Back 
Printable version
| 1 | Üle 50 cm kõrgused põõsad | 2 |
| 1 | Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged) | 4 |
| 2 | Liitlehed | 3 |
| 2 | Lihtlehed | |
| Daphne mezereum L. - harilik näsiniin | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-120(200)
cm kõrge. Lehed 4-9 cm pikad ja 1-2 cm laiad, talbjassüstjad,
tuttidena okste tippudes. Õied roosad, lõhnavad, väga
lühikese raoga, kinnituvad võrsele 3-5-kaupa. Luuviljad
punased. Levik ja ökoloogia: Õitseb enne lehtimist aprillis, mais. Segametsades, puisniitudel, hajusalt. Märkused: Kogu taim mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Lehed kolmetised | |
| Rubus saxatilis L. - lillakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Väike puhmik juurduvate
võsunditega, kõrgus 10-30 cm. Lehed kolmetised, varred
peenikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Vili erepunane,
hapukas, koosneb väikestest lihaktest osaviljadest
(koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline taim leht- ja segametsades, võsastikes. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Lehekesi rohkem kui 3 | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, varred
sirged, 1-1,5 m kõrged. Paaritusulgjad liitlehed 3-5
lehekesega, alt hallikad. Õitsevad ja viljuvad teisel aastal.
Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad.
Vili punane, eraldub kergesti õiepõhjalt, koosneb
osaviljadest (koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis metsades, raiesmikel, teeservades. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Taimed pole rohelised, klorofüll puudub | |
| Equisetum arvense L. (kevadine võsu) - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, mille on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Taimed rohelised, klorofüll olemas | 5 |
| 5 | Korralike lehtedeta taimed | 6 |
| 5 | Taimed lehtedega | 10 |
| 6 | Varred pole lülilised. Õitega taimed | 7 |
| 6 | Varred lülilised, kileja äärisega iga lüli alusel. Õiteta taimed, paljunevad eostega | 8 |
| 7 | Pähikud 2-7 õiega. Emakakael pole alusel puhetunud ega soondunud, pole pähklikesest selgelt eristatav | |
| Eleocharis quinqueflora (Hartmann) O. Schwarz - õievähene alss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred jämedamad kui 0,4 mm, rohelised. Pähikud pruunid, 4-10 mm pikad, õisi 3-7. Pähklike hall. Risoomivõsundite tippudesse tekivad sügisel kuni 1 cm pikkused talvituvad sigipungad. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, niisketel niitudel. Hajusalt. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Pähikud rohkem kui 7 õiega. Emakakael alusel puhetunud ja soondunud, pähklikesest selgelt eristuv | |
| Eleocharis palustris (L.) Roem. & Schult. - soo-alss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tumerohelised, tugevad. Pähik 3-20 mm pikk, õiekattelehed 3-4,5 mm pikad, tömpteravad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, kallastel, kraavides, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist) | |
| Equisetum arvense L. - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, millel on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead | 9 |
| 9 | Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta | |
| Equisetum fluviatile L. - konnaosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars sile, pehme, 5-8 mm läbimõõdus, sageli ilma männasoksteta. Lehtedetuped tihedalt vastu vart, 15-30 pruuni hambaga, millel kitsas valge ääris. Kõrgus 50-100(150) cm. Levik ja ökoloogia: Soodes ja veekogudes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega | |
| Equisetum pratense Ehrh. - aasosi | ||
| > Iseloomulikud tunnused: Vars kidakestega (katsudes kare). Okstemännased varrel tihedalt, männasoksad enamasti 3-kandilised, hoiduvad valdavalt rõhtsalt. Lehtedetuped üle 10 helepruuni hambaga, millel lai heledam ääris. Kõrgus 20-40 cm. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Lehed vastakud | 11 |
| 10 | Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised) | 47 |
| 11 | Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani) | 12 |
| 11 | Terved lihtlehed | 13 |
| 12 | Lehed sulgjalt jagunenud | |
| Knautia arvensis (L.) Coult. - harilik äiatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed sulglõhised või terved, hõlmad tömbid, varrelehed sulglõhised või jagused. Õied lillad või roosad, lamedates nuttides. Õiekroon nelja hõlmaga, tuped ja õisiku põhi heledate karvadega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades päikesepaistelistes kasvukohtades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Lehed sõrmjalt jagunenud | |
| Geranium palustre L. - soo-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod lidus karvadega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Sarnane mets-kurerehale, mille õieraod on aga harali karvadega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Taimed kõrvekarvadega | |
| Urtica dioica L. - kõrvenõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Ravimtaim, üldtugevdav. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Taimed kõrvekarvadeta | 14 |
| 14 | Õied kroonlehtedeta | |
| Herniaria glabra L. - sööt-reiarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim rohekaskollane. Varred harkjalt harunevad, maapinnal lamavad. Lehed piklikmunajad, 2-8 mm pikad. Õiekate kollane, sageli kroon puudub. Õied pisikesed, nutitaolises õisikus ülemiste lehtede kaenaldes. Pikkus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Loodudel, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Õied kroonlehtedega | 15 |
| 15 | Õied korvõisikutes, mida ümbritsevad rohelised väikesed kattelehed | 16 |
| 15 | Õied pole korvõisikus | 17 |
| 16 | Korvõisikus ühte värvi õied, kas kollased või roosakaslillad. Varrelehed rootsutud | |
| Succisa pratensis Moench - harilik peetrileht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed terved, paljad või karvased. Õied sinised, kerajates nutitaolistes õisikutes. Kroon nelja hõlmaga, tupe servas tumedad harjased. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soostuvatel niitudel ning põõsastikes. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Korvõisiku keskel kollased, serval valged õied. Varrelehed pika rootsuga | |
| Galinsoga ciliata (Raf.) Blake - karvane võõrkakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed saagjad, teravate hammastega. Varred, eriti ülaosas, kaetud kuni 2 mm pikkuste valgete harali karvadega. Keelõied valged, harva punased. Kõrgus 20-70 (120) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Prahipaikadel, umbrohuna põldudel, aedades ja parkides. Paiguti, Lõuna-Eestis sagedam. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega) | 18 |
| 17 | Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad) | 29 |
| 18 | Õiekroon põhiliselt kollane | 19 |
| 18 | Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid | 21 |
| 19 | Lehed pika rootsuga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!) | |
| Galeobdolon luteum Huds. - koldnõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim maapealsete võsunditega. Lehed pikarootsulised, munajad, sageli valkjate laikudega. Õied kollased, kahehuulelised, vähemalt 1 cm pikad, 6-kaupa männases. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salulehtmetsades ja -kuusikutes, sarapikes. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Lehed enam-vähem rootsutud. Vili - kupar | 20 |
| 20 | Õiekrooni putkeosa valkjas, huul kollane. Tupe hambad kõverdunud, suunatud ülespoole | |
| Melampyrum pratense L. - palu-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed rohelised, serv alusel enamasti üksikute kõverdunud hammastega. Õiekroon 1-1,5 cm pikk, putk valkjas, huuled kollased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Puisniitudel, metsades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Kroon üleni kollane. Tupe hambad sirged | |
| Melampyrum nemorosum L. - harilik härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed sinakaslillad, harva valged, servad ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, oranži putkega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, võsastikes, metsaservadel, lehtmetsades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õied valged | |
| Lycopus europaeus L. - harilik parkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õied pole valged | 22 |
| 22 | Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega | |
| Scrophularia nodosa L. - harilik sealõuarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, saagja servaga, vastakud. Õied väikesed, tipmises õisikus. Kroon rohekas, ülahuul pruunikaspunane. Kogu taim muljumisel vastiku lõhnaga. Kõrgus 40-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tee- ja metsaservadel, prahipaikades, rannikul. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Õis meenutab sea avatud lõugu. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Kroon teistsugune | 23 |
| 23 | Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel | 24 |
| 23 | Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed | 27 |
| 24 | Krooni ülahuul selgelt kiiverjas (nõgus) | 25 |
| 24 | Krooni ülahuul enam-vähem lame | 26 |
| 25 | Õietupp selgmise lisemeta | |
| Prunella vulgaris L. - harilik käbihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised. Varrelehed piklikmunajad, rootsulised. Õite kandelehed ümarad. Õied sinakad, tihedas tipmises piklikus õisikus. Kõrgus 8-40(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, võsastikes, elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Nimi sellest, et äraõitsenud õisikud meenutavad käbikesi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Õietupp selgmise õõnsa lisemega | |
| Scutellaria galericulata L. - harilik tihashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt täkilised, piklikmunajad, ümardunud või südaja alusega. Õietupp paljas või ainult lihtkarvadega. Õied violetjassinised, kandelehekestest lühemad, kahekaupa lehtede kaenlais. Kõrgus 10-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, puisniitudel, niitudel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Õied rohkem kui 10 kaupa kimpudes. Õietupe alusel kühmu pole, tupp ei ahene | |
| Clinopodium vulgare L. - harilik mägimünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,2-2 cm laiad, pehmekarvased, munajad, hõredalt hambulise servaga. Vars püstine. Õied lillakaspunased, tihedas ümaras õisikus, mis koosneb1-3 õitemännasest. Kõrgus 25-65(90) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, segametsades, võsastikes, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Õied 2-6(8) kaupa kimpudes. Tupp alusel kühmuga, aheneb | |
| Acinos arvensis (Lam.) Dandy - väike nõmmemünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 0,5 cm laiad, peaaegu paljad, elliptilised, nõrgalt saagja servaga. Vars püstine või tõusev. Õied helelillad, hõredate kimpudena männases. Kõrgus 10-30(45) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivades metsades, nõlvadel, loodudel, raudteetammidel, liiva- ja kruusaaukudes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Õied alla 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 2 | |
| Lycopus europaeus L. - harilik parkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 27 | Õied üle 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 4 | 28 |
| 28 | Lehed südaja alusega. Õied kahvatusinised. Tupp 13-15 rooga | |
| Glechoma hederacea L. - harilik maajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad. Õitega varred püstised. Lehed neerjad, jämedalt sakilise servaga. Õied lillakassinised, 1,5 cm pikad, 2-4-kaupa lehtede kaenaldes. Pikkus 25-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, võsastikes, jõekallastel, teeservadel, umbrohuna aedades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Lehe alus sirge või kiiljas. Õied roosad kuni punakaslillad. Tupp 5-10 rooga | |
| Stachys sylvatica L. - mets-nõianõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, rootsulised, ebameeldiva lõhnaga, tihedalt kaetud harali karvadega. Õied umbes 1,5 cm pikad, tumepunased. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt kuuse-segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 30 |
| 29 | Kroonlehed vabad | 35 |
| 30 | Õied erekollased | 31 |
| 30 | Õied pole kollased | 33 |
| 31 | Varred lamavad | |
| Lysimachia nummularia L. - roomav metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, tihedalt lehistunud. Lehed vastakud, ümarad, lühikese rootsuga. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus, üksikult keskmiste lehtede kaenaldes. Pikkus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, murudes. Hajusalt, sagedam Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Varred püstised | 32 |
| 32 | Kroonlehti 5. Õisik hõre, püramiidjas | |
| Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Kroonlehti 7. Õisik tihe, nutitaoline | |
| Lysimachia thyrsiflora L. - ussilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud. Varre alaosas lehtede asemel pruunid soomused. Õied kollased, väga väikesed, tihedates nutitaolistes raolistes õisikutes lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Kraavides, lodudes, lodumetsades, soodes, veekogude kaldaosas. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Õied lehekaenaldest lähtuvates õisikutes | 34 |
| 33 | Õied tipmises tähkõisikus või üksikult lehekaenaldes | |
| Veronica serpyllifolia L. - liivateelehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad või tõusvad, tipus püstised. Varrelehed enam-vähem terveservalised, alumised rootsuga, ülemised rootsutud. Õied valged või helesinised, 0,6-1,5 cm läbimõõdus. Õisikud hõredad, tipmised. Kõrgus 10-25(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, põldudel, teeservadel, eriti savikal mullal. Tavaline. Õitseb maist augusti ja septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk | |
| Veronica officinalis L. - harilik mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, ülemises osas tõusev, ühtlaselt karvane. Lehed vastakud, lühirootsulised, elliptilised, kiilja alusega. Õied helelillakassinised. Pikkus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades ja niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk | |
| Veronica chamaedrys L. - külmamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrel karvad kahe vastaku pikireana. Alumised lehed lühirootsulised, ülemised rootsutud. Lehed munajad, hambulise servaga. Õied helesinised. Õisikud lehekaenaldes. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Õied valged | 36 |
| 35 | Õied pole valged | 44 |
| 36 | Kroonlehed terved | 37 |
| 36 | Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud | 38 |
| 37 | Lehed alla 8 mm pikad, enam-vähem rootsutud, rood pole nähtavad. Kupra hambad moodustavad kupra pikkusest alla 1/3 | |
| Arenaria serpyllifolia L. - harilik liivkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alates alusest harunev. Lehed munajad, 0,2-0,4 cm laiad, terveservalised, karedakarvased. Õied valged. Tupplehed teravatipulised, kroonlehtedest palju pikemad. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, liivikuil, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Lehed üle 8mm pikad, 3 selge rooga, vähemalt alumised lehed rootsuga. Kupra hambad vähemalt 1/3 kupra pikkused | |
| Moehringia trinervia (L.) Clairv. - harilik võsalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, selgelt 3-roolised, alumised lehed rootsuga. Õied valged. Kroon tupest lühem. Tupplehed teravatipulised. Pikkus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Varjukates metsades, puisniitudel põõsaste varjus. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Tupplehed kokku kasvanud | 39 |
| 38 | Tupplehed vabad | 40 |
| 39 | Tupp karvane | |
| Silene alba (Mill.) E.H.L.Krause - valge pusurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas udekarvane, ülaosas näärmekarvadega. Lehed süstjad või elliptilised, karvased, 4-5 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied valged, ühesugulised, hõredas õisikus. Õieraag ja –tupp näärmekarvased. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Luhaniitudel, põldudel, kraavikallastel, teeservades, aedades. Sage. Õitseb mais septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Tupp paljas | |
| Silene vulgaris (Moench) Garcke - harilik põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim sinakasroheline, paljas. Lehed lineaal- või munajassüstjad. 3-6 cm pikad ja 1-2 cm laiad, teravatipulised. Õied valged, kroonlehed peaaegu aluseni 2-jagused. Tupp paljas, valkjasroheline kunilillakas, võrrkja soonestusega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel puisniitudel, põllu- ja teesrvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp | |
| Cerastium fontanum Baumg. - harilik kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 1 cm pikad ja umbes 3 korda laiusest pikemad, teritunud, lühikarvased. Kroonlehed valged, lõhestunud, tupplehtede pikkused. Tupplehed kileja äärisega, karvased. Vars sageli alumistest sõlmekohtadest juurduv. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem | 41 |
| 41 | Emakakaelu 5 (luup!) | |
| Myosoton aquaticum (L.) Moench - vesitähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, mahlane, sageli lamav. Lehed 3-7 cm pikad, munajad, rootsutud. Õied valged, kroonlehed tupplehtedest kuni kaks korda pikemad, sügavalt lõhestunud nii et näivalt on kroonlehti kümme. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes põõsastikes, metsaservades, teede ja kraavide ääres. Mandriosas tavaline, saartel harva. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna salu-tähtheinaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Emakakaelu 3 | 42 |
| 42 | Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed | |
| Stellaria media (L.) Vill. - vesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline pehme mahlane taim. Lehed 1-2 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehed 2-jagused. Kroon ja tupp enam-vähem ühepikkused. Pikkus 5-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres. Sage. Õitseb aprillist oktoobrini. Märkused: Võib segi minna võsalillega, mille lehed on aga kolme rooga (vesiheinal sulgroodsed). Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Kõik lehed rootsutud | 43 |
| 43 | Lehed tumerohelised. Kroonlehed lõhestunud pooleni. Kandelehed rohtsed | |
| Stellaria holostea L. - mets-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-9 cm pikad ja 1 cm laiad, pisut jäigad, varrest rõhtsalt eemale hoiduvad, serval ja roodudel karedad. Kroonlehed valged, ainult keskpaigani 2-jagused, tupest kuni 2 korda pikemad. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades, põõsastikes, puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 43 | Lehed sinakasrohelised. Kroonlehed lõhestunud peaaegu aluseni. Kandelehed kilejad | |
| Stellaria palustris Retz. - soo-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 3 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, ülespoole suunatud. Kroonlehed valged, aluseni 2-jagused, tupest oluliselt pikemad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, märgadel niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Meenutab oras-tähtheina, kuid selle lehed on rohirohelised ja kroonlehed tupplehtedega ühepikkused. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Õied rohekad või sinakashallid | |
| Herniaria glabra L. - sööt-reiarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim rohekaskollane. Varred harkjalt harunevad, maapinnal lamavad. Lehed piklikmunajad, 2-8 mm pikad. Õiekate kollane, sageli kroon puudub. Õied pisikesed, nutitaolises õisikus ülemiste lehtede kaenaldes. Pikkus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Loodudel, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 44 | Õied sinised, roosad või lillad | 45 |
| 45 | Kroonlehti 4 | |
| Epilobium palustre L. - soo-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim peaaegu paljas, vars ümar. Lehed kitsad, terveservalised, rootsutud, 2-8 cm pikad. Õiekroon 0,5-0,7 cm läbimõõdus. Emakasuue nuia kujuline. Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, niiskel pinnasel, soodes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Kroonlehti 5 | 46 |
| 46 | Kroonlehed lõhestunud 4 hõlmaks | |
| Lychnis flos-cuculi L. - käokann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kitsassüstjad, 3-9 cm pikad, alumised lehed piklikmunajad, kodarikuna. Vars sageli punakas, pole kunagi kleepuv. Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lõhestunud. Õie keskel lisakroon. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, veekogude kallastel, põõsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Sage Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Kroonlehed madalalt sämpunud kuni kaheks lõhestunud | |
| Lychnis viscaria L. - tõrvalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim ühe väheharunenud punaka varrega, mis on sõlmekohtades ja õisiku all kleepuvad. Lehed lineaalsüstjad, 4-7 cm pikad, kodarikuna. Õied lühiraolised, roosad või punased, kroonlehed ümarad, tipus pügaldunud, esineb lisakroon. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, nõlvadel, kuivadel niitudel, teeservadel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 47 | Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed) | 48 |
| 47 | Terved lihtlehed | 111 |
| 48 | Lehed kolmetised | 49 |
| 48 | Lehed pole kolmetised | 60 |
| 49 | Taimed asteldega | |
| Rubus saxatilis L. - lillakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised. Taim juurduvate vegetatiivsete võsunditega. Viljuvad varred hõredate penikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Viljad helepunased, hapukad, koosnevad vähestesr suurtest osaviljadest. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 49 | Taimed asteldeta | 50 |
| 50 | Õied radiaalsümmeetrilised | 51 |
| 50 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 58 |
| 51 | Kroonlehed vähemalt alusel kokkukasvanud | 52 |
| 51 | Kroonlehed vabad | 53 |
| 52 | Kroonlehed lillad, terved. Vili lihakas | |
| Solanum dulcamara L. - harilik maavits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred alusel puitunud, roomavad või väänduvad. Lehed piklikmunajad, ülemised enamasti odajad või alusel kahe hõlmaga. Õied lillad, kartuli õie moodi. Vili erepunane mari. Kõrgus 30-300 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, lodumetsades, lepikutes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Kroonlehed valged, narmastunud. Vili kuiv | |
| Menyanthes trifoliata L. - ubaleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, pikarootsulised, paljad. Õisikuvarb lehistumata, õied valged või roosakad, viietised, karvased, kobarates. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, õõtsikutel, lodudes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Leheserv terve, lehetipp pügaldunud | |
| Oxalis acetosella L. - harilik jänesekapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed pügaldunud tipuga, helerohelised, rosetina. Kroonlehed valged, roosade soontega, õieraod lehtedest pikemad. Kõrgus 7-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkus: Hapuka maitsega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Leheserv hambuline, lehetipp terav | 54 |
| 54 | Õied valged või roosad | 55 |
| 54 | Õied kollased | 56 |
| 55 | Õietupp puudub. Vili kuiv | |
| Anemone nemorosa L. - võsaülane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed rootsulised, juurmisi lehti üks, harva kaks. Taim paljas või üksikute karvadega. Õied valged, 2-3 cm läbimõõdus. Viljad paljad. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsades, raiesmikel. Sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Õietupp olemas. Vili lihakas | |
| Fragaria vesca L. - metsmaasikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, rosetina. Tipmise lehekese keskmine hammas külgmistega ühepikkune või pikem. Õied valged. Õisikuvars lehtede kõrgune. Tupplehed tagasi käändunud, ei ümbriste vilja. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Raiesmikel, lagendikel, metsaservades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Õietupp puudub | |
| Anemone ranunculoides L. - kollane ülane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed peaaegu rootsutud, taimed paljad, ühe varakult kuivava pikarootsulise juurmise lehega. Õied kollased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, metsaservades, võsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Õietupp olemas | 57 |
| 57 | Lehed abilehtedeta | |
| Ranunculus repens L. - roomav tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim pikkade, sõlmekohtadest juurduvate võsunditega, roomavate vartega. Alumised lehed rootsulised, kolmetised, ülemised rootsutud. Õied kollased, seest läikivad. Pikkus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, kraavikallastel, soodes, teeveertel. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Lehed abilehtedega | |
| Geum urbanum L. - maamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 58 | Õied kollased | |
| Medicago lupulina L. - humal-lutsern | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad, keskmine leheke pisikese rootsuga. Õied kollased, 4 mm pikad, väikese nutitaolise õisikuna. Kaunad neerjad, ühe seemnega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, loodudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 58 | Õied pole kollased | 59 |
| 59 | Õied valged | |
| Trifolium repens L. - valge ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, 5-30 mm pikad, heleda kolmnurgaga keskel. Õied valged, tupp peale õitsemist ei suurene. Pikkus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teepervedel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 59 | Õied pole valged | |
| Trifolium pratense L. - aasristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, heledama kolmnurgaga keskel (herbaartaimedel vähe märgatav), hõredalt karvased. Varred püstised või lamavad, ei juurdu. Õied lillakaspunased. Õietupp viljumisel karvane. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, heinamaadel, kasvatatakse heintaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Taimed ogadega vartel või lehtede servades | 61 |
| 60 | Taimed ogadeta | 64 |
| 61 | Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, 3-5 lehekesega, alt heledamad. Varred puitunud, püstised. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Viljad punased, eralduvad kergesti õiepõhjast. Kõrgus 1-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Metsades, raiesmikel, teeservadel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 61 | Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv | 62 |
| 62 | Õied kollased | |
| Cirsium oleraceum (L.) Scop. - seaohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed helerohelised, lopsakad. Õied valkjaskollased. Õisikud mõnekaupa varre ja harude tippudes ümbritsetud õisikust pikemate kõrglehtedega. Kõrgus 70-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soostunud metsades, raiesmikel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 62 | Õied roosad kuni lillad | 63 |
| 63 | Pappuse karvad siged (luup!) | |
| Carduus crispus L. - kähar karuohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed tumerohelised, lehed alt hallviltjad, suhteliselt pehmete ogadega. Juurmine lehekodarik õitsvatel taimedel puudub. Õied purpursed. Õisikud mitmekaupa õisikuraagude ülaosas. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lämmastikurikkal pinnasel, teede ääres, jõgede kallastel, mererannas, parkides, varemetes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Pappuse karvad sulgjad | |
| Cirsium palustre (L.) Scop. - soo-ohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars katkendlikult ogatiivuline. Lehed alaküljel käharakarvased, teravate jäikade ogadega. Õitsvad taimed juurmise lehekodarikuga. Õied purpursed, õisikud kuni 3,5 cm läbimõõdus, mitmekaupa tihedas liitõisikus varre tipul. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Soostunud niitudel ja puisniitudel, niisketes metsades, raiesmikel, veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 64 | Lehed männastena sõlmekohtades | 65 |
| 64 | Lehed pole männastena | 66 |
| 65 | Lehed 1-4 korda dihhotoomselt jagunenud. Tolmukaid 10-20 | |
| Ceratophyllum demersum L. - räni-kardhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisene taim. Lehed männases, tumerohelised, veidi jäigad, üks või kaks korda harunenud, lamedad, alumisel küljel tihedate jäikade hambakestega. Õied lihtsa õiekattega, kattelehti 9-12, ühesugulised. Pikkus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mageveetaim. Mitmeaastane. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Lehed sulgjad. Tolmukaid 8 | |
| Myriophyllum verticillatum L. - männas-vesikuusk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vähe harunenud, lehed kamjad, tavaliselt 5-, harva 4- või 6-kaupa männases. Iga õie alusel üks kandeleht, mis on varrelehtede sarnane, kamjas. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates ja aeglaselt voolavates vetes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 66 | Lehed täiesti veesisesed või veepeal ujuvad | 67 |
| 66 | Maismaataimed või veetaimed, mille lehed ulatuvad veest välja | 68 |
| 67 | Juured puuduvad, taimed hõljuvad vees. Lehed paljude väikeste põiekestega | |
| Utricularia intermedia Hayne - vahelmine vesihernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – ühed põitega, teised ilma. Põiteta lehed rohelised, ujupõitega lehed värvusetud, vähearenenud. Lehe tipmed ripsmelissaagjad. Õied kahvatukollased, alla 1 cm pikad, 2-6-kaupa tipmises õisikus. Kannus alumise huule pikkune ja selle vastu surutud. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates vetes, turbaaukudes, soodes. Hajusalt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 67 | Taimed juurtega põhja kinnitunud. Lehed põiekesteta | |
| Ranunculus circinatus Sibth. - sõõr-särjesilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehtede väline piirjoon ümar või poolümar. Lehtede hõlmad ühel tasapinnal ning enam-vähem jäigad. Ujulehti pole. Pikkus 50-150(200) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Taimed ilma õiteta, paljunevad eostega (sõnajalad) | 69 |
| 68 | Taimed õitega, paljunevad seemnetega | 73 |
| 69 | Leherootsud vähemalt 50 cm pikad. Taim vahel ligi 2 m kõrge | |
| Pteridium aquilinum (L.) Kuhn - kilpjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kasvavad ühekaupa. Lehelaba kolmnurkne, kaheli- või kolmelisulgjas, hoiab rõhtsalt. Leheroots pikk, kollakas, renjas. Kõrgus 50-120 (180) cm Levik ja ökoloogia: Kuivades metsades, metsaservadel, võsastikes, raiesmikel, teede ääres. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 69 | Leherootsud alla 50 cm pikad. Taim alati lühem kui 2 m | 70 |
| 70 | Lehelaba alla 25 cm pikk | |
| Gymnocarpium dryopteris (L.) Newman - harilik kolmissõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed õrnad, pehmed. Lehelaba võrdkülgse kolmnurga kujuline, mitmeli sulgjas. Leheroots peenike, mustjas, lehelabast pikem. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 70 | Lehelaba üle 25 cm pikk | 71 |
| 71 | Eoslad laiusest pikemad | |
| Athyrium filix-femina (L.) Roth - harilik naistesõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult süstjad, suhteliselt õrnad, ebakorrapärase lehtrina, sageli heledamad rohelised. Lehelaba kahelisulgjas, lehe serv saagjas või lõhine. Leheroots lühike, alusel laienenud, kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 40-100 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Eoslad ümarad | 72 |
| 72 | Lehed kahelisulgjad | |
| Dryopteris filix-mas (L.) Schott - maarja-sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, tumerohelised, sulglõhiste saagjaservaliste lehekestega, kasvavad lehtrina. Leheroots labast palju lühem, tihedalt kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 50-80 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad | |
| Dryopteris carthusiana (Vill.) H.P. Fuchs - ohtene sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed ei puutu üksteisega kokku. Teise järgu sulglehekesed ogateravate hammastega. Leheroots umbes laba pikkune, sõkalsoomused ühtlaselt helepruunid. Kõrgus 40-60 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Õied kroonlehtedeta | |
| Thalictrum aquilegiifolium L. - kurekell-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, lehekesed äraspidimunajad või ümarad, täkilise servaga, 5-40 mm laiad. Abilehed peened, kilejad. Tolmukad lillad, tolmukaniidid ülaosas laienenud, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, metsaservades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Õied kroonlehtedega | 74 |
| 74 | Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes | 75 |
| 74 | Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed | 85 |
| 75 | Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied) | 76 |
| 75 | Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad | 78 |
| 76 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna) | 77 |
| 76 | Õitsvad varred lehistunud | |
| Mycelis muralis (L.) Dumort. - harilik jänesesalat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, paljad, sageli punakad, vart ümbritsevate kõrvakestega. Õisikud enamasti viieõielised, helekollased, hõredas laiuvas liitõisikus. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates metsades, parkides, raiesmikel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 77 | Õisikud üksikult. Varred ei harune | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 77 | Õisikud pole üksikult. Varred harunevad | |
| Leontodon autumnalis L. - sügisene seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sügavalt sulgjagused, paljad. Varred 2-7 õisikuga, paljad, ülemises osas väheste kõrglehtedega. Õied kollased. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, mererannas, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad | 79 |
| 78 | Vähemalt osa õisi kollased või valged | 80 |
| 79 | Lehed hõõrudes tugeva lõhnaga. Keelõied olemas, õisikud koondunud vihmavarjutaoliseks kännasõisikuks | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 79 | Lehed enam-vähem lõhnatud. Keelõied puuduvad, õisikud pole vihmavarjutaolises kännasõisikus | |
| Centaurea scabiosa L. - põldjumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjalt lõhestunud, 4-10 cm laiad ja koos rootsuga kuni 25 cm pikad, lehehõlmad pikliksüstjad. Juur tugev, peaaegu puitunud. Õied lillakaspunased. Õisikute läbimõõt 3,5-5,5 cm, hõredas liitõisikus. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 80 | Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied) | 81 |
| 80 | Keelõied õisikus olemas | 83 |
| 81 | Lehed kahevärvilised: pealt rohelised, alt valgeviltjad | |
| Artemisia vulgaris L. - harilik puju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed teravate väljalõigetega, alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised. Õisikud 2,5-3 mm laiad ja 3-4 mm pikad, rohekad. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Prahipaikadel, asulate ümbruses, mererannas, söötidel, umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Lehed pole kahevärvilised | 82 |
| 82 | Õisikud üle 8 mm laiad. Taim paljas | |
| Chamomilla suaveolens (Pursh) Rydb. - lõhnav kummel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, hõlmad tihedalt, kitsad. Keelõisi pole, õisikus ainult kollased putkõied. Õisikud lühikestel raagudel. Taim lõhnav. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Õuedel, jalgteedel, tallatud kohtades, mererannal. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 82 | Õisikud alla 8 mm laiad. Taim karvane | |
| Artemisia campestris L. - põldpuju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, hõlmad lineaalsed, teravatipulised. Õisikud 2-3 mm läbimõõdus, raotud, külgmistes kobarjates liitõisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikuil, teede ääres, jäätmaadel, mererannal. Sage. Õitseb augustis, septembris. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 83 | Kõik õied valged | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 83 | Servmised õied valged, keskmised kollased | 84 |
| 84 | Taim tugeva aromaatse lõhnaga | |
| Chamomilla recutita (L.) Rauschert - teekummel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulglõhised, hõlmad peenikesed. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikupõhi kuhikjas, seest õõnes. Õisikud pikkadel raagudel. Taimed tugeva lõhnaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult tee- ja põlluservadel, prahipaikades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Ravimtaim. Sarnane kesalillele, mille õisikupõhi on lame ja pole õõnes. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 84 | Taim peaaegu lõhnatu | |
| Matricaria perforata Merat - harilik kesalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjagused liitlehed, lehehõlmad niitjad, teritunud tipuga. Keelõied valged, putkõied kollased, õisikupõhi kumer või lame, pole seest õõnes. Üldkatise lehed 3-5 mm pikad ja 0,2 mm laiuse helepruuni äärisega. Kõrgus 25-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põldudel umbrohuna, prahipaikadel, teede ääres. Sage. Õitseb juunist oktoobrini. Märkused: Meenutab teekummelit, mille õisikud on aga keskelt õõnsad ja taimed lõhnavad tugevalt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 85 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 86 |
| 85 | Õied radiaalsümmeetrilised | 89 |
| 86 | Lehed sõrmjalt jagunenud | |
| Lupinus polyphyllus Lindl. - hulgalehine lupiin | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, pikarootsulised, lehekesi 7-15. Õied pikkades tipmistes rohkeõielistes õisikutes, sinised, valged või punased. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, paiguti metsistunud ja naturaliseerunud, eriti Lõuna-Eesti okasmetsades. Õitseb juunist augustini. Märkused: Invasiivne liik, Eestis musta raamatu kandidaat. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 86 | Lehed sulgjalt jagunenud | 87 |
| 87 | Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega | |
| Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis koosneb 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 87 | Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag) | 88 |
| 88 | Õied raotud, lehekaenaldes | |
| Vicia sepium L. - aed-hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed piklikmunajad, tipul ümarad või pisut sämpunud, kõige laiem koht alusel. Õied helelillad, 3-5-kaupa lehekaenaldes. Kaunad valminult mustad, läikivad, rippuvad. Kõrgus 30-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, põlluservades, võsastikes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 88 | Õied pikaraolises õisikus | |
| Vicia cracca L. - harilik hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ronivad, köitraod hästi arenenud. Sulglehekesed lineaalsüstjad, lühikeste liibuvate karvadega, 16-20 mm pikad. Õied sinakaslillad, 20-50-kaupa kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Püri 8-10 mm pikk. Kaun järsult ahenev. Kõrgus 20-120 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, raiesmikel, teeservadel, söötidel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 89 | Õied ja viljad liitsarikates | 90 |
| 89 | Õied ja viljad pole liitsarikates | 95 |
| 90 | Õied roosad | 91 |
| 90 | Õied valged | 92 |
| 91 | Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline | |
| Angelica sylvestris L. - harilik heinputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 91 | Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta | |
| Aegopodium podagraria L. - harilik naat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Vili lame, servad tiivulised | |
| Angelica sylvestris L. - harilik heinputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades. |
|
|
| 92 | Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal | 93 |
| 93 | Vili ümar, tipul tupe jäänustega | |
| Cicuta virosa L. - harilik mürkputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed 0,2-1 cm laiad ja 3-5 cm pikad, pikliksüstjad, teravalt saagja servaga. Lehed läikivad, paljad, kaheli- või kolmelisulgjad. Risoom pikilõikes kambriline. Õied valged. liitsarikas 10-20 kiirega. Katis puudub või koosneb 1 või 2 lehekesest, osakatis 8-12 lehekesest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, soodes, kraavides. Peamiselt Eesti mandriosas, hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Surmavalt mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 93 | Vili ovaalne kuni silindriline, tipul tupe jäänuseid pole | 94 |
| 94 | Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad | |
| Aegopodium podagraria L. - harilik naat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 94 | Lehed 2-3-li sulgjad, sulglehekesed enamasti alla 3 cm laiad | |
| Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 95 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | |
| Solanum dulcamara L. - harilik maavits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred alusel puitunud, roomavad või väänduvad. Lehed piklikmunajad, ülemised enamasti odajad või alusel kahe hõlmaga. Õied lillad, kartuli õie moodi. Vili erepunane mari. Kõrgus 30-300 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, lodumetsades, lepikutes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 95 | Kroonlehed vabad | 96 |
| 96 | Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad | 97 |
| 96 | Õied kollased | 105 |
| 97 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 98 |
| 97 | Lehed sulgjalt jagunenud | 99 |
| 98 | Kõik lehed juurmised. Kroonlehti üle 5 | |
| Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 98 | Lehed ka varrel. Kroonlehti 5 | |
| Geranium palustre L. - soo-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod lidus karvadega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Sarnane mets-kurerehale, mille õieraod on aga harali karvadega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 99 | Õied pole valged | 100 |
| 99 | Õied valged | 103 |
| 100 | Õied tumepunased või erepunased | |
| Potentilla palustris (L.) Scop. - soopihl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, puituvad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed lihtsulgjad, lehekesi 2-3 paari, teravahambalise servaga. Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, veidi karvased. Õied suured, tumepunased, väheseõielises õisikus. Pikkus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabades, lodudes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Õied teist värvi | 101 |
| 101 | Lehed 2-4-li sulgjad | 102 |
| 101 | Lehed lihtsulgjad | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 102 | Kroon 5 konksja kannusega | |
| Aquilegia vulgaris L. - harilik kurekell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed ümarad, täkilise servaga. Õied suured, longus, mitme kannusega, kollakad, valged, sinakad, roosad või punakad. Viljad 2 cm pikad paljuseemnelised kuivad kukkurviljad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes, aedades ilutaimena. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 102 | Kroon kannusteta | |
| Thalictrum aquilegiifolium L. - kurekell-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, lehekesed äraspidimunajad või ümarad, täkilise servaga, 5-40 mm laiad. Abilehed peened, kilejad. Tolmukad lillad, tolmukaniidid ülaosas laienenud, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, metsaservades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 103 | Kroonlehti 5 või rohkem | |
| Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 103 | Kroonlehti 4 | 104 |
| 104 | Lehed 2-3-li sulgjad. Vili lihakas | |
| Actaea spicata L. - salu-siumari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed terava tipuga, sakilised. Õied väikesed, valged, neljatised, koheva pikaraolise õisikuna. Viljad mustad lihakad marjad. Kõrgus kuni 70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 104 | Lehed 1-sulgjad (hõlmised lihtlehed või sulgjad liitlehed) | |
| Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed peaaegu terve servaga või juurmised lehed sopilis-hambulised kuni sulgjagused, liht- ja harunenud karvadega. Varrelehed vart ümbritsevate kõrvakestega. Õied valged, väikesed, neljatised. Kõdrake kolmnurkne, lame, sämpunud, poole pikema raoga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 105 | Oranži piimmahlaga taim (murdke vars pooleks!) | |
| Chelidonium majus L. - harilik vereurmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Piimmahl kollane. Lehed sulgjagused, pealt rohelised, alt hallikasrohelised. Õied kollased, neljatised, õisikus. Vili 2-5 cm pikk, avaneb kahe poolmena. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsasihtidel, parkides, elamute ümbruses, prahipaikades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 105 | Oranž piimmahl puudub | 106 |
| 106 | Kroonlehti 4 | |
| Potentilla erecta (L.) Raeusch. - tedremaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, varrelehed rootsutud, suurte abilehtedega ja võivad seetõttu tunduda lehemännastena. Õied kollased, neljatised, 8-12 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel raagudel. Risoom jäme, puituv, seest kollakas või punakas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabamätastel, soodes, niitudel, puisniitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 106 | Kroonlehti 5 või rohkem | 107 |
| 107 | Lehed abilehtedeta | |
| Ranunculus acris L. - kibe tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused, lineaalsete hõlmadega. Taimed ülaosas paljad või lidus karvadega, alaosas paljad või väheste harali karvadega. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas. Viljad paljad, lühikese sirge nokaga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel, teeservades. Sage. Õitseb maist septembrini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 107 | Lehed abilehtedega | 108 |
| 108 | Lehed sõrmjad | |
| Potentilla argentea L. - hõbemaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, alt valgeviltjad, pealt viltjad või hõredalt karvased. Leheserv sügavalt sakiline, allarullunud. Õied kollased, hõredas rohkeõielises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 108 | Lehed sulgjad | 109 |
| 109 | Emakakael lühike, ei jää vilja külge | |
| Potentilla anserina L. - hanijalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 109 | Emakakael pikk, jääb vilja külge | 110 |
| 110 | Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 110 | Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased | |
| Geum urbanum L. - maamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 111 | Lehed varrel sõlmekohtades männastena | 112 |
| 111 | Lehed pole männastena | 120 |
| 112 | Lehe serv selgelt hambuline | |
| Trientalis europaea L. - harilik laanelill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suuremad lehed varre tipus männasena, vahel mõned väiksemad lehed allpool vahelduvalt. Õisi 1 või 2, valged, tähtjad, peenikestel raagudel männselehtede kaenlas. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja okasmetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 112 | Lehe serv pole hambuline | 113 |
| 113 | Veetaimed, kinnituvad veekogu põhja, vähemalt alumised lehed on veesisesed | 114 |
| 113 | Maismaataimed | 115 |
| 114 | Lehed pole lineaalsed, on üle 6 mm laiad | |
| Elodea canadensis Michx. - kanada vesikatk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisene harunenud taim. Lehed varrel 3-kaupa männases, 5-12 mm pikad ja 2-3 mm laiad, piklikmunajad, peensaagja servaga. Õitsevaid taimi harva. Pikkus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas ja voolavas vees. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Naturaliseerunud tulnukas, esmakordselt leitud 1905. a. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 114 | Lehed lineaalsed, alla 6 mm laiad | |
| Hippuris vulgaris L. - harilik kuuskhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed varrel 8-12-kaupa männases, lineaalsed, terava tipuga, 1-2 cm pikad ja 1-2 mm laiad. Õied lihtsa õiekattega, väga väikesed, kuni 2 mm pikad, lehekaenaldes. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja madalas vees, kraavides, lompides. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Varrel ainult 4 lehte ja üks õis. Vili lihakas | |
| Paris quadrifolia L. - harilik ussilakk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed äraspidimunajad, tavaliselt 4-kaupa, vahel 5-8-kaupa männases varre tipus. Õisi üks, rohekas, väike, tipmine. Vili – sinakasmust mari. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu-, leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Lehti rohkem kui 4, õisi palju. Vili kuiv | 116 |
| 116 | Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5 | |
| Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 116 | Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4 | 117 |
| 117 | Männases 4 lehte | 118 |
| 117 | Männases üle 4 lehe | 119 |
| 118 | Lehed ühe selge rooga | |
| Galium palustre L. - soomadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alla 2 cm pikad, 4(5)-kaupa männases, ühe rooga, ümara või tömbi tipuga. Varred nõrgad. Õied valged, 2-3 mm läbimõõdus. Pikkus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 118 | Lehed 3 paralleelse rooga | |
| Galium boreale L. - värvmadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised. Lehed 4-kaupa männases, kolme selge rooga, teravneva tipuga. Lehed 1,5-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied valged, 3-4 mm läbimõõdus. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 119 | Lehed ogatiputa. Kroon tassikujuline | |
| Galium album Mill. - valge madar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred harunevad. Lehed süstjad, 1,2-2,5 cm pikad ja 2-4 mm laiad, 6-8-kaupa männases. Õisik tihe. Õied valged, 3-5 mm läbimõõdus, õieraod lühemad kui õie läbimõõt. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel, metsaservadel, kallastel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 119 | Lehed ogatipuga. Kroon pole tassikujuline | |
| Galium uliginosum L. - lodumadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1,5 cm pikad, lineaalsüstjad, ogaja tipuga, pealt pisut läikivad, paljad, serval ogakestega, 6-8-kaupa männases. Taim kergelt haakuv. Õied valged, õisikud varre ja harude tipus ja lehekaenaldes. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega | 121 |
| 120 | Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad | 127 |
| 121 | Lehe alus sirge, südajas või nooljas | 122 |
| 121 | Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas | |
| Potamogeton pectinatus L. - kamm-penikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba läheb alusel üle torujalt vart ümbritsevaks tupeks. Kõik lehetuped aluseni lõhestunud. Lehed teravad, harjasjad, teritunud või ogatipuga. Vars haruneb ülaosas rikkalikult. Pikkus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres, rannaveekogudes, järvedes, ojades, tavaliselt liivasel või savikal pinnal. Rannikumeres ja Ida-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 122 | Lehed noolja alusega | |
| Sagittaria sagittifolia L. - jõgi-kõõlusleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, pikarootsulised. Õisikuraag kolmekandiline, õied valged, enamasti kolmest õiest koosnevate männastena, all emasõied, ülal isasõied. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas ning seisva või aeglase vooluga vetes. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 122 | Lehe alus pole nooljas | 123 |
| 123 | Lehed laiusest palju pikemad. Õied tähkõisikuna | |
| Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 123 | Lehed üldkujult ümarad. Õied pole tähkadena | 124 |
| 124 | Lehed alla 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti 3 | |
| Hydrocharis morsus-ranae L. - konnakilbukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed veepinnal ujuvad, ümarneerjad, pikarootsulised, 2-4 cm läbimõõdus; leherootsu alusel kaks kilejat abilehte. Õied valged, kolmetised, 2 cm läbimõõdus. Taimed kahekojalised, emasõied üksikult, isasõied 2- või 3-kaupa. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldaäärses vees, peamiselt mandriosas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 124 | Lehed üle 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti palju | 125 |
| 125 | Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline | 126 |
| 125 | Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas | |
| Nuphar lutea (L.) Sm. - kollane vesikupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 8-25 cm laiad, paljad, ujuvad, alusel südajad, leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ümar. Õied kollased, 4-6 cm läbimõõdus. Tupplehtede väliskülg ainult alusel roheline. Emakasuue terveservaline, lehterjas, 10-20 kiirega. Pikkus 50-260 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 126 | Emakasuudme ketas lame. Kõigi tolmukate niidid peenikesed | |
| Nymphaea alba L. - valge vesiroos | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, ujuvad, südaja alusega, leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline, kinnituskohas laienenud. Õied valged. Emakasuudme ketas lame, sigimiku laiune, 10-23 kiirega. Sigimik kerajas. Tolmukad kinnituvad sigimikule peaaegu emakasuudme ääreni. Pungad ümarad. Pikkus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 126 | Emakasuudme ketas tugevalt nõgus. Sisemiste tolmukate niidid tolmukapeast oluliselt laiemad | |
| Nymphaea candida C. Presl - väike vesiroos | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, ujuvad, südaja alusega, leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline, ühelaiune. Õied valged. Emakasuudme ketas tugevalt nõgus, sigimikust kitsam, 8-14 kiirega. Tolmukad kinnituvad sigimikul emakasuudmest madalamal. Pungad teravatipulised. Pikkus 50-160 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 127 | Õied kroonlehtedeta | 128 |
| 127 | Õied kroonlehtedega | 188 |
| 128 | Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest | |
| Typha latifolia L. - laialehine hundinui | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lailineaalsed, 1,5-3 cm laiad. Tõlviku emasosa sametjas, tumepruun, umbes 2,5 cm läbimõõduga, isasosaga kokkupuutuv. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude soostunud kaldaosas, kraavides, turbaaukudes, roostikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 128 | Õisikud teistsugused | 129 |
| 129 | Vähemalt alumised lehed rootsuga | 130 |
| 129 | Kõik lehed rootsutud | 139 |
| 130 | Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised | 131 |
| 130 | Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel | 133 |
| 131 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised | 132 |
| 131 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 132 | Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 132 | Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad | |
| Plantago media L. - keskmine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 133 | Lehed sõrmroodsed | 134 |
| 133 | Lehed sulgroodsed või ühe rooga | 135 |
| 134 | Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4 | |
| Chrysosplenium alternifolium L. - harilik lepiklill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 cm laiad, jämedalt täkilise servaga. Õied neljatised, rohekaskollased, 5 mm läbimõõdus, tihedas õisikus. Kõrglehed õisiku alusel kollakad, teistest lehtedest heledamad. Kõrgus 6-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates kohtades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 134 | Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4 | |
| Alchemilla vulgaris L. - harilik kortsleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarneerjad, voldilised, hõlmad sakilise servaga, võivad olla mitmeti karvastunud. Õied pisikesed, kollakad, kerajate tipmiste õisikutena. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Märkused: Jaotatakse Eestis 23 väga sarnaseks pisiliigiks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 135 | Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud | |
| Chenopodium album L. - valge hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjalt munajad kuni süstjad, teravatipulised, ebakorrapäraselt hambulise või terve servaga, jahuja kattega. Vars haruneb ülaosas, roheline, punane või punasetriibuline. Õisikud mitmesuguse kujuga. Seemned 1,1-1,6 mm läbimõõdus, tömbiservalised. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, umbrohuna aedades ja põldudel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 135 | Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve) | 136 |
| 136 | Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised | 137 |
| 136 | Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised | 138 |
| 137 | Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm) | |
| Rumex acetosella L. - väike oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstja või elliptilise keskmise hõlma ja kahe kolmnurkse või kitsa alumise hõlmaga. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kinkudel, niitudel, raiesmikel, teeäärtel, ka umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 137 | Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm) | |
| Rumex thyrsiflorus Fingerh. - aasoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred kibekalt hapu maitsega. Õisikuharud korduvalt harunenud, õisik tihe. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, seljandikel, niitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised | |
| Rumex obtusifolius L. - tömbilehine oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed munajad, südaja aluse ja ümara tipuga, keskmised lehed kitsamad, ümara alusega, ülemised süstjad. Kõik lehed tumerohelised, õhukesed. Osaõisikud üksteisest eemal. Sisemised õiekattelehed mõhnadega, piklik-kolmnurksed, alusel mõne hambaga. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kaldavõsas, niiskemates paikades elamute ümber, teede ääres. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga | |
| Rumex crispus L. - kärnoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad kuni lineaalsed, lühidalt aheneva alusega, enamasti tugevalt kurrulised, vahel ainult serv kurruline. Liitõisik ei ole tipuni lehistunud. Sisemised õiekattelehed ümarad, mõhnadega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeäärtel, jäätmaadel, elamute ümbruses, raudteedel, niitudel, kraavides, mererannal, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 139 | Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga) | 140 |
| 139 | Õied pole radiaalsümmeetrilised | 147 |
| 140 | Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega | 141 |
| 140 | Lehed paljad või väga lühikeste karvadega | 143 |
| 141 | Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega | |
| Luzula pilosa (L.) Willd. - karvane piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 5-13 mm laiad, alumised lehetuped punakaspruunid. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õied tumepruunid, üksikult (harva 2-kaupa) hõredas õisikus, õieraod väga erineva pikkusega. Valminud viljad longus, kupar rohekaskollane. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 141 | Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena | 142 |
| 142 | Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem | |
| Luzula campestris (L.) DC. - põld-piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lühikeste võsunditega hallikasroheline taim. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õisiku kandeleht õisikust lühem. Õiekattelehed tumepruunid, valge kileja äärisega. Kupar pruun, õiekattelehtedest lühem. Kõrgus 7-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel ja parasniisketel niitudel, hõredates metsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 142 | Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem | |
| Luzula multiflora (Ehrh.) Lej. - mitmeõiene piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Võsunditeta taim. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õisiku kandeleht õisiku pikkune või veidi lühem. Õiekattelehed punakaspruunid, valkja kileja äärisega. Kupar rohekas-helepruun, sisemiste õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, leht- ja segametsades, teeservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 143 | Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | |
| Triglochin palustre L. - soo-õisluht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmised, kuni 30 cm pikad, alt ruljad, tipuosas poolruljad. Keeleke 1-2 mm pikk. Õisik hõre, niitjas, õieraod 0,5-1 mm pikad. Vili jaguneb 3 osaviljaks. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, soodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 143 | Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena | 144 |
| 144 | Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa | |
| Juncus bufonius L. - kraavluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, lehed renjad, peenikesed. Taimed helerohelised, rikkalikult harunenud. Kupar õiekattelehtedest lühem, aheneb sujuvalt teravaks tipuks. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kraavides, niiskel pinnasel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 144 | Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult | 145 |
| 145 | Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena | |
| Juncus effusus L. - harilik luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised labata lehetuped punakaspruunid. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik haraline, õisikuraod ebavõrdse pikkusega. Kupar roostepruun. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude kallastel, teeservades, sageli koos keraloaga. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 145 | Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena | 146 |
| 146 | Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!) | |
| Juncus gerardii Loisel. - tuderluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lehistunud, varrelehti 1-2, õisik tipmine. Juurmisi lehti vähe. Lehed kitsad, kuni 12 mm laiad. Kandeleht õisikust lühem. Kupar tumepruun, õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 8-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 146 | Leht rististe vaheseintega | |
| Juncus articulatus L. - läikviljaline luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed ruljad, värskelt tugevalt sõlmelised. Varre alusel punakaspruunid labata tuped. Kupar mustjaspruun, läikiv, õiekattelehtedest märgatavalt pikem. Õielehed pikalt teritunud tipuga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel, karjamaadel, rannikul, tihti madalas vees. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 147 | Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED) | 148 |
| 147 | Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED) | 164 |
| 148 | Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega | 149 |
| 148 | Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed) | 150 |
| 149 | Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad | |
| Eriophorum angustifolium Honck. - ahtalehine villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav risoomvõsunditega taim. Alumised lehetuped punakaspruunid. Lehed 3-5 mm laiad, jäigad, renjad. Varred keskosas ümarad. Õisik 3-5 munaja pähikuga, pähikud õitsemise ajal 1-2 cm pikad. Õiekattekarvad valged, kuni 4 cm pikad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, kallastel, lodumetsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 149 | Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad | |
| Eriophorum latifolium Hoppe - laialehine villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate võsunditeta tihedate kogumikena kasvav taim. Lehed 3-6 mm laiad, lamedad. Varred keskosas kolmekandilised. Õisik 2-12 munaja pähikuga. Õiekattekarvad valged, 2-2,5 cm pikad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, niisketel niitudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 150 | Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi | 151 |
| 150 | Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega | 153 |
| 151 | Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks | |
| Blysmus compressus (L.) Panz. ex Link - lapik soonerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred pisut lapikud, ülaosas kolmekandilised. Lehed 2-4 mm laiad. Õisik 2-3 cm pikk, 8-15 roostepruuni pähikuga. Pähikud 6-8-õielised, varrel kaherealiselt. Pähklike läikiv, pruunikas. Õiekattekarvad pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 151 | Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem | 152 |
| 152 | Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute | |
| Schoenoplectus lacustris (L.) Palla - järvkaisel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, puhasrohelised, kuni 2 cm läbimõõdus, lehitud või mõnikord üksikute lehtedega. Õisik 5-8 cm pikk. Õiekattelehed punakaspruunid, siledad, papillideta. Kõrgus 1-2,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogude kaldaosas. Tavaline, saartel haruldasem. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 152 | Õisik tipmine | |
| Scirpus sylvaticus L. - metskõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Lehed 0,5-1,9 cm laiad, helerohelised kuni tumerohelised, kahekurrulised. Varred püstised. Enamik pähikuid 2 või 3-kaupa, raotud, 3-4 mm pikad. Õiekattekarvad pähklikese pikkused. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, lodumetsades, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 153 | Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega | 154 |
| 153 | Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega | 155 |
| 154 | Lehed üle 5 mm laiad | |
| Carex paniculata L. - pööristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab suurte mätastena. Lehed hallikasrohelised, 3-6 mm laiad, lamedad. Lehetuped pruunid, pole kiulised. Varred väga jäigad. Õisik tihe, alusel harunenud, 3-10 cm pikk, paljude pähikutega. Põisiku katteleht pruun, valge kileja servaga, põisiku pikkune. Põisik pruun, pika nokaga. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lammisoodes, sookraavides. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 154 | Lehed alla 5 mm laiad | |
| Carex appropinquata Schumach. - eristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab kõrgete mätastena. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Lehed 1,5-2 mm laiad, hallikasrohelised, renjad. Õisik 4-8 cm pikk, alusel harunenud. Põisik tuhm, aheneb järsult pikaks nokaks. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, madalsoodes, kraavides. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 155 | Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!) | 156 |
| 155 | Põisikud paljad, karvad vahel noka servades | 157 |
| 156 | Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga | |
| Carex lasiocarpa Ehrh. - niitjas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred alusel ruljad, ülaosas kolmekandilised. Alumised lehetuped punakaspruunid, võrkkiududega. Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad, jäigad, renjad. Isaspähikuid 1-3, 3-6 cm pikad, tihedalt. Emaspähikuid 1-3, varrel hõredalt. Õisiku alumine kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht roostepruun, ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirde- ja madalsoodes, soostunud niitudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 156 | Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga | |
| Carex digitata L. - sõrmtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Alumised lehetuped tumepunased. Lehed 2-5 mm laiad, tumerohelised, lamedad, lühidalt teritunud. Emaspähikud asuvad varrel hõredalt, alumise emaspähiku kandeleht punakaspruuni tupega. Põisiku katteleht tömp, punakaspruun, põisiku pikkune. Põisik kolmekandiline, hõrekarvane, rohekas, hiljem pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 157 | Vähemalt alumine pähik rippuv | 158 |
| 157 | Pähikud pole rippuvad | 160 |
| 158 | Isaspähikuid 2 või rohkem | 159 |
| 158 | Isaspähikuid 1 | |
| Carex pseudocyperus L. - kraavtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 5-12 mm laiad, ristroodudega. Alumised lehetuped valkjaspruunid. Emaspähikud 3-7 cm pikad, veidi rippuvad. Põisiku katteleht pika ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik läikiv, sooniline, aheneb sujuvalt pikaks nokaks, pähikus rõhtsalt. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, kraavides. Hajusalt. Õitsebmais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 159 | Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni | |
| Carex riparia Curtis - kallastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt, sageli ka pealt sinakashallid, 8-15 mm laiad. Lehetuped pruunid või punakaspruunid, ümarad. Isaspähikuid 3-5, ligistikku. Emaspähikuid 2-4, ruljad, 2-7 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisik tume-rohekaspruun, läigib, lühikese kahehambalise nokaga, asetseb poolpüstiselt. Põisiku katteleht tumepruun, ogatipuga, põisiku pikkune. ÕRGUS 60-150 CM.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, kraavides. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 159 | Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni | |
| Carex pseudocyperus L. - kraavtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 5-12 mm laiad, ristroodudega. Alumised lehetuped valkjaspruunid. Emaspähikud 3-7 cm pikad, veidi rippuvad. Põisiku katteleht pika ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik läikiv, sooniline, aheneb sujuvalt pikaks nokaks, pähikus rõhtsalt. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, kraavides. Hajusalt. Õitsebmais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 160 | Lehetuped või lehed või varred karvased | |
| Carex pallescens L. - kahkjas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab tihedate puhmikutena. Lehed helerohelised, 1,5-3,5 cm laiad, karvased, kahekurrulised. Alumised lehetuped pruunikaspunased, karvased, võrkkiududega. Õisik tihe, isaspähikuid üks, 0,5-1 cm pikk, emaspähiluid 2 või 3, 0,8-1,8 cm pikad, ruljad, veidi longus. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht kahvatupruun, põisikust lühem. Põisik kollakasroheline, nokata. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 160 | Lehetuped, lehed ja varred paljad | 161 |
| 161 | Alumine kandeleht ei ümbritse vart | 162 |
| 161 | Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre | 163 |
| 162 | Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad | |
| Carex rostrata Stokes - pudeltarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped käsnjalt paksenenud, taim seetõttu alusel jämenenud. Varred ümarad. Lehed 2-4(8) mm laiad, hallikasrohelised, renjad, ülaküljel papillidega, alaküljel selgete ristroodudega. Õisik hõre, isaspähikuid 2-4, 3-5 cm pikad. Emaspähikuid 2 või 3, 2-7 cm pikad, püstised, ruljad, rõhtsalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht põisikust lühem, punakaspruun. Põisik valminult pruunikas, aheneb järsult pikaks nokaks, meenutab Pliska pudelit. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 162 | Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt | |
| Carex vesicaria L. - põistarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed puhasrohelised, 3-5 mm laiad, umbes varte pikkused, ristroodudega. Alumised lehetuped sageli punaka tooniga. Isaspähikuid 2 või 3, asetsevad ligistikku. Emaspähikuid 2-4, ruljad, 3-6 cm pikad, üksteisest eemal. Põisik valminult kollane, püstine, aheneb sujuvalt nokaks. Põisiku katteleht põisikust lühem. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 163 | Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed | |
| Carex panicea L. - hirsstarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud, sinakasrohelised, 2-4 mm laiad, andruga kuni kahekurrulised. Leherood lõpeb enne lehetippu. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega, õisikust lühem. Põisiku katteleht tumepruun, heleda servaga. Põisikud hõredalt nagu hirsiterad, valminult pruunikad. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, loopealsetel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 163 | Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike | |
| Carex flava L. - kollane tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Lehed kollakasrohelised, 3-5 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised. Isaspähikuid üks, kuni 5 mm pikkuse raoga. Emaspähikuid 2 või 3, ümarad, 0,8-2 cm pikad, asuvad tihedalt, vahel alumine teistest eemal. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht punakaspruun, mõnikord heleda servaga, põisikust lühem. Põisik valminult kollane, aheneb umbes poole põisiku pikkuseks kõverdunud nokaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalsoodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 164 | Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne | 165 |
| 164 | Õisik harunenud pööris | 169 |
| 165 | Pähikud oheteta | 166 |
| 165 | Pähikud ohetega | 167 |
| 166 | Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega | |
| Lolium perenne L. - karjamaa-raihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, veidi renjad, siledad, alt tugevasti läikivad. Keeleke kuni 1 mm pikk. Kõrvakesed sirpjad, lühikesed. Õisikud lapikud, pähikud kinnituvad varrele kitsama servaga, kollakasrohelised või lillakad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tallatud kohtadel, rohtunud teedel, teeäärtel, kultuurtaimena karjamaadel ja murudes. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 166 | Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 167 | Pähikud ümber kogu varre | |
| Alopecurus aequalis Sobol. - ruuge rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeseid mättaid moodustav rohkete viljuvate kõrtega kahvaturoheline taim. Ülemise kõrrelehe laba tupest pikem või sama pikk. Keeleke 3-4 mm pikk, teritunud. Õisik mõlemast otsast ahenev. Tolmukad lillakad, hiljem telliskivipunased. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Vesistel kohtadel, soistel niitudel, kraavides. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 167 | Pähikud varre vastaskülgedel | 168 |
| 168 | Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine) | |
| Lolium perenne L. - karjamaa-raihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, veidi renjad, siledad, alt tugevasti läikivad. Keeleke kuni 1 mm pikk. Kõrvakesed sirpjad, lühikesed. Õisikud lapikud, pähikud kinnituvad varrele kitsama servaga, kollakasrohelised või lillakad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tallatud kohtadel, rohtunud teedel, teeäärtel, kultuurtaimena karjamaadel ja murudes. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 168 | Taimed teistsugused | |
| Elymus caninus (L.) L. - koera-orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline sügavroheline taim. Lehed pikalt teritunud tipuga, rood pealmisel pinnal pikakarvased. Lehetuped paljad, kõrs sõlmede lähedal karvane. Õisik longus tipuga, ohted pikad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavõsas, hõredates leht- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 169 | Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus | |
| Phragmites australis (Cav.) Trin. ex Steud. - harilik pilliroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika, 1-3 cm jämeduse roomava risoomiga taim. Keelekese asemel karvaring. Lehed 2-5 cm laiad, hallikasrohelised. Õisik kuni 50 cm pikk, tihe, rohkepähikuline. Pähikud tumevioletjad, 6-9 mm pikkuste sirgete karvadega. Kõrgus 80-400 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel, rabaservadel, rabastuvates metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 169 | Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem | 170 |
| 170 | Pähikud ohetega | 171 |
| 170 | Pähikud oheteta | 176 |
| 171 | Pähikud ühe õiega | 172 |
| 171 | Pähikud 2 või rohkema õiega | 173 |
| 172 | Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!) | |
| Calamagrostis arundinacea (L.) Roth - metskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab tihedaid mättaid. Lehed kuni 2 cm laiad, alt tugevalt läikivad, ererohelised, lehelaba alusel karvatutikesed. Keeleke lühike, narmastunud. Ohe põlvjas, poole pikem kui sõkal. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 172 | Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 173 | Ohe kaarjas või põlvjas | |
| Helictotrichon pubescens (Huds.) Pilg. - aaskaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, alumised lehetuped ja lehed harali karvadega. Keeleke 2-6 mm pikk. Ohted põlvjad, pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 173 | Ohe sirge | 174 |
| 174 | Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 174 | Õisik hõre, pole ühekülgne | 175 |
| 175 | Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk | |
| Festuca gigantea (L.) Vill. - suur aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 15 mm laiad, sügavrohelised, alt läikivad. Kõrvakesed suured, sirpjalt kõrt ümbritsevad. Keeleke tömp, kuni 1 mm pikk. Õisik kuni 30 cm pikk, tipust longus, hõre, hallikasroheline. Ohted pikad, 2-3 korda sõklast pikemad. Kõrgus kuni 150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, vanades parkides, võsastikes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 175 | Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk | |
| Festuca rubra L. - punane aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tume- kuni sinakasrohelised, ristlõikes enam-vähem kolmnurksed, kõrrelehed lamedad, pealt pikakarvased, sageli lapiti kokkukäändunud. Juurmised lehed alati kahekorra. Alumised lehetuped enamasti punased, karvased. Õisik 6-10 cm pikk, rohekaslilla, üks alumine haru suhteliselt pikem. Kõrgus 20-90 cm. Ohted lühikesed.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, luidetel, karjamaadel, kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 176 | Keelekese asemel karvaring | |
| Molinia caerulea (L.) Moench - harilik sinihelmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim õlgkollaste traatjate juurte ja teravate kõrretüügastega. Lehed kollakasrohelised, pealt pikakarvalised. Keelekese asemel karvaring. Õisik kitsas, pähikud 5-7 mm pikad, tumelillad. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabaservadel, rabastuvates metsades, soistel niitudel, kuivendatud aladel. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 176 | Keeleke olemas, kilejas | 177 |
| 177 | Pähikud 1-õielised | 178 |
| 177 | Pähikud 2 või rohkemaõielised | 181 |
| 178 | Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga | 179 |
| 178 | Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta | 180 |
| 179 | Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad | |
| Phalaris arundinacea L. - päideroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga, kogumikke moodustav taim. Lehed 1-1,5 cm laiad, paberjad, helerohelised. Keeleke 6 mm pikk. Alumised lehetuped paljad, roosakad. Õisik 10 cm pikk, tihe, kitsas. Pähikud roosakashallid. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, loikudes, lamminiitudel, põldheinana. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 179 | Pähikus liblesid üks paar | |
| Calamagrostis epigejos (L.) Roth - jäneskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad, hallikasrohelised, servast hambulised. Keeleke kuni 10 mm pikk, narmastunud. Õisik kuni 35 cm pikk, tihe, hõlmine, roheline või kahvatulillakas. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivadel, teede ääres, raiesmikel, männikutes. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 180 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem | |
| Agrostis capillaris L. - harilik kasteheinl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 4 mm laiad, pealt veidi karedad, alt siledad. Keeleke peaaegu puudub või kuni 1,5 mm pikk, tömp. Välissõkal ohtetu. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, liivikutel, metsasihtidel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 180 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 181 | Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine | 182 |
| 181 | Õisik hõre, püramiidja väliskujuga | 183 |
| 182 | Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata | |
| Melica nutans L. - longus helmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav taim. Alumised lehetuped purpurpunased, labata või lühikese labaga. Lehed 3-5 mm laiad, pealt hõredalt karvased, noorelt rullunud. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik ühekülgne. Pähikud lillakad, ühekülgselt rippuvad, lapikud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 182 | Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 183 | Pähikud südajad, rippuvad | |
| Briza media L. - keskmine värihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav hallikasroheline taim. Keeleke kuni 1 mm pikk, tömp. Lehed paljad, näpu vahel katsudes otsekui niisked. Pähikud lapikud, munajad, paljad. Õisik 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsalagendikel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 183 | Pähikud pole südajad ega rippuvad | 184 |
| 184 | Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!) | 185 |
| 184 | Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga | 186 |
| 185 | Välissõkal ja libled teravad | |
| Festuca arundinacea Schreb. - roog-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline. Lehed 3-10 mm laiad, tuhmrohelised, karedad, kõrvakesed poolenisti vart ümbritsevad, karvakestega tipul. Keeleke peaaegu puudub. Õisik kuni 35 cm pikk, kahekaupa männases asuvate pikkade harudega. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivadel, mererannas, teeäärtel, puisniitudel, võsastikes. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, Lõuna- ja Ida-Eestis paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 185 | Välissõkal ja libled tömbid või sirged | |
| Glyceria maxima (Hartm.) Holmb. - suur parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 10-20 mm laiad, oliivrohelised, järsult ahenenud. Keeleke 2-4 mm pikk. Lehetuped tugevalt lapikud, alumised ristroodudega. Õisik 15-30 cm pikk, püstine, sageli üle 10 cm pikkuste karedate laiuvate harudega. Kõrgus 75-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude mudastel kallastel ja madalas vees, luhaniitudel. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 186 | Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane | |
| Poa annua L. - murunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakas- või puhasroheline tihedate madalate kogumikena kasvav taim. Lehetuped pisut lapikud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke kuni 2 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik hõre, püramiidjas, 4-6 cm pikk. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tallatud kohtades niitudel ja karjamaadel, teeradadel, põldudel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 186 | Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas | 187 |
| 187 | Keeleke üle 1 mm pikk, terav | |
| Poa palustris L. - soonurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav pika roomava risoomiga taim. Kõrred sageli sõlmedest juurduvad, kõrgelt lehistunud. Lehed 2-4 mm laiad, lõdvad. Alumised lehetuped ruljad, siledad. Keeleke kuni 5 mm pikk, teritunud, välispinnal valgete karvakestega. Õisik hõre, laiuv. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, veekogude kallastel, võsastikes, prahipaikades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 187 | Keeleke puudub või alla 1 mm pikk | |
| Poa pratensis L. - aasnurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped lapikud, siledad. Lehed 2-6 mm laiad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke 0,1-1 mm pikk, tömp. Õisik piklik, tihe, kuni 10 cm pikk, harud 3-7-kaupa männases. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, kesadel, põldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 188 | Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 189 |
| 188 | Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 198 |
| 189 | Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised) | 190 |
| 189 | Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas | 194 |
| 190 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised) | 191 |
| 190 | Õitsvad varred lehtedega | 193 |
| 191 | Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed | |
| Pilosella officinarum F.W. Schultz et Sch. Bip. - harilik karutubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim ühe suure kollase õisikuga lehitu varre tipus. Üldkatis 8-12 mm pikk, karvane. Lehtede alumine pind viltjas, väga tihedalt tähtkarvane. Uueneb maapealsete võsunditega. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Karutubaka liike on Eestis üle kahekümne, aga nad on raskesti eristatavad ja siin määrajas ei käsitleta. Karutubakad on lähedased hunditubaka liikidele. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 191 | Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed | 192 |
| 192 | Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 192 | Õisikud pole üksikult, varred harunevad | |
| Leontodon autumnalis L. - sügisene seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sügavalt sulgjagused, paljad. Varred 2-7 õisikuga, paljad, ülemises osas väheste kõrglehtedega. Õied kollased. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, mererannas, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 193 | Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud | |
| Hieracium umbellatum L. - sarik-hunditubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed aheneva alusega, enamasti rullunud servaga. Üldkatise lehed tipul tagasi käändunud, mustjasrohelised, paljad või lühikeste karvadega. Taimed mitmeti karvastunud, karedatest lihtkarvadest pikkade villkarvadeni. Õied kollased, korvõisikud koondunud liitõisikusse. Kõrgus 10-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel, kaldavõsastikes, söötidel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 193 | Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad | |
| Crepis paludosa (L.) Moench - soo-koeratubkas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas sageli violetjaspunakas. Lehed paljad, äraspidimunajad või kanneljad. Õied kollased. Emakasuue rohekasmustjas. Pappus määrdunudvalgetest murduvatest karvadest. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, niisketel ja soistel niitudel, veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 194 | Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased | 195 |
| 194 | Vähemalt mõned õied pole kollased | 196 |
| 195 | Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad | |
| Tussilago farfara L. - harilik paiseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õisikud üksikult, kuldkollased, pärast õitsemist longus. Vars kaetud pisikeste soomusjate võrkvillaste lehtedega. Risoom pikk. Juurmised lehed südajad, hambulised, alt tihedalt valgeviltjad, pealt tumerohelised, paljad, ilmuvad peale õitsemist. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, nõlvadel, mererandadel, liivasel või savikal pinnasel, põldudel ja aedades umbrohuna. Sage. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 195 | Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused | |
| Solidago virgaurea L. - harilik kuldvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars paljas, harva ülaosas veidi karvane. Lehe pearood paljude harunenud külgroodudega. Õied kollased. Õisikute pikkus ja läbimõõt 9-15 mm. Üldkatis 6-7 mm pikk. Õisikud koondunud liitõisikusse, mille harud püstised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, võsastikes, nõlvadel, metsades, raiesmikel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 196 | Lehed sirge kuni südaja alusega | |
| Arctium tomentosum Mill. - villtakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, varte tippudes kännasjate liitõisikutena. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestest pikemad. Õisikud kerajad, 2-3 cm läbimõõdus. Üldkatis enamasti tihedalt võrkvillane, sisemised üldkatise lehekesed sageli punakad. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kõnnumaadel, teeservades, parkides, õuedes, jõekallastel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 196 | Lehed rootsu suunas aheneva alusega | 197 |
| 197 | Vähemalt mõned õied õisikus valged | |
| Leucanthemum vulgare (Vaill.) Lam. - harilik härjasilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised ja alumised varrelehed pikarootsulised, äraspidimunajad, täkilise servaga, paljad või veidi karvased, ülemised rootsutud ja piklikumad. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikud üksikult, 3-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 197 | Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole | |
| Erigeron acer L. - jaani-õnnehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karvased, terve või hõredalt hambulise servaga. Õisikute läbimõõt 6-12 mm, keelõied lillakad, püstised, putkõitest kuni kaks korda pikemad. Putkõied kollased. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivikutel, metsades, nõlvadel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 198 | Õied sarikatena | |
| Primula veris L. - nurmenukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, juurmise kodarikuna, lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks. Õied erekollased, selgelt ühekülgses sarikõisikus, veidi longus, õietupp avar, kollakasroheline, kolmnurksete laiade tipmetega. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel. Tavaline Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 198 | Õied pole sarikatena | 199 |
| 199 | Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht | |
| Calla palustris L. - soovõhk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmised, südaja laba ja pika rootsuga. Õisikuvarb ümar. Õied pisikesed, kollased, moodustavad rulja tõlviku, selle alusel valge munajas, pikalt teritunud otsaga kandeleht. Valminud viljad erepunased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel järvekallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, soodes. Tavaline Eesti mandriosas, saartel harva. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 199 | Õied teistsugused | 200 |
| 200 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 201 |
| 200 | Õied radiaalsümmeetrilised | 208 |
| 201 | Leheserv hambuline kuni hõlmine | 202 |
| 201 | Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad) | 206 |
| 202 | Kroonlehed alusel kokku kasvanud | 203 |
| 202 | Kroonlehed vabad | 204 |
| 203 | Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad | |
| Impatiens parviflora DC. - väikeseõiene lemmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, elliptilised, tihedalt teravsaagjate hammastega, veidi karvased. Õied kahvatukollased, 1 cm pikad, püstised, sirge kannusega. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Naturaliseerunud tulnukas aedades, parkides, kalmistutel, teeservades. Ida-Eestis sage, mujal hajusalt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 203 | Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad | |
| Impatiens noli-tangere L. - õrn lemmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, õrnad, paljad, munajad või elliptilised, hõredate tömpide hammastega. Õied erekollased, 3 cm pikad, rippuvad, pika kõvera kannusega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kaldavõsastikes ja lodumetsades. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 204 | Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole | |
| Viola tricolor L. - aaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, sageli harunev. Õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Alumised lehed kuni 2 cm laiad, hõredalt karvased, ülemised kitsamad, süstjad. Abilehed sügavalt lõhestunud, suure tipmise hõlmaga. Õied kahe- kuni kolmevärvilised (valge, kollane, lilla). Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kaldavõsas, teede ääres. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 204 | Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole | 205 |
| 205 | Abilehed terved. Kroonlehtedega õied (kevadel) kinnituvad rosetilehtede kaenlasse | |
| Viola mirabilis L. - imekannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadel ainult juurmised lehed, õied nende kaenlas. Suvel arenevad ilma kroonita, kuid viljuvate õite ja lehtedega varred. Juurmised lehed suured, helerohelised, 5-10 cm pikad ja 3-8 cm laiad, õhukesed, peaaegu paljad, laisüdajad kuni neerjad. Kevadised õied roosakaslillad, roheka kannusega, lõhnavad, viljatud. Kõrgus 6-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 205 | Abilehed hambulised kuni narmastunud. Õied kinnituvad varrele | |
| Viola riviniana Rchb. - võsakannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehistunud varsi mitu, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed laimunajad või südajad, täkilise servaga, hõredakarvased. Abilehed lineaalsüstjad, servadel pikalt narmastunud, narmad abilehe laiusest sageli pikemad. Kroonlehed helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, valkjas, jäme, sirge või ülespoole hoiduv. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, lagendikel, raiesmikel, puisniitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 206 | Kroonlehed alusel kokku kasvanud | |
| Echium vulgare L. - harilik ussikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim karedakarvane, lehed pikliksüstjad, 1,5-2 cm laiad. Õied helesinised, viltuselt kellukjad. Tolmukaniidid erineva pikkusega, ulatuvad koos emakakaelaga kroonist välja. Õisik pikk, lehistunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergetel muldadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 206 | Kroonlehed vabad | 207 |
| 207 | Õied ilma kannuseta | |
| Epipactis palustris (L.) Crantz - soo-neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, enamasti pikalt teravnevad. Õied valkjad, välimised õiekattelehed punakasrohelised, sisemised valkjasroosad, huul valge, punaste soontega, kannuseta. Õisik hõre, ühekülgne, enne puhkemist longus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, soodes. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 207 | Õied kannusega | |
| Dactylorhiza baltica (Klinge) Orlova - balti sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised ja keskmised lehed üleni ühelaiused, keskmiselt 2 cm laiad, tumedate laikudega, lamedad, laiuvad. Õisik tihe. Õied roosakasvioletsed selge purpurvioletse joonisega. Huul kolmehõlmaline, külgmised hõlmad laiad, külgedele suunatud. Kõrgus 25-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, eriti veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 208 | Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega | 209 |
| 208 | Kõik lehed ümara või aheneva alusega | 216 |
| 209 | Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad | |
| Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 209 | Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad | 210 |
| 210 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina | 211 |
| 210 | Õitsvad varred lehistunud | 212 |
| 211 | Lehed ümarad, südaja alusega. Taimed alla 20 cm kõrged | |
| Asarum europaeum L. - harilik metspipar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom roomav, maapealne. Lehti 2 või 3, neerjad, pealt läikivad, alt pehmekarvased, pika rootsuga. Alalehed tumepruunid, soomusjad. Õied pruunikaspunased, korrapärased, longus, võsude tipus üksikult, peaaegu maapinnal. Katkihõõrumisel taim pipra lõhnaga. Kõrgus 5-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu- ja laanemetsades. Mandril tavaline, saartel haruldane. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 211 | Lehed laiusest pikemad, teravad, alus nooljas. Taimed üle 20 cm kõrged | |
| Sagittaria sagittifolia L. - jõgi-kõõlusleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, pikarootsulised. Õisikuraag kolmekandiline, õied valged, enamasti kolmest õiest koosnevate männastena, all emasõied, ülal isasõied. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas ning seisva või aeglase vooluga vetes. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 212 | Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega | |
| Maianthemum bifolium (L.) Schmidt - leseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 (harva 1), lühirootsulised, piklikmunajad, südaja alusega, heledamad rohelised, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad. Õisik tipmine 10-30-õieline kobar. Õied väikesed, valged, lõhnavad. Viljad punased marjad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-, männi- ja segametsades, võsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 212 | Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega | 213 |
| 213 | Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega | |
| Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 213 | Lehe alus ja leheroots kileja tupeta | 214 |
| 214 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 215 |
| 214 | Kroonlehed täiesti vabad | |
| Caltha palustris L. - harilik varsakabi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, õõnes. Varrelehed vahelduvad, lühirootsulised või rootsutud. Juurmised pikarootsulised, lehed neerjad, täkilise servaga, läikivad. Õiekate lihtne (rohelisi tupplehti pole), kollane, õielehed ümarad, õite läbimõõt 2-4 cm. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, niisketel niitudel. Sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 215 | Õied tume- kuni helekollased | |
| Verbascum nigrum L. - must vägihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pealt rohelised, enam-vähem paljad, alt heledamad. Juurmised lehed piklikelliptilised, rootsuga. Varrelehed rootsulised, munaja alusega, pole laskuvad. Õied kollased, tolmukaniidid punakad. Õisik pikk, hõre, tipmine. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergematel muldadel teeservades, karjäärides, aedades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 215 | Õied pole kollased | |
| Campanula trachelium L. - nõgeselehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars teravakandiline, hõredalt karvane. Lehed kahelisaagja servaga, alumised peaaegu kolmnurksed, südajad, rootsulised. Tupp hõredalt karvane. Õied lillakassinised, lühikeste rootsudega. Kõrgus 25-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, puisniitudel, sarapikes, parkides. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 216 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna | 217 |
| 216 | Õitsvad varred lehistunud | 222 |
| 217 | Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | 218 |
| 217 | Õied rootsulised, üksikult või õisikutena | 220 |
| 218 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised | 219 |
| 218 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 219 | Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 219 | Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad | |
| Plantago media L. - keskmine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 220 | Lehed rootsutud | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 220 | Lehed selgelt rootsulised | 221 |
| 221 | Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3 | |
| Alisma plantago-aquatica L. - harilik konnarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, munajad, terava tipuga, alusel ümardunud või pisut südajad, pika rootsuga. Esineb ka lailineaalseid ujulehti. Õisik püramiidja kujuga, lehtedest kõrgemale ulatuv. Kroonlehed valged, tupplehtedest pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 221 | Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5 | |
| Pyrola rotundifolia L. - ümaralehine uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged või roosakad, lõhnavad. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub õiest kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja põõsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 222 | Kääbuspõõsad | |
| Vaccinium myrtillus L. - harilik mustikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, teravakandilised, lehed helerohelised, suvehaljad. Õied punakad või rohekad. Mari sinakasmust. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 222 | Rohtsed taimed | 223 |
| 223 | Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega) | |
| Polygonum arenastrum Boreau - harilik linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavarre ja harude lehed ühesuurused, piklikovaalsed. Tõri kilejas, tuhm, alusel pruunikas, narmastunud. Õied 1-5-kaupa kogu varrel lehekaenaldes. Õiekate üle poole lõhestunud, valge servaga. Vili kolmekandiline, 2-3 mm pikk, õiekatte pikkune. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Õuedel, teeäärtel, muruplatsidel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 223 | Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta | 224 |
| 224 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 225 |
| 224 | Kroonlehed vabad | 228 |
| 225 | Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 225 | Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised) | 226 |
| 226 | Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga | |
| Pulmonaria obscura Dumort - harilik kopsurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed südajasmunajad, pikarootsulised, kuni 7 cm laiad, hõredalt karvased, varrelehed piklikud. Noored õied roosad, vanemad lillakaspunased või sinised. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel, põõsastes. Võrdlemisi sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 226 | Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane | 227 |
| 227 | Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed | |
| Myosotis laxa Lehm. - muru-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars ruljas. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-5 mm läbimõõdus, ratasjad. Õietupp lõhestunud kuni pooleni pikkusest, tupe tipmed laiusest pikemad. Õietupe alusel lidus karvad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kohtades, kraavides, soodes. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 227 | Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed | |
| Myosotis scorpioides L. - soo-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred kandilised. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 7-10 mm läbimõõdus, ratasjad Õietupe alusel lidus karvad. Õietupp lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe tipmed kolmnurksed. Alumised viljaraod tupest kuni kaks korda pikemad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, niisketel niitudel ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 228 | Õied tume- kuni helekollased | 229 |
| 228 | Õied pole kollased | |
| Epilobium angustifolium L. - ahtalehine põdrakanep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, süstjad, alt sinakasrohelised. Vars ruljas, paljas, enamasti harunemata. Õied longus, lillakasroosad, 2,5-3 cm läbimõõdus, pika tipmise õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrikastes metsades, raiesmikel, kuivendatud rabades, põlendikel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 229 | Tolmukaid 10 | |
| Saxifraga hirculus L. - kollane kivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terveservalised, süstjad, 1-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied kollased, 2-2,5 cm läbimõõduga, 1-4-kaupa varre tipus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes mandri idaosas. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 229 | Tolmukaid palju rohkem kui 10 | |
| Ranunculus lingua L. - suur tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, lehed lineaalsed, ülemised rootsutud, alumised rootsulised. Õied suured, 3-4 cm läbimõõdus, seest läikivad. Tupp- ja kroonlehti 5. Kõrgus kuni 100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalas vees, kallastel, üleujutatavatel niitudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
