreedid, P+ punaseks. Värvusreaktsioonid: K–, KC–, P+ punaseks. Sisaldab fumaarprototsetraarhapet. Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne epigeiid ja epiksüül. Kasvab liiva-, savi- ja turbapinnasel okasmetsades (valgusrikastes kohtades), nõmmedel, niitudel, rabades jm., tihti ka kõdunenud kändudel ja vanade küünide katustel. Eestis väga sage. |
 |
|
| 3 | Soomusjas esitallus puudub | 4 |
| 4 | Talluse ülakülg rohekaskollane, alakülg valge, K+ kollane | |
| Kollane lõhnasamblik [Evernia prunastri (L.) Ach.] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, harud rohekaskollased, 3–10 cm pikad, rihmjalt lamenenud, dorsiventraalse ehitusega, talluse üla- ja alakülg erinevalt värvunud, soreedidega, koorkiht K+ kollaseks. Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks, KC+ kollaseks või KC–. Sisaldab usniinhapet, evernhapet ja atranoriini. Levik ja ökoloogia: Nemoraalne laialeheliste metsade liik. Kasvab leht- aga ka okaspuudel ja põõsastel, harvem kividel ja maapinnal (kinnistunud liivaluidetel). Keskmise taluvusega õhu saastumise suhtes. Eestis väga sage, levinud kõikjal. Märkused: Kasutatakse lõhnaõlide valmistamisel (sisaldab lõhnaaineid kinnistavaid ühendeid), varem ka värvainena ja juuksepuudri valmistamisel. Alakülje valkjas värvus võimaldab seda liiki eristada morfoloogiliselt sarnastest rihmsamblikest (Ramalina), mille hõlmaküljed on ühtemoodi rohekaskollakad. |
 |
|
| 4 | Talluse mõlemad küljed rohekaskollased, K- | |
| Harilik rihmsamblik [Ramalina farinacea (L.) Ach.] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, harud lamedad; soraalid servmised, selgepiirilised, ümmargused kuni ovaalsed, soreedid jahujad. Värvusreaktsioonid: Südamikukiht ja soraalid K+ punaseks või K–, P+ oranžiks või P–. Kirjanduse andmeil esineb nelja keemilise rassina, sisaldades prototsetraar- või hüpoprototsetraarhapet või salatsiin- ja norstikthapet või südamikukihis samblikuained puuduvad. Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik, levinud peamiselt põhjapoolkera sega- ja lehtmetsades. Kasvab leht- ja okaspuudel parkides, puiesteedel, puisniitudel ja metsades. Niiskus- ja valgustingimuste ning substraadi toitainetesisalduse suhtes laia amplituudiga. Kõigist rihmsamblike liikidest õhu saastumise suhtes kõige vastupidavam. Talub võrdlemisi tugevat saastatust. Eestis väga sage, esineb ka linnades. Niisketes ja varjulistes kasvukohtades heledam, vähem harunenud, pikemate ja kitsamate harudega; kuivemates ja paremini valgustatud kasvukohtades tumedam, lühem ja jäigem, rikkalikult harunenud, või vastupidi – suhteliselt väheste laiade lamedate harudega, millel servmiste kõrval harva ka pindmisi soraale. Linnades tumeroheline, lühike ja mitmeti deformeerunud ilmega. Märkused: Lühikeste ja laiade harudega vormid võivad sarnaneda tolmu–rihmsamblikuga (R. pollinaria), kuid viimasel esinevad tipmised huuljad või ebakorrapärased soraalid, mis harilikul rihmsamblikul alati puuduvad. |
 |
|
| 5 | Tallus erekollane kuni oranž | 6 |
| 5 | Tallust teist värvi | 10 |
| 6 | Tallus sidrunkollane, K- | |
| Harilik leeksamblik [Candelaria concolor (Dicks.) Stein] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollane soomusjas tallus, südamikukiht valge, ohtrad servmised soreedid, K–. Värvusreaktsioonid: Tallus, soreedid ja apoteetsiumid K–. Sisaldab kalütsiini ja pulviinhappe derivaati. Levik ja ökoloogia: Laia levikuga multiregionaalne liik. Kasvab enamasti leht-, harvem okaspuude koorel ja puidul, mõnikord ka kividel. Nitrofiilne samblik, mis talub õhu saastumist ning on levinud ka linnade haljasaladel. Eestis sage kogu alal. |
 |
|
| 6 | Tallus kollane kuni oranž, K+ punane | 7 |
| 7 | Soreedideta, sageli esinevad apoteetsiumid | 8 |
| 7 | Soreedidega (või blastiididega), apoteetsiumid esinevad harva | 9 |
| 8 | Hõlmad 1-5 mm laiused. Hoolimata arvukatest apoteetsiumitest on tallus hästi nähtav | |
| Harilik korpsamblik [Xanthoria parietina (L.) Th.Fr.] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, kollane, soreedideta ja isiidideta, hõlmad 1–5 mm laiad, arvukad apoteetsiumid. Värvusreaktsioonid: Tallus ja apoteetsiumid K+ kirsipunaseks. Sisaldab parietiini. Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne liik. Kasvab puidul, puukoorel, kividel jne. Nitrofiilne liik, väga taluv õhu saastumise suhtes. Eestis väga sage kogu alal, ka linnades. |
 |
|
| 8 | Hõlmad <2 mm laiused. Arvukate apoteetsiumite tõttu tallust peaaegu polegi näha | |
| Viljakas korpsamblik [Xanthoria polycarpa (Hoffm.) Rieber] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tallus kollane, lehtjas, vähemärgatavate hõlmadega, apoteetsiumid arvukad, katavad kogu talluse, nõgusa ketta ja laia servaga, tallusest eemalehoidvad. Värvusreaktsioonid: Tallus ja apoteetsiumid K+ kirsipunaseks. Sisaldab parietiini. Levik ja ökoloogia: Holarktilise areaaliga liik. Kasvab sageli lehtpuude peentel okstel, harva puude koorel, veel harvem puidul. Võrdlemisi vastupidav õhu saastumisele. Eestis väga sage kogu alal. |
 |
|
| 9 | Soraalid ümmargused, kraaterjad; paiknevad hõlmadel; heledamad (kollakamad) kui tallus | |
| Lehtjas korpsamblik [Xanthoria fallax (Hepp) Arnold] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tallus kollane, lehtjas, rosetjas ja ei moodusta padjandeid; hõlmad ümmarguste kraaterjate soraalidega, need heledamad kui tallus. Värvusreaktsioonid: Tallus ja apoteetsiumid K+ kirsipunaseks. Sisaldab parietiini. Levik ja ökoloogia: Kasvab lehtpuudel (saar, vaher, lepp, pappel). Levik seni vähe uuritud, esineb hajusalt nii Euroopas kui Aasias. Eestis haruldane. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Märkused: Sarnaneb soomusja korpsamblikuga (X. fulva). Erineb viimasest rosetja ja suurema talluse, laiemate hõlmade ning kraaterja kujuga soraalide poolest. |
 |
|
| 9 | Soreedid huuljad, ei ole ümmargused; paiknevad hõlmatippudes; ei ole tallusest heledamad | |
| Soomusjas korpsamblik [Xanthoria fulva (Hoffm.) Poelt & Petutschnig] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tallus kollane, lehtjas kuni soomusjas, ei moodusta padjandeid, hõlmaservad ja tipud huuljate soraalidega, need tallusega sama värvi. Värvusreaktsioonid: Tallus ja apoteetsiumid K+ kirsipunaseks. Sisaldab parietiini. Levik ja ökoloogia: Katkendliku areaaliga liik, kasvab laialehiste lehtpuude või ka okaspuude koorel, eelistades valgusküllaseid kasvukohti. Eestis üsna sage, levinud hajusalt. Märkused: Sarnaneb lehtja korpsamblikuga (X. fallax), kuid lehtjal korpsamblikul on rosetjas ja suurem tallus, laiemad hõlmad ning kraaterja kujuga soraalid. |
 |
|
| 10 | Soreedid ja isiidid puuduvad, sageli esinevad apoteetsiumid | 11 |
| 10 | Soreedide või isiididega, apoteetsiumid esinevad harva | 12 |
| 11 | Talluse ülakülg K+ kollane | |
| Tähtjas rosettsamblik [Physcia stellaris (L.) Nyl.] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hall, valgete täppideta, härmakihita, soreedideta ja isiidideta, paljude apoteetsiumitega, südamikukiht K–. Värvusreaktsioonid: Ülemine koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K–, C–, KC–, P–. Sisaldab atranoriini. Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne epifüüt. Kasvab puude tüvedel ja okstel, eelistab lehtpuid (eriti haaba). Eestis väga sage kogu alal. Keskmise taluvusega õhu saastumise suhtes. |
 |
|
| 11 | Talluse ülakülg K- | |
| Harilik härmasamblik [Physconia distorta (With.) J.R.Laundon] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, suur, laiahõlmaline, pruunikas, valkja härmakihiga (vähemalt hõlmaservades), soreedideta ja isiidideta, apoteetsiumid esinevad tihti. Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed. Levik ja ökoloogia: Laia areaaliga nemoraalne liik, kasvab peamiselt lehtpuude tüvedel metsas ja parkides. Võrdlemisi taluv õhu saastumise suhtes. Eestis väga sage, ka linnades. |
 |
|
| 12 | Hõlmad vähemalt hõlmatippudes iseloomulikult puhetunud. Alakülg ritsiinideta | |
| Harilik hallsamblik [Hypogymnia physodes (L.) Nyl.] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehtjas hall tallus, hõlmad ümardunud, huulsoraalidega, südamikukiht P+ oranžiks. Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks → oranžiks; südamikukiht K–, P+ oranžiks. Sisaldab atranoriini, füsood- ja füsodaalhapet. Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne epifüüt ja epiksüül, kasvab paljude puuliikide (eriti okaspuude) okstel ja tüvel, töödeldud puidul, harvem sammaldunud kividel ning kaljudel ja veelgi harvem maapinnal. Õhu saastumise suhtes vähese tundlikkusega. Eesti kõige harilikum lehtsamblik, eriti tüüpiline ning ohter mändidel ja kuuskedel, sage ka kaskedel jt. |
 |
|
| 12 | Hõlmad õhukesed, mitte puhetunud | 13 |
| 13 | Pseudotsüfellidega | |
| Vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata Taylor) | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hall lehtjas tallus, kandilised hõlmad, kriipsukujulised soraalid. Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K+ kollaseks → punaseks, P+ tumekollaseks → oranžiks. Sisaldab atranoriini ja salatsiinhapet. Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne liik. Kasvab leht- ja okaspuude koorel ja puidul, harvem kividel. Talub võrdlemisi tugevat õhu saastumist. Üks kõige sagedasemaid samblikuliike kogu Eestis. Märkused: Teistest hallidest lapiksamblikest on hästi eristatav isiidide puudumise ja kriipsukujuliste soraalide esinemise poolest. |
 |
|
| 13 | Pseudotsüfellideta | 14 |
| 14 | Talluse ülakülg K+ kollane | 15 |
| 14 | Talluse ülakülg K- | 16 |
| 15 | Soraalid kiivrikujulised | |
| Tõusev rosettsamblik [Physcia adscendens (Fr.) H.Olivier] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hall, hõlmad tõusvad, servades fibrillidega, tippudes kiiverjate soraalidega; südamikukiht K–. Värvusreaktsioonid: Ülemine koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K–, C–, KC–, P–. Sisaldab atranoriini. Levik ja ökoloogia: Nemoraalne epifüüt. Kasvab peamiselt lehtpuude tüvedel ja okstel. Eestis väga sage kogu alal. Õhu saastumist mõõdukalt taluv. |
 |
|
| 15 | Soraalid huuljad | |
| Rips-rosettsamblik [Physcia tenella (Scop.) DC.] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hall, huulsoraalidega ja valkjate fibrillidega, südamikukiht K–. Värvusreaktsioonid: Ülemine koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K–, C–, KC–, P–. Sisaldab atranoriini. Levik ja ökoloogia: Nemoraalne epifüüt. Kasvab lehtpuude tüvedel ja okstel, vahel ka kividel ja kaljudel. Eestis väga sage. Õhu saastumist hästi taluv. |
 |
|
| 16 | Soreedideta, tavaliselt esinevad isiidid | 17 |
| 16 | Soreedidega (mõnikord on soraalid isiidistunud) | 18 |
| 17 | Hõlmad tumepruunid, < 0,5 mm laiused, tõusvad | |
| Väike tõmmusamblik [Phaeophyscia nigricans (Flörke) Moberg] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hallikas-pruunikas (“tõmmu”), väike, hõlmad väga kitsad ja lühikesed, soreedistuvate isiididega, alapool hele. Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed. Levik ja ökoloogia: Laia levikuga holarktiline liik. Kasvab lehtpuude tüvedel, harvem lubjakividel. Eestis sage, leitud hajusalt kogu alal. Taluv liik linnakeskkonna suhtes, kohati näib eelistavat teeäärseid puid. |
 |
|
| 17 | Hõlmad oliivrohelised kuni pruunid, liibuvad, tavaliselt >0,5 mm laiused | |
| Nui-pruunsamblik [Melanohalea exasperatula (Nyl.) O.Blanco, A.Crespo, Divakar, Essl., D.Hawksw. & Lumbsch] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas tallus, nuiakujulised isiidid. Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed. Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik, kasvab lehtpuude koorel, harvem puidul. Õhu saastumise suhtes võrdlemisi taluv. Esineb ka väiksemate teede äärsetel puudel ja parkides. Eestis väga sage. |
 |
|
| 18 | Soraalid pindmised | 19 |
| 18 | Soraalid servmised või tipmised, kriipsjad või huuljad | |
| Kollane härmasamblik [Physconia enteroxantha (Nyl.) Poelt] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, pruunikas, valkja härmakihiga (vähemalt hõlmaservades), hõlmad kollakate servasoraalidega, südamikukiht kollakas. Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K+ kollaseks. Levik ja ökoloogia: Nemoraalne valguslembene epifüüt, kasvab peamiselt laialeheliste puude tüvedel, harva sammaldunud kividel. Eestis väga sage kogu alal, taluv õhu saastumise suhtes ja kasvab seetõttu ka linnades. |
 |
|
| 19 | Hõlmad <3 mm laiused. Südamikukiht KC- | |
| Hägu-tõmmusamblik [Phaeophyscia orbicularis (Neck.) Moberg] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hallikas-pruunikas (“tõmmu”), pindmiste soraalidega, sageli ohtrate apoteetsiumidega, südamikukiht valge või kollakas. Värvusreaktsioonid: K–, P–, kollase südamikukihiga eksemplaridel K+ tumepunaseks. Levik ja ökoloogia: Laia levikuga multiregionaalne liik. Kasvab väga mitmesugusel substraadil (puukoor, puit, tsement, betoon, lubjakivi jm.). Õhu saastumise suhtes üks taluvamaid liike. Eestis väga sage, levinud kõikjal, ka linnades. |
 |
|
| 19 | Hõlmad tavaliselt >3 mm laiused. Südamikukiht KC+ punane | |
| Kuld-pruunsamblik [Melanelixia subaurifera (Nyl.) O. Blanco, A. Crespo, Divakar, Essl., D. Hawksw. & Lumbsch] | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas tallus, isiidid ja punktjad valkjad või kollakad soraalid. Värvusreaktsioonid: Koorkiht K–, P–; südamikukiht K–, P–, C+ punaseks, KC+ punaseks. Sisaldab lekanoorhapet. Levik ja ökoloogia: Boreaalne epifüüt. Kasvab leht- ja okaspuude koorel, harva puidul või sammaldunud kaljudel. Eestis väga sage. Märkused: Sarnane hõbe-pruunsamblikule (M. subargentifera). Hõbe-pruunsamblikule on iseloomulik soreedistuvate isiidide olemasolu. Tekkinud soraalid on valged, mitte kollaka varjundiga (nagu kuld-pruunsamblikul) ning võivad paikneda tallusel nii pindmiselt kui ka servmiselt. Hõbe-pruunsamblikul on talluse servades kohati valge kirme ja peenikesed karvakesed, mis kuld-pruunsamblikul alati puuduvad. |
 |
|
