2
Vähemalt alumised lehed rootsuga
3
3
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
4
3
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
5
4
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
4
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
5
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
6
6
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
6
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
7
7
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
7
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
8
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
9
8
Õied pole radiaalsümmeetrilised
11
9
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
9
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
10
10
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
10
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
11
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
12
11
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
19
12
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
13
12
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
14
13
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
13
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
14
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
15
14
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
16
15
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
15
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
16
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
17
16
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
18
17
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
17
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
18
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
18
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
19
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
20
19
Õisik harunenud pööris
21
20
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
20
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
21
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
22
21
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
23
22
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
22
Keeleke (kilejas lise) olemas
24
Pähikud 2 või rohkema õiega
25
25
Pähikus rohkem kui 2 õit
26
26
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
26
Õisik hõre, pole ühekülgne
27
Pähikud 2 või rohkemaõielised
33
28
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
29
28
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
32
29
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
29
Pähikus liblesid üks paar
30
30
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
30
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
31
31
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
31
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
32
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
32
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
33
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
33
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
34
34
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
35
34
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
36
35
Välissõkal ja libled teravad
35
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
36
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
36
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
37
37
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
37
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
38
38
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
38
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
1Rohttaimed22Vähemalt alumised lehed rootsuga32Kõik lehed rootsutud83Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised43Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel54Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
4Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
5Lehed sõrmroodsed
5Lehed sulgroodsed või ühe rooga66Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
6Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)77Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
7Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
8Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)98Õied pole radiaalsümmeetrilised119Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
9Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena1010Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
10Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
11Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)1211Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)1912Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega1312Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega1413Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
13Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
14Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad1514Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega1615Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
15Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
16Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)1716Põisikud paljad, karvad vahel noka servades1817Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
17Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
18Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
18Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
19Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne2019Õisik harunenud pööris2120Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
20Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
21Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus2221Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem2322Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
22Keeleke (kilejas lise) olemas
23Pähikud ohetega2423Pähikud oheteta2724Pähikud ühe õiega
24Pähikud 2 või rohkema õiega2525Pähikud 2 õiega
25Pähikus rohkem kui 2 õit2626Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
26Õisik hõre, pole ühekülgne
27Pähikud 1-õielised2827Pähikud 2 või rohkemaõielised3328Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga2928Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta3229Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
29Pähikus liblesid üks paar3030Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
30Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad3131Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
31Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
32Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
32Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
35Välissõkal ja libled tömbid või sirged
36Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
36Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas3737Keeleke üle 1 mm pikk, terav
37Keeleke puudub või alla 1 mm pikk3838Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
38Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
