1
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
2
2
Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
2
Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
4
Vähemalt alumised lehed rootsuga
5
4
Kõik lehed rootsutud
20
5
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
6
5
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
8
6
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
7
6
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
7
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
7
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
8
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
10
9
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
9
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
10
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
11
10
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
15
11
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
11
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
12
12
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
12
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
13
13
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
13
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
14
14
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
14
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
15
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
16
15
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
18
16
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
16
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
17
17
Õisiku harud lihtsad, ei harune
17
Õisiku harud harunevad korduvalt
18
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
18
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
19
19
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
20
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
21
20
Õied pole radiaalsümmeetrilised
32
21
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
22
21
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
24
22
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
22
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
23
23
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
23
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
24
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
24
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
25
25
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
26
25
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
27
26
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
26
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
27
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
28
27
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
30
28
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
28
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
29
29
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
29
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
30
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
30
Leht rististe vaheseintega
31
31
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
31
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
32
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
33
32
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
45
33
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
33
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
34
34
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
35
34
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
36
35
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
36
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
37
36
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
39
37
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
37
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
38
38
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
38
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
39
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
40
39
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
42
40
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
40
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
41
41
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
41
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
42
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
43
42
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
44
43
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
43
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
44
Vähemalt alumine pähik rippuv
45
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
46
45
Õisik harunenud pööris
58
47
Pähikud varre vastaskülgedel
48
47
Pähikud varrel ümberringi
49
48
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
48
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
49
Pähikus õisi rohkem kui üks
50
Pähikud ümber kogu varre
51
50
Pähikud varre vastaskülgedel
57
52
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
52
Pähikus üks viljuv õis
53
53
Pähikud üle 4 mm pikad
53
Pähikud alla 4 mm pikad
54
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
54
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
55
55
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
55
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
56
56
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
56
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
57
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
58
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
58
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
59
60
Pähikud 2 või rohkema õiega
62
61
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
61
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
62
Pähikus rohkem kui 2 õit
65
63
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
63
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
64
64
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
64
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
65
Ohe kaarjas või põlvjas
66
67
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
67
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
68
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
68
Õisik hõre, pole ühekülgne
69
69
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
70
69
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
70
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
70
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
71
71
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
71
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
72
Keelekese asemel karvaring
72
Keeleke olemas, kilejas
73
73
Pähikud 2 või rohkemaõielised
80
74
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
75
74
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
77
75
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
75
Pähikus liblesid üks paar
76
76
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
76
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
77
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
77
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
78
78
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
78
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
79
79
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
79
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
80
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
81
80
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
83
81
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
81
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
82
82
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
82
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
83
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
83
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
84
84
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
85
84
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
88
85
Välissõkal ja libled teravad
86
85
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
86
Alumine lible 7-8 mm pikk
86
Alumine lible 3-4 mm pikk
87
87
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
87
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
88
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
88
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
89
89
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
89
Vars ruljas, pole lapik
90
90
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
91
90
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
92
91
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
91
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
92
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
92
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
93
93
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
93
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
2Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
3Kääbuspõõsad
3Rohttaimed44Vähemalt alumised lehed rootsuga54Kõik lehed rootsutud205Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised65Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel86Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised76Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
7Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
7Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
8Lehed sõrmroodsed98Lehed sulgroodsed või ühe rooga109Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
9Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
10Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud1110Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)1511Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
11Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised1212Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
12Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega1313Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
13Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt1414Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
14Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
15Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised1615Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised1816Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
16Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)1717Õisiku harud lihtsad, ei harune
17Õisiku harud harunevad korduvalt
18Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
18Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga1919Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
19Viljad mõhnadeta
20Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)2120Õied pole radiaalsümmeetrilised3221Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega2221Lehed paljad või väga lühikeste karvadega2422Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
22Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena2323Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
23Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
24Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
24Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena2525Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa2625Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult2726Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
26Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
27Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena2827Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena3028Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
28Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal2929Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
29Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
30Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
30Leht rististe vaheseintega3131Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
31Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
32Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)3332Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)4533Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
33Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)3434Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi3534Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega3635Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
35Õisik tipmine
36Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega3736Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega3937Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
37Kõik pähikud on varrel tihedalt koos3838Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
38Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
39Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad4039Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega4240Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
40Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta4141Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
41Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
42Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)4342Põisikud paljad, karvad vahel noka servades4443Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
43Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
44Vähemalt alumine pähik rippuv
44Pähikud pole rippuvad
45Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne4645Õisik harunenud pööris5846Pähikud oheteta4746Pähikud ohetega5047Pähikud varre vastaskülgedel4847Pähikud varrel ümberringi4948Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
48Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
49Pähikud üheõielised
49Pähikus õisi rohkem kui üks
50Pähikud ümber kogu varre5150Pähikud varre vastaskülgedel5751Tähk munajas5251Tähk ruljas5452Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
52Pähikus üks viljuv õis5353Pähikud üle 4 mm pikad
53Pähikud alla 4 mm pikad
54Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
54Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid5555Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
55Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja5656Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
56Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
57Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
58Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
58Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem5959Pähikud ohetega6059Pähikud oheteta7260Pähikud ühe õiega6160Pähikud 2 või rohkema õiega6261Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
61Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
62Pähikud 2 õiega6362Pähikus rohkem kui 2 õit6563Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
63Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet6464Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
64Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
65Ohe kaarjas või põlvjas6665Ohe sirge6866Ohe alla 3 mm pikk
66Ohe üle 3 mm pikk6767Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
67Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
68Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
68Õisik hõre, pole ühekülgne6969Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega7069Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
70Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
70Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk7171Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
71Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
72Keelekese asemel karvaring
72Keeleke olemas, kilejas7373Pähikud 1-õielised7473Pähikud 2 või rohkemaõielised8074Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga7574Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta7775Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
75Pähikus liblesid üks paar7676Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
76Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
77Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
77Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad7878Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
78Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem7979Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
79Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
81Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb8282Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
83Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied8484Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)8584Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga8885Välissõkal ja libled teravad8685Välissõkal ja libled tömbid või sirged
86Alumine lible 7-8 mm pikk
86Alumine lible 3-4 mm pikk8787Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
87Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
88Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
88Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas8989Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
89Vars ruljas, pole lapik9090Keeleke üle 1 mm pikk, terav9190Keeleke puudub või alla 1 mm pikk9291Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
91Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
92Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
92Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad9393Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
93Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
