1

Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega

Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas

 

1

Kõik lehed ümara või aheneva alusega

2

2

Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar

3

2

Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar

5

3

Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa

Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas

 

3

Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast

4

4

Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest

Campanula patula L. - harilik kellukas

 

4

Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest

Campanula persicifolia L. - suureõiene kellukas

 

5

Krooni putkeosa kõverdunud

Anchusa arvensis (L.) M. Bieb. - karukeel

 

5

Krooni putkeosa sirge

6

6

Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga

7

6

Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane

8

7

Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad

Symphytum officinale L. - harilik varemerohi

 

7

Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad

Anchusa officinalis L. - harilik imikas

 

8

Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)

Myosotis scorpioides L. - soo-lõosilm

 

8

Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa

9

9

Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus

Myosotis sylvatica Hoffm. - mets-lõosilm

 

9

Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus

10

10

Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)

Myosotis sparsiflora Mikan ex Pohl - harvaõiene lõosilm

 

10

Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta

Myosotis arvensis (L.) Hill - põld-lõosilm