1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
2
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
6
2
Lehe alus sirge, südajas või nooljas
3
2
Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas
5
3
Lehed alla 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti 3
3
Lehed üle 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti palju
4
4
Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
4
Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
5
Taimede juured hõljuvad vabalt vees
5
Taimed kinnituvad veekogu põhja
6
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
8
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
9
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
9
Õisikud teistsugused
10
10
Vähemalt alumised lehed rootsuga
11
10
Kõik lehed rootsutud
21
11
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
12
11
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
14
12
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
13
12
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
13
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
13
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
14
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
16
15
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
15
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
16
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
16
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
17
17
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
18
17
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
19
18
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
18
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
19
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
19
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
20
20
Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
20
Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
21
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
22
21
Õied pole radiaalsümmeetrilised
27
22
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
23
22
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
24
23
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
23
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
24
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
25
24
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
26
25
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
25
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
26
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
26
Leht rististe vaheseintega
27
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
28
27
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
45
28
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
29
28
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
30
29
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
30
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
31
30
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
32
31
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
31
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
32
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
33
32
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
34
33
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
33
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
34
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
35
34
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
37
35
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
35
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
36
36
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
36
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
37
Vähemalt alumine pähik rippuv
38
37
Pähikud pole rippuvad
41
38
Isaspähikuid 2 või rohkem
39
39
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
39
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
40
40
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
40
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
41
Lehetuped või lehed või varred karvased
41
Lehetuped, lehed ja varred paljad
42
42
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
43
42
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
44
43
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
43
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
44
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
44
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
45
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
46
45
Õisik harunenud pööris
53
47
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
47
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
48
Pähikud ümber kogu varre
49
48
Pähikud varre vastaskülgedel
51
50
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
50
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
51
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
51
Taimed teistsugused
52
52
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
52
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
53
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
53
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
54
55
Pähikud 2 või rohkema õiega
57
56
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
56
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
57
Pähikus rohkem kui 2 õit
60
58
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
58
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
59
59
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
59
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
60
Ohe kaarjas või põlvjas
61
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
61
Õisik hõre, pole ühekülgne
62
62
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
63
62
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
63
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
63
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
64
64
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
64
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
65
Pähikud 2 või rohkemaõielised
71
66
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
67
66
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
69
67
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
67
Pähikus liblesid üks paar
68
68
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
68
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
69
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
69
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
70
70
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
70
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
71
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
72
71
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
73
72
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
72
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
73
Pähikud südajad, rippuvad
73
Pähikud pole südajad ega rippuvad
74
74
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
75
74
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
78
75
Välissõkal ja libled teravad
76
75
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
76
Alumine lible 7-8 mm pikk
76
Alumine lible 3-4 mm pikk
77
77
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
77
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
78
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
78
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
79
79
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
79
Vars ruljas, pole lapik
80
80
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
80
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
81
Lihakate lehtedega taimed
82
81
Lehed õhukesed, pole lihakad
83
82
Juurmised lehed tiheda rosetina
82
Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina
83
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
84
83
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
103
84
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
85
84
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
93
85
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
86
85
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
87
86
Lehed süstjad, varreümbrised, hallikasrohelised. Üldkatise lehed ühe reana. Seemnis lõpeb pika nokaga
86
Lehed laiemad, põhiliselt juurmised, tumerohelised. Üldkatise lehed mitme reana. Seemnis nokata
87
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
88
87
Õitsvad varred lehtedega
91
88
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
88
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
89
89
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
90
89
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
90
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
90
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
91
Seemnised lendkarvadeta (võimalik vaadata ka õitsemise ajal: tehke õisik katki ja vaadake õite aluseid)
91
Seemnised lendkarvadega
92
92
Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
92
Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
93
Taime lehed ja/või varred ogalised
93
Taimed pole ogalised
94
94
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
95
94
Vähemalt mõned õied pole kollased
96
95
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
95
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
96
Lehed sirge kuni südaja alusega
96
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
97
97
Vähemalt mõned õied õisikus valged
98
97
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
100
98
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
98
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
99
99
Keelõied kollakasvalged, õisikud (3)5-6 mm läbimõõdus, pikas kobarjas liitõisikus. Üheaastased kultuurmaade taimed
99
Keelõied ja/või üldkatise lehed valged või roosad, õisikud suuremad, kännasjas liitõisikus. Mitmeaastased taimed looduslikes või poollooduslikes kasvukohtades
100
Vähemalt servmised õied roosad
101
101
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
101
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
102
102
Kõik õied roosad (lillakad)
102
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
103
Õied pole sarikatena
104
104
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
105
104
Õied teistsugused
106
106
Õied bilateraalsümmeetrilised
107
106
Õied radiaalsümmeetrilised
123
107
Leheserv hambuline kuni hõlmine
108
107
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
114
108
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
108
Lehed selgelt rootsulised
109
109
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
110
110
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
110
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
111
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
112
111
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
113
112
Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem
112
Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune
113
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
113
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
114
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
115
115
Õied ilma kannuseta
116
116
Lehed kaetud torkavate karvakestega
116
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
117
Õied pole kollase (roosad ja/või valged)
119
Õied valged või rohekasvalged
120
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
121
120
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
122
121
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
121
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
122
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
122
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
123
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
124
123
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
136
124
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
125
124
Varred pole väänduvad ega ronivad
126
125
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
125
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
126
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
126
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
127
127
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
127
Õitsvad varred lehistunud
128
128
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
128
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
129
129
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
130
129
Kroonlehed täiesti vabad
133
130
Õied tume- kuni helekollased
130
Õied pole kollased
131
131
Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad
131
Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
132
132
Õied 10-30 mm pikad. Tupe tipmed tagasi käändunud. Õied lühikeste kandelehtede kaenaldes
132
Õied 30-60 mm pikad. Tupe tipmed püstised. Õied tavaliste lehtede kaenaldes
133
Õied pole kollased
135
135
Varrelehed paljad, hallikad
135
Varrelehed karvased, pole hallikad
136
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
137
136
Õitsvad varred lehistunud
145
137
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
138
137
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
140
138
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
139
138
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
139
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
139
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
140
Lehed selgelt rootsulised
141
141
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
141
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
142
142
Õisik pole ühekülgne
143
143
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
144
143
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
144
Kroonlehed valged. Emakakael 2-3 mm pikk
144
Kroonlehed rohekad. Emakakael u. 5 mm pikk
146
Leheserv peenehambaline
147
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
147
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
148
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
149
148
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
151
149
Õied lehekaenaldes
150
150
Õiekate lõhestunud pooleni (luup!). Kõik lehed enamvähem ühesuurused
150
Õiekate lõhestunud ¾ ulatuses. Varre peaharude lehed pikemad kui külgharude lehed
151
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
152
152
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
152
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
153
153
Õied hele- kuni tumekollased
154
153
Õied pole kollased
155
154
Kroon ruljas, krooni tipmd sirged
154
Kroon pole ruljas, kroonlehed hoiavad laiali
155
Õied varte tippudes nuttidena
155
Õied pole nuttidena
156
156
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
157
156
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
160
157
Tupe hambad laikolmnurksed. Lehed suured, palju üle 9 mm laiad, karedad
157
Tupe hambad lineaalsed kuni lineaalsüstjad. Lehed kuni 9 mm laiad, siledad
158
158
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
158
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
159
159
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
159
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
160
Krooni putkeosa kõverdunud
160
Krooni putkeosa sirge
161
161
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
162
161
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
162
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
163
162
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
163
Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad
163
Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad
164
Õied tume- kuni helekollased
165
164
Õied pole kollased
169
165
Kroonlehti 6. Tupp puudub
165
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
166
167
Õied 3-4 cm läbimõõdus. Varred 20-120 cm kõrged
167
Õied alla 2 cm läbimõõdus. Varred 10-20 cm pikad
168
Õied üle 3 cm läbimõõdus
168
Õied alla 3 cm läbimõõdus
169
Õied sinised kuni roosad
170
170
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
171
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
172
172
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline