1
Vähemalt alumised lehed rootsuga
2
1
Kõik lehed rootsutud
17
2
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
3
2
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
5
3
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
4
3
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
4
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
4
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
5
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
7
6
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
6
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
7
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
8
7
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
12
8
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
8
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
9
9
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
9
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
10
10
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
10
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
11
11
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
11
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
12
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
13
12
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
15
13
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
13
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
14
14
Õisiku harud lihtsad, ei harune
14
Õisiku harud harunevad korduvalt
15
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
15
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
16
16
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
17
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
18
17
Õied pole radiaalsümmeetrilised
29
18
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
19
18
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
21
19
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
19
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
20
20
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
20
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
21
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
21
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
22
22
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
23
22
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
24
23
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
23
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
24
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
25
24
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
27
25
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
25
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
26
26
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
26
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
27
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
27
Leht rististe vaheseintega
28
28
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
28
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
29
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
30
29
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
42
30
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
30
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
31
31
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
32
31
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
33
32
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
33
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
34
33
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
36
34
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
34
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
35
35
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
35
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
36
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
37
36
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
39
37
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
37
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
38
38
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
38
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
39
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
40
39
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
41
40
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
40
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
41
Vähemalt alumine pähik rippuv
42
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
43
42
Õisik harunenud pööris
55
44
Pähikud varre vastaskülgedel
45
44
Pähikud varrel ümberringi
46
45
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
45
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
46
Pähikus õisi rohkem kui üks
47
Pähikud ümber kogu varre
48
47
Pähikud varre vastaskülgedel
54
49
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
49
Pähikus üks viljuv õis
50
50
Pähikud üle 4 mm pikad
50
Pähikud alla 4 mm pikad
51
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
51
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
52
52
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
52
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
53
53
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
53
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
54
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
55
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
55
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
56
57
Pähikud 2 või rohkema õiega
59
58
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
58
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
59
Pähikus rohkem kui 2 õit
62
60
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
60
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
61
61
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
61
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
62
Ohe kaarjas või põlvjas
63
64
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
64
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
65
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
65
Õisik hõre, pole ühekülgne
66
66
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
67
66
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
67
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
67
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
68
68
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
68
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
69
Keelekese asemel karvaring
69
Keeleke olemas, kilejas
70
70
Pähikud 2 või rohkemaõielised
77
71
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
72
71
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
74
72
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
72
Pähikus liblesid üks paar
73
73
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
73
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
74
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
74
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
75
75
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
75
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
76
76
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
76
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
77
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
78
77
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
80
78
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
78
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
79
79
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
79
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
80
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
80
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
81
81
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
82
81
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
85
82
Välissõkal ja libled teravad
83
82
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
83
Alumine lible 7-8 mm pikk
83
Alumine lible 3-4 mm pikk
84
84
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
84
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
85
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
85
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
86
86
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
86
Vars ruljas, pole lapik
87
87
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
88
87
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
89
88
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
88
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
89
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
89
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
90
90
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
90
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv