1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
2
3
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
4
4
Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga
4
Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve
5
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
6
6
Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
6
Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
8
Vähemalt alumised lehed rootsuga
9
8
Kõik lehed rootsutud
24
9
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
10
9
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
12
10
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
11
10
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
11
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
11
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
12
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
14
13
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
13
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
14
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
15
14
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
19
15
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
15
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
16
16
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
16
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
17
17
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
17
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
18
18
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
18
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
19
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
20
19
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
22
20
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
20
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
21
21
Õisiku harud lihtsad, ei harune
21
Õisiku harud harunevad korduvalt
22
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
22
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
23
23
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
24
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
25
24
Õied pole radiaalsümmeetrilised
36
25
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
26
25
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
28
26
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
26
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
27
27
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
27
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
28
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
28
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
29
29
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
30
29
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
31
30
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
30
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
31
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
32
31
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
34
32
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
32
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
33
33
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
33
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
34
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
34
Leht rististe vaheseintega
35
35
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
35
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
36
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
37
36
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
49
37
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
37
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
38
38
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
39
38
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
40
39
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
40
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
41
40
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
43
41
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
41
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
42
42
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
42
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
43
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
44
43
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
46
44
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
44
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
45
45
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
45
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
46
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
47
46
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
48
47
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
47
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
48
Vähemalt alumine pähik rippuv
49
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
50
49
Õisik harunenud pööris
62
51
Pähikud varre vastaskülgedel
52
51
Pähikud varrel ümberringi
53
52
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
52
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
53
Pähikus õisi rohkem kui üks
54
Pähikud ümber kogu varre
55
54
Pähikud varre vastaskülgedel
61
56
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
56
Pähikus üks viljuv õis
57
57
Pähikud üle 4 mm pikad
57
Pähikud alla 4 mm pikad
58
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
58
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
59
59
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
59
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
60
60
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
60
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
61
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
62
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
62
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
63
64
Pähikud 2 või rohkema õiega
66
65
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
65
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
66
Pähikus rohkem kui 2 õit
69
67
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
67
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
68
68
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
68
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
69
Ohe kaarjas või põlvjas
70
71
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
71
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
72
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
72
Õisik hõre, pole ühekülgne
73
73
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
74
73
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
74
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
74
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
75
75
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
75
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
76
Keelekese asemel karvaring
76
Keeleke olemas, kilejas
77
77
Pähikud 2 või rohkemaõielised
84
78
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
79
78
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
81
79
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
79
Pähikus liblesid üks paar
80
80
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
80
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
81
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
81
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
82
82
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
82
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
83
83
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
83
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
84
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
85
84
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
87
85
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
85
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
86
86
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
86
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
87
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
87
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
88
88
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
89
88
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
92
89
Välissõkal ja libled teravad
90
89
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
90
Alumine lible 7-8 mm pikk
90
Alumine lible 3-4 mm pikk
91
91
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
91
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
92
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
92
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
93
93
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
93
Vars ruljas, pole lapik
94
94
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
95
94
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
96
95
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
95
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
96
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
96
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
97
97
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
97
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
98
Lihakate lehtedega taimed
99
98
Lehed õhukesed, pole lihakad
101
99
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
99
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
100
100
Õied valged kuni roosad
101
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
102
101
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
129
102
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
103
102
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
113
103
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
104
103
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
105
104
Lehed süstjad, varreümbrised, hallikasrohelised. Üldkatise lehed ühe reana. Seemnis lõpeb pika nokaga
104
Lehed laiemad, põhiliselt juurmised, tumerohelised. Üldkatise lehed mitme reana. Seemnis nokata
105
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
106
105
Õitsvad varred lehtedega
110
106
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
106
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
107
107
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
108
107
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
109
108
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
108
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
109
Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga)
110
Seemnised lendkarvadeta (võimalik vaadata ka õitsemise ajal: tehke õisik katki ja vaadake õite aluseid)
110
Seemnised lendkarvadega
111
111
Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
111
Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad
112
112
Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
112
Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
113
Taime lehed ja/või varred ogalised
113
Taimed pole ogalised
114
114
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
115
114
Vähemalt mõned õied pole kollased
121
115
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
116
115
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
118
116
Õisikud vihmavarjutaolise kännasja liitõisikuna varre tipus
116
Õisikud ei ole kännasja liitõisikuna
117
117
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
117
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
118
Seemnised lendkarvadeta, kõverdunud. Üheaastane
118
Seemnised lendkarvadega, pole kõverdunud. Mitmeaastased
119
119
Õisikuid palju, alla 2 cm läbimõõdus
120
119
Õisikuid üks või mõni, läbimõõt üle 2 cm
120
Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
120
Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
121
Lehed sirge kuni südaja alusega
122
121
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
123
122
Üldkatis ruljas, katiselehed ogadeta
122
Üldkatis ümar, katiselehed ogakestega
123
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
123
Õitsvad varred lehtedega
124
124
Vähemalt mõned õied õisikus valged
125
124
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
126
125
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
125
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
126
Vähemalt servmised õied roosad
127
127
Kõik õied roosad (lillakad)
128
127
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
128
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
128
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
129
Lehed ümarad-kilpjad (leheroots kinnitub leheplaadi keskele)
129
Lehed pole ümarad-kilpjad
130
130
Õied pole sarikatena
137
131
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
132
131
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
133
132
Lehed munajad, rootsulised
132
Lehed lineaalsed, rootsutud
133
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
134
133
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
135
134
Kroonlehed vastakud, tömbid. Juurmine leht 3-10 mm lai, laiem kui alumine õisiku kandeleht
134
Kroonlehed üksteisest eemal, tervatipulised. Juurmine leht 0,5-2 mm lai, palju kitsam kui õisiku kandlehed
135
Õied pole kollased
136
136
Kroonlehti 3, vabad. Õietupp puudub
136
Kroonlehti 5, kokku kasvanud. Õietupp olemas
137
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
137
Õied teistsugused
138
138
Õied bilateraalsümmeetrilised
139
138
Õied radiaalsümmeetrilised
153
139
Leheserv hambuline kuni hõlmine
140
139
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
145
140
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
140
Lehed selgelt rootsulised
141
141
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
142
142
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
142
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
143
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
143
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
144
144
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
144
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
145
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
146
147
Õied pole kollase (roosad ja/või valged)
148
Õied ilma kannuseta
149
149
Vähemalt huul põhiliselt valge
149
Ükski õiekatteleht pole valge
150
Õisikus kõik õite kandelehed kilejad
150
Vähemalt alumised õite kandelehed rohelised ja rohtsed
151
151
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
151
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
152
152
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
152
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
153
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
154
153
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
174
154
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
155
154
Varred pole väänduvad ega ronivad
158
155
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
156
155
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
157
156
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
156
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
157
Viljad tiibadeta, punktitaoliste näärmetega, ei läigi, roots 1-3 mm pikk
157
Vili 1,5 mm laiuste tiibadega, näärmeteta, läikiv, roots 3-8 mm pikk
158
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
159
158
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
160
159
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
159
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
160
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
160
Õitsvad varred lehistunud
161
161
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
161
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
162
162
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
162
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
163
163
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
164
163
Kroonlehed täiesti vabad
168
164
Õied tume- kuni helekollased
164
Õied pole kollased
165
165
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
166
166
Õied varre tipus nuttidena
166
Õied pole nuttidena
167
167
Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad
167
Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
168
Õied pole kollased
172
171
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
171
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
172
Vili kõige rohkem 3 korda laiusest pikem
172
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
173
173
Varrelehed rootsulised
173
Varrelehed rootsutud, ümbritsevad alusega vart (varreümbrised)
174
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
174
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
175
175
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
176
175
Õitsvad varred lehistunud
188
176
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
177
176
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
180
177
Õied roosad. Õisik kerajas
177
Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas
178
178
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
179
178
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
179
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
179
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
180
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad
181
180
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad
183
181
Kroonlehti 5. Õied püstised
181
Kroonlehti 6. Õied rippuvad
182
182
Kõik kroonlehed ühesugused, õis laikellukjas
182
Kolm kroonlehte pikemad kui teised. Õis kitsaskellukjas
183
Lehed selgelt rootsulised
185
184
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
184
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
185
Õied pole üksikult
186
186
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
186
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
187
189
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
189
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
190
190
Leheserv peenehambaline
191
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
191
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
192
192
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
192
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
193
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
194
193
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
197
194
Õied lehekaenaldes
195
194
Õied tähkõisikuna
196
195
Õiekate lõhestunud pooleni (luup!). Kõik lehed enamvähem ühesuurused
195
Õiekate lõhestunud ¾ ulatuses. Varre peaharude lehed pikemad kui külgharude lehed
196
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
196
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
197
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
198
198
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
199
198
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
200
199
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
199
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
200
Õied hele- kuni tumekollased
201
200
Õied pole kollased
202
201
Kroon ruljas, krooni tipmd sirged
201
Kroon pole ruljas, kroonlehed hoiavad laiali
202
Õied varte tippudes nuttidena
203
202
Õied pole nuttidena
204
203
Õied alla 8 mm läbimõõdus, pole kellukjad
203
Õied üle 8 mm läbimõõdus, kellukjad
204
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
205
204
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
207
205
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
205
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
206
206
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
206
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
207
Krooni putkeosa kõverdunud
207
Krooni putkeosa sirge
208
208
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
209
208
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
210
209
Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad
209
Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad
210
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
210
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
211
211
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
211
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
212
212
Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)
212
Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta
213
Õied tume- kuni helekollased
214
213
Õied pole kollased
219
214
Kroonlehti 6. Tupp puudub
214
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
215
215
Õied üle 3 cm läbimõõdus
215
Õied alla 3 cm läbimõõdus
216
216
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
217
216
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
218
217
Õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad, rõhtsad. Kõdrad hoiduvad varrest eemale. Üheaastane
217
Õieraod tupplehtedest lühemad, püstised. Kõdras hoiduvad vastu vart. Mitmeaastane
219
Õied sinised kuni roosad
220
220
Kroonlehti 6. Tupp puudub
221
220
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
222
221
Kroonlehed erineva pikkusega, 3 teistest oluliselt pikemad
221
Kroonlehed ühepikkused
222
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
223
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
224
224
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
224
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
225
225
Lehe alus pole varreümbrine
225
Lehe alus varreümbrine
226
226
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline