1
Vähemalt alumised lehed rootsuga
2
2
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
3
2
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
4
3
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
3
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
4
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
5
5
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
5
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
6
6
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
6
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
7
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
8
7
Õied pole radiaalsümmeetrilised
10
8
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
8
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
9
9
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
9
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
10
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
11
10
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
18
11
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
12
11
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
13
12
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
12
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
13
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
14
13
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
15
14
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
14
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
15
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
16
15
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
17
16
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
16
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
17
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
17
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
18
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
19
18
Õisik harunenud pööris
20
19
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
19
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
20
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
21
20
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
22
21
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
21
Keeleke (kilejas lise) olemas
23
Pähikud 2 või rohkema õiega
24
24
Pähikus rohkem kui 2 õit
25
25
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
25
Õisik hõre, pole ühekülgne
26
Pähikud 2 või rohkemaõielised
32
27
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
28
27
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
31
28
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
28
Pähikus liblesid üks paar
29
29
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
29
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
30
30
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
30
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
31
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
31
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
32
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
32
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
33
33
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
34
33
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
35
34
Välissõkal ja libled teravad
34
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
35
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
35
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
36
36
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
36
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
37
37
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
37
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad