1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
2
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
3
4
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
5
Vähemalt alumised lehed rootsuga
6
5
Kõik lehed rootsutud
15
6
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
7
6
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
9
7
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
8
7
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
8
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
8
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
9
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
11
10
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
10
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
11
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
11
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
12
12
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
13
12
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
14
13
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
13
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
14
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
14
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
15
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
16
15
Õied pole radiaalsümmeetrilised
23
16
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
17
16
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
19
17
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
17
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
18
18
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
18
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
19
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
19
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
20
20
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
20
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
21
21
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
21
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
22
22
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
22
Leht rististe vaheseintega
23
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
24
23
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
40
24
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
25
24
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
26
25
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
25
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
26
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
27
26
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
29
27
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
27
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
28
28
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
29
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
30
29
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
31
31
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
32
31
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
33
32
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
32
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
33
Vähemalt alumine pähik rippuv
34
33
Pähikud pole rippuvad
36
34
Isaspähikuid 2 või rohkem
35
35
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
35
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
36
Lehetuped või lehed või varred karvased
36
Lehetuped, lehed ja varred paljad
37
37
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
38
37
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
39
38
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
38
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
39
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
39
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
40
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
41
40
Õisik harunenud pööris
45
42
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
42
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
43
Pähikud ümber kogu varre
43
Pähikud varre vastaskülgedel
44
44
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
45
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
45
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
46
47
Pähikud 2 või rohkema õiega
49
48
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
48
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
49
Ohe kaarjas või põlvjas
50
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
50
Õisik hõre, pole ühekülgne
51
51
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
51
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
52
Keelekese asemel karvaring
52
Keeleke olemas, kilejas
53
53
Pähikud 2 või rohkemaõielised
57
54
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
55
54
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
56
55
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
55
Pähikus liblesid üks paar
56
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
56
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
57
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
58
57
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
59
58
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
58
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
59
Pähikud südajad, rippuvad
59
Pähikud pole südajad ega rippuvad
60
60
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
61
60
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
62
61
Välissõkal ja libled teravad
61
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
62
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
62
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
63
63
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
63
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
64
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
65
64
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
74
65
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
66
65
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
70
66
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
67
66
Õitsvad varred lehtedega
69
67
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
67
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
68
68
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
68
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
69
Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
69
Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad
70
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
71
70
Vähemalt mõned õied pole kollased
72
71
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
71
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
72
Lehed sirge kuni südaja alusega
72
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
73
73
Vähemalt mõned õied õisikus valged
73
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
74
Õied pole sarikatena
75
75
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
76
Õied bilateraalsümmeetrilised
77
76
Õied radiaalsümmeetrilised
84
77
Leheserv hambuline kuni hõlmine
78
77
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
82
78
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
79
79
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
79
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
80
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
80
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
81
81
Abilehed terved. Kroonlehtedega õied (kevadel) kinnituvad rosetilehtede kaenlasse
81
Abilehed hambulised kuni narmastunud. Õied kinnituvad varrele
82
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
84
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
85
84
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
92
85
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
85
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
86
86
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
87
86
Õitsvad varred lehistunud
88
87
Lehed ümarad, südaja alusega. Taimed alla 20 cm kõrged
87
Lehed laiusest pikemad, teravad, alus nooljas. Taimed üle 20 cm kõrged
88
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
88
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
89
89
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
89
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
90
90
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
91
90
Kroonlehed täiesti vabad
91
Õied tume- kuni helekollased
92
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
93
92
Õitsvad varred lehistunud
98
93
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
94
93
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
96
94
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
95
94
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
95
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
95
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
96
Lehed selgelt rootsulised
97
97
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
97
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
99
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
99
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
100
100
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
101
101
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
101
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
102
102
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
102
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
103
103
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
103
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
104
Õied tume- kuni helekollased
105
105
Tolmukaid palju rohkem kui 10