1
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
2
2
Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga
2
Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve
3
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
4
4
Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
4
Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
6
Vähemalt alumised lehed rootsuga
7
6
Kõik lehed rootsutud
22
7
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
8
7
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
10
8
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
9
8
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
9
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
9
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
10
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
12
11
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
11
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
12
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
13
12
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
17
13
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
13
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
14
14
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
14
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
15
15
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
15
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
16
16
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
16
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
17
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
18
17
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
20
18
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
18
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
19
19
Õisiku harud lihtsad, ei harune
19
Õisiku harud harunevad korduvalt
20
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
20
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
21
21
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
22
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
23
22
Õied pole radiaalsümmeetrilised
34
23
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
24
23
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
26
24
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
24
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
25
25
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
25
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
26
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
26
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
27
27
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
28
27
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
29
28
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
28
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
29
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
30
29
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
32
30
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
30
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
31
31
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
31
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
32
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
32
Leht rististe vaheseintega
33
33
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
33
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
34
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
35
34
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
47
35
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
35
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
36
36
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
37
36
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
38
37
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
38
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
39
38
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
41
39
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
39
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
40
40
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
40
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
41
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
42
41
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
44
42
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
42
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
43
43
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
43
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
44
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
45
44
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
46
45
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
45
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
46
Vähemalt alumine pähik rippuv
47
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
48
47
Õisik harunenud pööris
60
49
Pähikud varre vastaskülgedel
50
49
Pähikud varrel ümberringi
51
50
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
50
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
51
Pähikus õisi rohkem kui üks
52
Pähikud ümber kogu varre
53
52
Pähikud varre vastaskülgedel
59
54
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
54
Pähikus üks viljuv õis
55
55
Pähikud üle 4 mm pikad
55
Pähikud alla 4 mm pikad
56
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
56
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
57
57
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
57
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
58
58
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
58
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
59
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
60
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
60
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
61
62
Pähikud 2 või rohkema õiega
64
63
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
63
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
64
Pähikus rohkem kui 2 õit
67
65
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
65
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
66
66
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
66
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
67
Ohe kaarjas või põlvjas
68
69
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
69
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
70
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
70
Õisik hõre, pole ühekülgne
71
71
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
72
71
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
72
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
72
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
73
73
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
73
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
74
Keelekese asemel karvaring
74
Keeleke olemas, kilejas
75
75
Pähikud 2 või rohkemaõielised
82
76
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
77
76
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
79
77
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
77
Pähikus liblesid üks paar
78
78
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
78
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
79
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
79
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
80
80
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
80
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
81
81
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
81
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
82
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
83
82
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
85
83
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
83
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
84
84
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
84
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
85
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
85
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
86
86
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
87
86
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
90
87
Välissõkal ja libled teravad
88
87
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
88
Alumine lible 7-8 mm pikk
88
Alumine lible 3-4 mm pikk
89
89
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
89
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
90
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
90
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
91
91
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
91
Vars ruljas, pole lapik
92
92
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
93
92
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
94
93
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
93
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
94
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
94
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
95
95
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
95
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
2Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve
3Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest43Õisikud teistsugused54Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
4Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
5Kääbuspõõsad
5Rohttaimed66Vähemalt alumised lehed rootsuga76Kõik lehed rootsutud227Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised87Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel108Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised98Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
9Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
9Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
10Lehed sõrmroodsed1110Lehed sulgroodsed või ühe rooga1211Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
11Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
12Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud1312Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)1713Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
13Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised1414Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
14Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega1515Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
15Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt1616Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
16Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
17Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised1817Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised2018Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
18Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)1919Õisiku harud lihtsad, ei harune
19Õisiku harud harunevad korduvalt
20Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
20Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga2121Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
21Viljad mõhnadeta
22Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)2322Õied pole radiaalsümmeetrilised3423Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega2423Lehed paljad või väga lühikeste karvadega2624Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
24Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena2525Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
25Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
26Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
26Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena2727Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa2827Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult2928Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
28Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
29Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena3029Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena3230Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
30Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal3131Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
31Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
32Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
32Leht rististe vaheseintega3333Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
33Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
34Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)3534Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)4735Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
35Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)3636Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi3736Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega3837Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
37Õisik tipmine
38Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega3938Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega4139Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
39Kõik pähikud on varrel tihedalt koos4040Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
40Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
41Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad4241Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega4442Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
42Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta4343Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
43Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
44Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)4544Põisikud paljad, karvad vahel noka servades4645Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
45Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
46Vähemalt alumine pähik rippuv
46Pähikud pole rippuvad
47Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne4847Õisik harunenud pööris6048Pähikud oheteta4948Pähikud ohetega5249Pähikud varre vastaskülgedel5049Pähikud varrel ümberringi5150Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
50Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
51Pähikud üheõielised
51Pähikus õisi rohkem kui üks
52Pähikud ümber kogu varre5352Pähikud varre vastaskülgedel5953Tähk munajas5453Tähk ruljas5654Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
54Pähikus üks viljuv õis5555Pähikud üle 4 mm pikad
55Pähikud alla 4 mm pikad
56Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
56Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid5757Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
57Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja5858Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
58Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
59Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
60Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
60Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem6161Pähikud ohetega6261Pähikud oheteta7462Pähikud ühe õiega6362Pähikud 2 või rohkema õiega6463Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
63Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
64Pähikud 2 õiega6564Pähikus rohkem kui 2 õit6765Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
65Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet6666Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
66Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
67Ohe kaarjas või põlvjas6867Ohe sirge7068Ohe alla 3 mm pikk
68Ohe üle 3 mm pikk6969Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
69Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
70Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
70Õisik hõre, pole ühekülgne7171Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega7271Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
72Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
72Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk7373Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
73Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
74Keelekese asemel karvaring
74Keeleke olemas, kilejas7575Pähikud 1-õielised7675Pähikud 2 või rohkemaõielised8276Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga7776Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta7977Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
77Pähikus liblesid üks paar7878Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
78Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
79Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
79Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad8080Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
80Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem8181Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
81Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
83Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb8484Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
85Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied8686Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)8786Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga9087Välissõkal ja libled teravad8887Välissõkal ja libled tömbid või sirged
88Alumine lible 7-8 mm pikk
88Alumine lible 3-4 mm pikk8989Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
89Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
90Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
90Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas9191Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
91Vars ruljas, pole lapik9292Keeleke üle 1 mm pikk, terav9392Keeleke puudub või alla 1 mm pikk9493Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
93Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
94Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
94Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad9595Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
95Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
