1
Keelekese asemel karvaring
1
Keeleke olemas, kilejas
2
2
Pähikud 2 või rohkemaõielised
9
3
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
4
3
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
6
4
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
4
Pähikus liblesid üks paar
5
5
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
5
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
6
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
6
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
7
7
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
7
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
8
8
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
8
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
9
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
10
9
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
12
10
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
10
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
11
11
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
11
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
12
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
12
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
13
13
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
14
13
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
17
14
Välissõkal ja libled teravad
15
14
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
15
Alumine lible 7-8 mm pikk
15
Alumine lible 3-4 mm pikk
16
16
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
16
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
17
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
17
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
18
18
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
18
Vars ruljas, pole lapik
19
19
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
20
19
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
21
20
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
20
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
21
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
21
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
22
22
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
22
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
1Keeleke olemas, kilejas22Pähikud 1-õielised32Pähikud 2 või rohkemaõielised93Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga43Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta64Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
4Pähikus liblesid üks paar55Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
5Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
6Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
6Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad77Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
7Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem88Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
8Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
9Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine109Õisik hõre, püramiidja väliskujuga1210Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
10Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb1111Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
11Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
12Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
12Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied1313Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)1413Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga1714Välissõkal ja libled teravad1514Välissõkal ja libled tömbid või sirged
15Alumine lible 7-8 mm pikk
15Alumine lible 3-4 mm pikk1616Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
16Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
17Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
17Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas1818Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
18Vars ruljas, pole lapik1919Keeleke üle 1 mm pikk, terav2019Keeleke puudub või alla 1 mm pikk2120Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
20Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
21Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
21Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad2222Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
22Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
