Back 
Printable version
| 1 | Puud või üle 50 cm kõrgused põõsad | 2 |
| 1 | Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged) | 4 |
| 2 | Lehed kolmetised | 3 |
| 2 | Lehekesi rohkem kui 3 | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, varred
sirged, 1-1,5 m kõrged. Paaritusulgjad liitlehed 3-5
lehekesega, alt hallikad. Õitsevad ja viljuvad teisel aastal.
Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad.
Vili punane, eraldub kergesti õiepõhjalt, koosneb
osaviljadest (koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis metsades, raiesmikel, teeservades. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Taim tugevate teravate ogadega, üle 30 cm kõrge.Vili sinine | |
| Rubus caesius L. - põldmurakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Maapinnale kaarduvate tugevalt
ogaliste puitunud vartega, mis tipul juurduvad, pikkus 50-200 cm.
Lehed kolmetised, lehekesed sakilise servaga. Õied valged,
viietised. Vili must, sinaka kirmega, koosneb väikestest
lihakatest osaviljadest (koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Lääne-Eestis sageli teede ääres, võsastikes, kiviaedadel ja põldude ääres. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Taim hõredate peenikeste ogadega, kuni 30 cm kõrge. Vili punane | |
| Rubus saxatilis L. - lillakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Väike puhmik juurduvate
võsunditega, kõrgus 10-30 cm. Lehed kolmetised, varred
peenikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Vili erepunane,
hapukas, koosneb väikestest lihaktest osaviljadest
(koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline taim leht- ja segametsades, võsastikes. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Taimed pole rohelised, klorofüll puudub | |
| Equisetum arvense L. (kevadine võsu) - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, mille on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Taimed rohelised, klorofüll olemas | 5 |
| 5 | Korralike lehtedeta taimed | |
| Equisetum arvense L. - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, millel on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Taimed lehtedega | 6 |
| 6 | Lehed vastakud | 7 |
| 6 | Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised) | 30 |
| 7 | Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani) | 8 |
| 7 | Terved lihtlehed | 10 |
| 8 | Lehed sulgjalt jagunenud | 9 |
| 8 | Lehed sõrmjalt jagunenud | |
| Geranium sanguineum L. - verev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult ümarad, 3-6 cm läbimõõduga, sõrmjagused, pealt veidi läikivad, sügisel sageli veripunased. Õied karmiinpunased, kroonlehed pügaldunud tipuga, tupest 2 korda pikemad, 2 cm pikad. Kõrgus15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgus- ja lubjarikastel kasvukohtadel (loometsad, puisniidud). Paiguti Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Õied korvõisikus, mida ümbritsevad rohelised üldkatise lehed | |
| Knautia arvensis (L.) Coult. - harilik äiatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed sulglõhised või terved, hõlmad tömbid, varrelehed sulglõhised või jagused. Õied lillad või roosad, lamedates nuttides. Õiekroon nelja hõlmaga, tuped ja õisiku põhi heledate karvadega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades päikesepaistelistes kasvukohtades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikus | |
| Valeriana officinalis L. - harilik palderjan | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom lühike, jäme, iseloomuliku lõhnaga. Lehed sulgjad, 2-11 paari lehekestega, tipmine sageli teistest väiksem. Õied roosad, lõhnavad, õisik suhteliselt suur, harunev. Kõrgus 50-100(135) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, soodes, lodudes, võsastikes. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Ravimtaim, rahustava toimega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Taimed kõrvekarvadega | |
| Urtica dioica L. - kõrvenõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Ravimtaim, üldtugevdav. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Taimed kõrvekarvadeta | 11 |
| 11 | Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega) | 12 |
| 11 | Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad) | 17 |
| 12 | Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega | 13 |
| 12 | Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega | 14 |
| 13 | Õied pika kannusega | |
| Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Õied kannuseta | |
| Listera ovata (L.) R. Br. - suur käopõll | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, munajaselliptilised kuni ümarad, vastakud, rootsutud, tuhmid, üle 5 cm pikad, varre suhtes enam-vähem täisnurga all. Õied rohelised, õisik pikk, paljuõieline. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, niiskemates metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Õiekroon põhiliselt kollane | |
| Melampyrum nemorosum L. - harilik härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed sinakaslillad, harva valged, servad ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, oranži putkega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, võsastikes, metsaservadel, lehtmetsades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid | 15 |
| 15 | Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel | 16 |
| 15 | Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed | |
| Origanum vulgare L. - harilik pune | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed rootsulised, piklikmunajad, terveservalised. Õietupp viietipmeline. Õiekroon lillakas või roosa, 0,5-1 cm pikk. Kõrglehed tumepunased. Õied koondunud paljuõielistesse kännasjatesse õisikutesse. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõlvadel, teeservadel, loodudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Ravimtaim ja maitsetaim, kasutatakse vorstirohuna. Tugeva iseloomuliku lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Õietupp selgmise lisemeta | |
| Prunella vulgaris L. - harilik käbihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised. Varrelehed piklikmunajad, rootsulised. Õite kandelehed ümarad. Õied sinakad, tihedas tipmises piklikus õisikus. Kõrgus 8-40(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, võsastikes, elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Nimi sellest, et äraõitsenud õisikud meenutavad käbikesi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Õietupp selgmise õõnsa lisemega | |
| Scutellaria galericulata L. - harilik tihashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt täkilised, piklikmunajad, ümardunud või südaja alusega. Õietupp paljas või ainult lihtkarvadega. Õied violetjassinised, kandelehekestest lühemad, kahekaupa lehtede kaenlais. Kõrgus 10-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, puisniitudel, niitudel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 18 |
| 17 | Kroonlehed vabad | 19 |
| 18 | Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk | |
| Veronica officinalis L. - harilik mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, ülemises osas tõusev, ühtlaselt karvane. Lehed vastakud, lühirootsulised, elliptilised, kiilja alusega. Õied helelillakassinised. Pikkus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades ja niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk | |
| Veronica chamaedrys L. - külmamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrel karvad kahe vastaku pikireana. Alumised lehed lühirootsulised, ülemised rootsutud. Lehed munajad, hambulise servaga. Õied helesinised. Õisikud lehekaenaldes. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Õied erekollased | 20 |
| 19 | Õied pole kollased | 22 |
| 20 | Tupplehti näivalt 3 (tegelikult 5, 3 ülejäänutest palju laiemad) | |
| Helianthemum nummularium (L.) Mill. - harilik kuldkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tõusva või lamava varrega. Lehed vastakud, veidi nahkjad, ovaalsed, pisut allakäändunud sirgete servadega, alt hallikarvased. Õied kollased, viietised, 1,2-2,5 cm läbimõõdus, 3-8-kaupa õisikus. Pikkus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane rohttaime välimusega poolpõõsas. Kuivadel lubjarikastel niitudel, puisniitudel, loodudel, loomännikutes, harvem liival. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis ja läänesaartel. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Tupplehti 5, kõik ühesuurused | 21 |
| 21 | Varred neljakandilised. Kroonlehed üleni mustade täppidega, serv pole narmaline | |
| Hypericum maculatum Crantz - kandiline naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, selgelt nelja kandiga (eriti keskosas), seest õõnes. Lehed ovaalsed, servadel mustad näärmetäpid. Õied kollased, kroonlehtede välisküljed üleni mustatäpilised. Tupplehed tömbid, enamasti 5 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunist augustini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Varred pole neljakandilised. Kroonlehtedel mustad täpid ainult servadel, kroonlehe serv hambuline-narmaline ühelt poolt, teiselt poolt terve | |
| Hypericum perforatum L. - liht-naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars 2 pikikandiga, säsikas, püstine. Lehed ovaalsed, läbipaistvate näärmetäppidega. Õied kollased, kroonlehtede väliskülgedel hõredalt musti täppe. Tupplehed teravatipulised, enamasti 3 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, kinkudel, tee- ja põlluservades. Tavaline. Õitseb juunist augusti, septembrini. Märkused: Ravimtaim Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Õied valged | 23 |
| 22 | Õied pole valged | 28 |
| 23 | Kroonlehed terved | |
| Linum catharticum L. - aaslina | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, terveservalised. Vars haruneb ülaosas korduvalt harkjalt, jagunemiskoha keskel on õis. Õied valged, kuni 1 cm läbimõõdus, enne puhkemist longus. Tupplehtede serv näärmekarvane. Kõrgus 4-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud | 24 |
| 24 | Tupplehed kokku kasvanud | 25 |
| 24 | Tupplehed vabad | 27 |
| 25 | Tupp karvane | 26 |
| 25 | Tupp paljas | |
| Silene vulgaris (Moench) Garcke - harilik põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim sinakasroheline, paljas. Lehed lineaal- või munajassüstjad. 3-6 cm pikad ja 1-2 cm laiad, teravatipulised. Õied valged, kroonlehed peaaegu aluseni 2-jagused. Tupp paljas, valkjasroheline kunilillakas, võrrkja soonestusega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel puisniitudel, põllu- ja teesrvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Emakakaelu 5 (luup!) | |
| Silene alba (Mill.) E.H.L.Krause - valge pusurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas udekarvane, ülaosas näärmekarvadega. Lehed süstjad või elliptilised, karvased, 4-5 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied valged, ühesugulised, hõredas õisikus. Õieraag ja –tupp näärmekarvased. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Luhaniitudel, põldudel, kraavikallastel, teeservades, aedades. Sage. Õitseb mais septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Emakakaelu 3 | |
| Silene nutans L. - longus põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Kroonlehed üle 8 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui tupp | |
| Cerastium arvense L. - põld-kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühikarvased kuni paljad, kuni 2 cm pikad, vähemalt kolm korda laiusest pikemad. Lehtede kaenlais lühivõrsed. Õied valged, kroonlehed tupplehtedest kuni kaks korda pikemad. Tupplehed tömbi tipuga, laia kileja äärisega. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, jäätmaadel, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Kroonlehed alla 8 mm pikad | |
| Cerastium fontanum Baumg. - harilik kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 1 cm pikad ja umbes 3 korda laiusest pikemad, teritunud, lühikarvased. Kroonlehed valged, lõhestunud, tupplehtede pikkused. Tupplehed kileja äärisega, karvased. Vars sageli alumistest sõlmekohtadest juurduv. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Õied rohekad või sinakashallid | |
| Silene nutans L. - longus põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 28 | Õied sinised, roosad või lillad | 29 |
| 29 | Emakakaelu 2 (luup!) | |
| Dianthus superbus L. - aasnelk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate mätastena. Varrelehed üle 4 cm pikad ja 0,3-0,6 cm laiad. Üietupe alusel 2 (harva 3) paari kõrglehti, mis ulatuvad kuni kolmandikuni tupe pikkusest. Kroonlehed roosakasvalged kuni helelillad, narmastunud. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel ja niitudel, põõsastikes. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Loode-Eestis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria - ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Emakakaelu 3-5 | |
| Lychnis flos-cuculi L. - käokann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kitsassüstjad, 3-9 cm pikad, alumised lehed piklikmunajad, kodarikuna. Vars sageli punakas, pole kunagi kleepuv. Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lõhestunud. Õie keskel lisakroon. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, veekogude kallastel, põõsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Sage Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed) | 31 |
| 30 | Terved lihtlehed | 71 |
| 31 | Lehed kolmetised | 32 |
| 31 | Lehed pole kolmetised | 39 |
| 32 | Taimed asteldega | |
| Rubus saxatilis L. - lillakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised. Taim juurduvate vegetatiivsete võsunditega. Viljuvad varred hõredate penikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Viljad helepunased, hapukad, koosnevad vähestesr suurtest osaviljadest. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 32 | Taimed asteldeta | 33 |
| 33 | Õied radiaalsümmeetrilised | 34 |
| 33 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 35 |
| 34 | Õied valged või roosad | |
| Fragaria vesca L. - metsmaasikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, rosetina. Tipmise lehekese keskmine hammas külgmistega ühepikkune või pikem. Õied valged. Õisikuvars lehtede kõrgune. Tupplehed tagasi käändunud, ei ümbriste vilja. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Raiesmikel, lagendikel, metsaservades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Õied kollased | |
| Anemone ranunculoides L. - kollane ülane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed peaaegu rootsutud, taimed paljad, ühe varakult kuivava pikarootsulise juurmise lehega. Õied kollased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, metsaservades, võsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Õied kollased | |
| Medicago lupulina L. - humal-lutsern | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad, keskmine leheke pisikese rootsuga. Õied kollased, 4 mm pikad, väikese nutitaolise õisikuna. Kaunad neerjad, ühe seemnega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, loodudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Õied pole kollased | 36 |
| 36 | Õied valged | 37 |
| 36 | Õied pole valged | 38 |
| 37 | Õisik vähemalt 5 korda laiusest pikem | |
| Melilotus albus Medik. - valge mesikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed 1-2 cm pikad, tömbid, hambulised. Õied valged, pikkades püstistes kobarates. Kaunad munajad, 1-3 seemnega. Kõrgus kuni 2 m.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teepervedel, jäätmaadel, põlluservades, põllukultuurina. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Õisik kerajas kuni ovaalne | |
| Trifolium montanum L. - mägiristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed elliptilised, peensaagja servaga, kõik lehekesed rootsutud. Vars püstine, karvane, vähe harunenud. Lehed peamiselt juurmised. Õied valged. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, loodudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Märkused: Õisikutest saab magusa tee. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Õisikud rootsutud | |
| Trifolium medium L. - keskmine ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed elliptilised, tumerohelised, kõige laiemad keskkohas. Taim paljas või väheste lidus karvadega. Õied lillakaspunased, õietupp viljumisel paljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsaservades, teepervedel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkus: Võib segi minna aasristikuga, mille lehed on keskel heledama kolmnurgaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Õisiku raag vähemalt 5 mm pikk | |
| Trifolium pratense L. - aasristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, heledama kolmnurgaga keskel (herbaartaimedel vähe märgatav), hõredalt karvased. Varred püstised või lamavad, ei juurdu. Õied lillakaspunased. Õietupp viljumisel karvane. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, heinamaadel, kasvatatakse heintaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Taimed ogadega vartel või lehtede servades | 40 |
| 39 | Taimed ogadeta | 44 |
| 40 | Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, 3-5 lehekesega, alt heledamad. Varred puitunud, püstised. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Viljad punased, eralduvad kergesti õiepõhjast. Kõrgus 1-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Metsades, raiesmikel, teeservadel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 40 | Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv | 41 |
| 41 | Õied kollased | |
| Cirsium oleraceum (L.) Scop. - seaohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed helerohelised, lopsakad. Õied valkjaskollased. Õisikud mõnekaupa varre ja harude tippudes ümbritsetud õisikust pikemate kõrglehtedega. Kõrgus 70-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soostunud metsades, raiesmikel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Õied roosad kuni lillad | 42 |
| 42 | Pappuse karvad siged (luup!) | |
| Carduus crispus L. - kähar karuohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed tumerohelised, lehed alt hallviltjad, suhteliselt pehmete ogadega. Juurmine lehekodarik õitsvatel taimedel puudub. Õied purpursed. Õisikud mitmekaupa õisikuraagude ülaosas. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lämmastikurikkal pinnasel, teede ääres, jõgede kallastel, mererannas, parkides, varemetes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Pappuse karvad sulgjad | 43 |
| 43 | Vars puudub või on alla 30 cm pikk | |
| Cirsium acaule Scop. - varretu ohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars madal, alla 30 cm kõrge, ühe õisikuga. Lehed pealt paljad, alt käharakarvased. Õied purpursed, õisik 3,5-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loopealsetel, puisniitudel, teeservadel, mererannal. Lubjalembene. Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 43 | Vars üle 30 cm pikk | |
| Cirsium vulgare (Savi) Ten. - tuliohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars katkendlikult ogatiivuline. Lehed pealt tihedalt ogajate harjastega. Õisikud 5-6 cm läbimõõdus, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Karjamaadel, raiesmikel, metsaservades, mererannal, kraavikallastel, prahipaikades, hoonete ümbruses. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes | 45 |
| 44 | Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed | 48 |
| 45 | Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied) | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad | 46 |
| 46 | Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad | 47 |
| 46 | Vähemalt osa õisi kollased või valged | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 47 | Lehed hõõrudes tugeva lõhnaga. Keelõied olemas, õisikud koondunud vihmavarjutaoliseks kännasõisikuks | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 47 | Lehed enam-vähem lõhnatud. Keelõied puuduvad, õisikud pole vihmavarjutaolises kännasõisikus | |
| Centaurea scabiosa L. - põldjumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjalt lõhestunud, 4-10 cm laiad ja koos rootsuga kuni 25 cm pikad, lehehõlmad pikliksüstjad. Juur tugev, peaaegu puitunud. Õied lillakaspunased. Õisikute läbimõõt 3,5-5,5 cm, hõredas liitõisikus. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 49 |
| 48 | Õied radiaalsümmeetrilised | 53 |
| 49 | Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega | 50 |
| 49 | Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag) | 51 |
| 50 | Õied kollased | |
| Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 50 | Õied pole kollased | |
| Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis koosneb 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Lehed maksimaalselt 6 lehekesega | 52 |
| 51 | Lehekesi rohkem kui 6 | |
| Vicia cracca L. - harilik hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ronivad, köitraod hästi arenenud. Sulglehekesed lineaalsüstjad, lühikeste liibuvate karvadega, 16-20 mm pikad. Õied sinakaslillad, 20-50-kaupa kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Püri 8-10 mm pikk. Kaun järsult ahenev. Kõrgus 20-120 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, raiesmikel, teeservadel, söötidel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Õied kollased | |
| Lathyrus pratensis L. - aas-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudega, lehekesi üks paar, äraspidimunajad. Varred väga kitsaste tiibadega. Õied kollased, kobaras. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Õied pole kollased | |
| Lathyrus vernus (L.) Bernh. - kevadine seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised, köitraagudeta, varred tiivutud. Lehekesed suured, piklikmunajad, 4-8 cm pikad ja 1-4 cm laiad, pikalt teritunud tipuga. Õied algul punakaslillad, hiljem sinakad, 3-5-kaupa kobaras. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Õied ja viljad liitsarikates | 54 |
| 53 | Õied ja viljad pole liitsarikates | 61 |
| 54 | Lehed lihtsulgjad | 55 |
| 54 | Lehed 2-4-li sulgjad või kolmetised | 57 |
| 55 | Õied erekollased | |
| Pastinaca sativa L. - harilik moorputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, lihtsulgjad, karedakarvased, munajate sulglehekestega. Lehekeste serv ebakorrapäraselt hambuline, vahel mõne hõlmaga. Sulglehekesed 3-5 cm pikad, rootsutud. Õied kollased. Liitsarikas 8-20 kiirega. Vars vaoline, alaosas karvane. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel tee- ja põlluservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Õied valged kuni hele rohekasvalged | 56 |
| 56 | Viljad lamedad, servadel tiibadega. Tipmine leheke tavaliselt üle 10 cm lai | |
| Heracleum sibiricum L. - siberi karuputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, karekarvased. Alumine sulglehekeste paar rootsuline, leherootsud renjad. Õied rohekaskollased, kroonlehed ühesuurused. Liitsarikas 10-20 karvase kiirega. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Puisniitudel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Vili pole lame ega tiibadega. Tipmine leheke alla 10 cm lai | |
| Pimpinella saxifraga L. - harilik näär | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, peenevaoline, alumises osas lühikarvane. Varre alusel lehekodarik. Alumiste lehtede sulglehekesed rootsuta, tömbitipulised, peaaegu ümarad, sakilise servaga, pealt tuhmid. Õied valged. Katis ja osakatis enamasti puuduvad või koosnevad 1-2 lehekesest. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservadel, loodudel. Sage. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Õied roosad | 58 |
| 57 | Õied valged | 59 |
| 58 | Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline | |
| Angelica sylvestris L. - harilik heinputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 58 | Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta | |
| Aegopodium podagraria L. - harilik naat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 59 | Vili lame, servad tiivulised | |
| Angelica sylvestris L. - harilik heinputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades. |
|
|
| 59 | Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal | 60 |
| 60 | Liitsarikas üle 20 kiirega | |
| Selinum carvifolia (L.) L. - harilik aruputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, teravate kantidega. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, tupeta. Sulglehekesed süstjad, kuni 2 mm laiad, lühikese valkja ogatipuga. Õied valged. Liitsarikas 15-20 kiirega. Katis puudub või variseb varakult, osakatise lehekesed kileja äärisega. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes. Tavaline, sagedam Lääne- ja Kesk-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Liitsarikas alla 20 kiirega | |
| Aegopodium podagraria L. - harilik naat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 61 | Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad | 62 |
| 61 | Õied kollased | 67 |
| 62 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 63 |
| 62 | Lehed sulgjalt jagunenud | 65 |
| 63 | Kõik lehed juurmised. Kroonlehti üle 5 | |
| Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Lehed ka varrel. Kroonlehti 5 | 64 |
| 64 | Kroonlehed tipus sämpunud | |
| Geranium sanguineum L. - verev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult ümarad, 3-6 cm läbimõõduga, sõrmjagused, pealt veidi läikivad, sügisel sageli veripunased. Õied karmiinpunased, kroonlehed pügaldunud tipuga, tupest 2 korda pikemad, 2 cm pikad. Kõrgus15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgus- ja lubjarikastel kasvukohtadel (loometsad, puisniidud). Paiguti Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 64 | Kroonlehed ümara tipuga | |
| Geranium sylvaticum L. - mets-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod rõhtsate karvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates segametsades, puisniitudel, põõsastikes, kaldavõsas. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Sarnane soo-kurerehale, mille õieraod on aga lidus karvadega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Õied pole valged | |
| Aquilegia vulgaris L. - harilik kurekell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed ümarad, täkilise servaga. Õied suured, longus, mitme kannusega, kollakad, valged, sinakad, roosad või punakad. Viljad 2 cm pikad paljuseemnelised kuivad kukkurviljad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes, aedades ilutaimena. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Õied valged | 66 |
| 66 | Alumised lehed vähemalt 8 paari suuremate lehekestega. Lehekesed kuni 2 cm pikad. Kroonlehed 5-9 mm | |
| Filipendula vulgaris Moench - angerpist | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed paljude sulglehekeste paaridega, tipmine ja külgmised lehekesed ühesuurused, sügavalt hambulise servaga. Õied kuuetised, kreemikasvalged, koondunud tipmisesse kohevasse õisikusse. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loomännikutes. Põhja- ja Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 66 | Alumised lehed kuni 5 paari suuremate lehekestega. Lehekesed üle 2 cm pikad. Kroonlehed 2-5 mm | |
| Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 67 | Kroonlehti 4 | 68 |
| 67 | Kroonlehti 5 või rohkem | 69 |
| 68 | Lehed sõrmjad | |
| Potentilla erecta (L.) Raeusch. - tedremaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, varrelehed rootsutud, suurte abilehtedega ja võivad seetõttu tunduda lehemännastena. Õied kollased, neljatised, 8-12 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel raagudel. Risoom jäme, puituv, seest kollakas või punakas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabamätastel, soodes, niitudel, puisniitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Lehed sulgjalt jagunenud | |
| Barbarea vulgaris R. Br. subsp. arcuata (Opiz) Hayek - kaarkollakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, mõne paari külghõlmadega, kõige ülemised lehed ebakorrapäraselt hõlmised. Õied kollased, kuni 9 mm pikad. Kõdrad eemalehoiduvad, noorelt kaarjad. Viljaraod peaaegu rõhtsad, kuni 1 cm pikad. Taim kahar. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Umbrohi põldudel, niiskematel rohumaadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 69 | Õietupp puudub | |
| Trollius europaeus L. - harilik kullerkupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, 3-5-jagused. Taimed paljad. Õied kollased, kerajad, paljude õielehtedega. Viljad kuivad, mustad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades. Mandril paiguti, saartel harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 69 | Õietupp olemas | 70 |
| 70 | Lehed abilehtedeta | |
| Ranunculus acris L. - kibe tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused, lineaalsete hõlmadega. Taimed ülaosas paljad või lidus karvadega, alaosas paljad või väheste harali karvadega. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas. Viljad paljad, lühikese sirge nokaga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel, teeservades. Sage. Õitseb maist septembrini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 70 | Lehed abilehtedega | |
| Potentilla anserina L. - hanijalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Lehed varrel sõlmekohtades männastena | 72 |
| 71 | Lehed pole männastena | 75 |
| 72 | Õied tume- kuni helekollased | |
| Galium verum L. - hobumadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed niitjad või lineaalsed, tugevalt rullunud servaga, 8-10-kaupa männases. Varred ümarad. Õied kollased, väga tihedas liitõisikus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, mujal harva. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Õied valged kuni rohekasvalged | 73 |
| 73 | Kroonlehti 3 | |
| Asperula tinctoria L. - värv-varjulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, 4-6-kaupa männastes. Vars püstine või tõusev, paljas, püstiste harudega. Õied valged, väikesed, hõredas liitõisikus varte ja harude tippudes. Krooni servis kolmeosaline. Kuivades muutub taim mustjaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loometsades ja loopealsetel sage, mujal peaaegu puudub. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Kroonlehti 4 | 74 |
| 74 | Männases 4 lehte | |
| Galium boreale L. - värvmadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised. Lehed 4-kaupa männases, kolme selge rooga, teravneva tipuga. Lehed 1,5-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied valged, 3-4 mm läbimõõdus. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Männases üle 4 lehe | |
| Galium album Mill. - valge madar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred harunevad. Lehed süstjad, 1,2-2,5 cm pikad ja 2-4 mm laiad, 6-8-kaupa männases. Õisik tihe. Õied valged, 3-5 mm läbimõõdus, õieraod lühemad kui õie läbimõõt. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel, metsaservadel, kallastel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 75 | Õied kroonlehtedeta | 76 |
| 75 | Õied kroonlehtedega | 92 |
| 76 | Vähemalt alumised lehed rootsuga | 77 |
| 76 | Kõik lehed rootsutud | 80 |
| 77 | Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised | 78 |
| 77 | Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel | |
| Alchemilla vulgaris L. - harilik kortsleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarneerjad, voldilised, hõlmad sakilise servaga, võivad olla mitmeti karvastunud. Õied pisikesed, kollakad, kerajate tipmiste õisikutena. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Märkused: Jaotatakse Eestis 23 väga sarnaseks pisiliigiks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised | 79 |
| 78 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 79 | Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 79 | Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad | |
| Plantago media L. - keskmine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 80 | Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED) | |
| Carex flacca Schreb. - vesihaljas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõreda kogumikuna kasvav taim. Lehed 2,5-6 mm laiad, kahekurrulised, vähemalt alaküljel sinakashallid. Alumised lehetuped pruunikas- kuni lillakaspunased, võrkkiududega. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2 või 3, 1-5 cm pikad, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune või pikem. Põisiku katteleht tömp, mustjaspunane, põisikust lühem. Põisik valminult mustjas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja puisniitudel, loodudel. Lääne-Eestis tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 80 | Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED) | 81 |
| 81 | Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne | 82 |
| 81 | Õisik harunenud pööris | 87 |
| 82 | Pähikud oheteta | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 82 | Pähikud ohetega | 83 |
| 83 | Pähikud ümber kogu varre | 84 |
| 83 | Pähikud varre vastaskülgedel | 86 |
| 84 | Tähk munajas | |
| Sesleria caerulea (L.) Ard. - harilik lubikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Laiu madalaid mättaid moodustav taim. Võsud ümbritsetud rohkete vanade lehetuppedega. Lehed lühikesed, järsult teritunud, kuni 4 mm laiad, heleda sinaka kirmega. Keeleke 0,2-0,4 mm laiuse narmastunud äärisena. Õisik munajas, lühike, 1-2 cm pikk. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja soodes. Lääne-Eestis ja saartel sage, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 84 | Tähk ruljas | 85 |
| 85 | Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised | |
| Phleum pratense L. - harilik timut | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline taim. Kõrs alusel vahel veidi paksenenud. Lehed 3-10 mm laiad, kahvaturohelised, noorelt rullunud. Keeleke teritunud tipuga. Õisik 3-20 cm pikk, kuni 8 mm läbimõõdus. Õisik ühtlaselt ruljas, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rohumaadel, niitudel, teeäärtel, põldheinana kultuuris. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 85 | Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid | |
| Alopecurus pratensis L. - aas-rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav rohiroheline taim. Lehed 3-10 mm laiad, keeleke sama pikk kui lai. Õisik sale, mõlemast otsast ahenev, painutamisel annab pikki, ebakorrapäraseid pikkade ohetega sagaraid. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, ka kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 86 | Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 86 | Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega | |
| Brachypodium pinnatum (L.) P. Beauv. - sulg-aruluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab murusalt, mättaid ei moodusta. Lehed kollakas- või helerohelised, karedad, 5-10 mm laiad, rood hõredate pikkade karvadega, serv ripskarvane. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp või tipus narmastunud. Õisik püstine, ohted välissõklast lühemad. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrohketes metsades, puisniitudel, metsasihtidel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 87 | Pähikud ohetega | 88 |
| 87 | Pähikud oheteta | 89 |
| 88 | Pähikud 2 õiega | |
| Deschampsia cespitosa (L.) P. Beauv. - luht-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tumeroheline, väga tihedaid ja suuri mättaid moodustav taim. Lehed lamedad, pealt väga sügavate ja karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Õisik hõbedaläikene, kuni 20 cm pikk. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 88 | Pähikus rohkem kui 2 õit | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 89 | Pähikud 1-õielised | 90 |
| 89 | Pähikud 2 või rohkemaõielised | |
| Briza media L. - keskmine värihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav hallikasroheline taim. Keeleke kuni 1 mm pikk, tömp. Lehed paljad, näpu vahel katsudes otsekui niisked. Pähikud lapikud, munajad, paljad. Õisik 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsalagendikel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 90 | Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad | |
| Phalaris arundinacea L. - päideroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga, kogumikke moodustav taim. Lehed 1-1,5 cm laiad, paberjad, helerohelised. Keeleke 6 mm pikk. Alumised lehetuped paljad, roosakad. Õisik 10 cm pikk, tihe, kitsas. Pähikud roosakashallid. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, loikudes, lamminiitudel, põldheinana. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 90 | Pähikus liblesid üks paar | 91 |
| 91 | Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!) | |
| Calamagrostis neglecta Gaertn., B.Mey. & Scherb. - püstkastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed 2-4 mm laiad, jäigad, rullunud servadega, tumerohelised. Ohe välissõkla pikkune. Õisik püstine, kitsas, tihe, alati kokkutõmbunud harudega, roostepunane või lillakas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, vesistel kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 91 | Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad | |
| Calamagrostis epigejos (L.) Roth - jäneskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad, hallikasrohelised, servast hambulised. Keeleke kuni 10 mm pikk, narmastunud. Õisik kuni 35 cm pikk, tihe, hõlmine, roheline või kahvatulillakas. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivadel, teede ääres, raiesmikel, männikutes. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 93 |
| 92 | Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 101 |
| 93 | Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised) | 94 |
| 93 | Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas | 97 |
| 94 | Lehed selgelt paralleelsete roodudega | |
| Tragopogon pratensis L. - harilik piimjuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, hallikasrohelised, terveservalised, varreümbrised, paljad. Õisikud helekollased, 3-4 cm läbimõõdus, üksikult varte tippudes. Üldkatise lehed ühe reana, enam-vähem servmiste keelõite pikkused. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 94 | Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad | 95 |
| 95 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised) | 96 |
| 95 | Õitsvad varred lehtedega | |
| Crepis paludosa (L.) Moench - soo-koeratubkas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas sageli violetjaspunakas. Lehed paljad, äraspidimunajad või kanneljad. Õied kollased. Emakasuue rohekasmustjas. Pappus määrdunudvalgetest murduvatest karvadest. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, niisketel ja soistel niitudel, veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 96 | Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 96 | Õisikud pole üksikult, varred harunevad | |
| Hypochaeris maculata L. - veishein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, äraspidimunajad, terved, suured, 10-20 cm pikad ja kuni 9 cm laiad. Vars eriti alumises osas karekarvane, alusel soomusjate lehtedega. Õied kollased. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades hõredates metsades, metsaservadel, raiesmikel, puisniitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 97 | Taime lehed ja/või varred ogalised | |
| Cirsium arvense (L.) Scop. var. mite Wimm. et Grab. - põldohakas | ||
| >Iseloomulikud tunnused: Vars enam-vähem paljas, ogatiivuline vaid lehe alusel. Lehed mõlemalt poolt paljad, tugevate ogadega. Õied hele-purpurlillad, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas ja prahipaikades, tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 97 | Taimed pole ogalised | 98 |
| 98 | Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased | 99 |
| 98 | Vähemalt mõned õied pole kollased | 100 |
| 99 | Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad | |
| Tussilago farfara L. - harilik paiseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õisikud üksikult, kuldkollased, pärast õitsemist longus. Vars kaetud pisikeste soomusjate võrkvillaste lehtedega. Risoom pikk. Juurmised lehed südajad, hambulised, alt tihedalt valgeviltjad, pealt tumerohelised, paljad, ilmuvad peale õitsemist. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, nõlvadel, mererandadel, liivasel või savikal pinnasel, põldudel ja aedades umbrohuna. Sage. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 99 | Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused | |
| Inula salicina L. - pajuvaak | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, paljas, vaid ülaosas üksikute karvadega. Lehed piklikud, kuni 2 cm laiad, pealt läikivad, paljad, silmapaistvalt võrkroodsed, jäigad. Õied kollased. Seemnised paljad. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades, loodudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Vähemalt mõned õied õisikus valged | |
| Leucanthemum vulgare (Vaill.) Lam. - harilik härjasilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised ja alumised varrelehed pikarootsulised, äraspidimunajad, täkilise servaga, paljad või veidi karvased, ülemised rootsutud ja piklikumad. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikud üksikult, 3-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole | |
| Centaurea jacea L. - arujumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 2 cm laiad, teravatipulised, pisut karvased, terved või ainult alumised veidi lõhestunud. Üldkatis helepruun, pole tipus kuigivõrd lõhestunud. Õied punakaslillad. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 101 | Õied sarikatena | |
| Primula veris L. - nurmenukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, juurmise kodarikuna, lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks. Õied erekollased, selgelt ühekülgses sarikõisikus, veidi longus, õietupp avar, kollakasroheline, kolmnurksete laiade tipmetega. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel. Tavaline Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 101 | Õied pole sarikatena | 102 |
| 102 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 103 |
| 102 | Õied radiaalsümmeetrilised | 108 |
| 103 | Kroonlehed alusel kokku kasvanud | 104 |
| 103 | Kroonlehed vabad | 106 |
| 104 | Õied ilma kannuseta | 105 |
| 104 | Õied kannusega | |
| Linaria vulgaris Mill. - harilik käokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, varrel vahelduvalt. Õied kollased, kannusega, kannus õiekroonist pikem. Vars õisiku osas näärmekarvane. Kõrgus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, mererannas, karjäärides jm. kergematel kuivematel muldadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 105 | Lehed kaetud torkavate karvakestega | |
| Echium vulgare L. - harilik ussikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim karedakarvane, lehed pikliksüstjad, 1,5-2 cm laiad. Õied helesinised, viltuselt kellukjad. Tolmukaniidid erineva pikkusega, ulatuvad koos emakakaelaga kroonist välja. Õisik pikk, lehistunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergetel muldadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 105 | Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega | |
| Polygala amarella Crantz - mõru vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, mõlajad, õitsemise ajal olemas. Varrelehed alumistest lehtedest väiksemad, süstjad. Õied sinised, pikas tipmises õisikus. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 106 | Õied ilma kannuseta | |
| Epipactis palustris (L.) Crantz - soo-neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, enamasti pikalt teravnevad. Õied valkjad, välimised õiekattelehed punakasrohelised, sisemised valkjasroosad, huul valge, punaste soontega, kannuseta. Õisik hõre, ühekülgne, enne puhkemist longus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, soodes. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 106 | Õied kannusega | 107 |
| 107 | Õied valged või rohekasvalged | |
| Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 107 | Õied pole valged | |
| Gymnadenia conopsea (L.) R. Br. - harilik käoraamat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, kuni 25 cm pikad, renjad, pika tupega, asetsevad varrel vaheldumisi. Õisik ruljas, tihe. Õied lillakasroosad, jooniseta, nelgilõhnalised, kannus sigimikust kuni 2 korda pikem. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liigirikastel niitudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 108 | Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega | 109 |
| 108 | Kõik lehed ümara või aheneva alusega | 111 |
| 109 | Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad | |
| Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 109 | Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad | 110 |
| 110 | Õied varre tipus nuttidena | |
| Campanula glomerata L. - kerakellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 110 | Õied pole nuttidena | |
| Campanula rapunculoides L. - kurekellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed südajasmunajad või ovaalsed, pikarootsulised, ülemised süstjad, rootsuta. Lehed ebakorrapäraselt saagja servaga. Õied lillakassinised, kuni 2,5 cm pikad, ühekülgses pikas õisikus. Tupe tipmed tagasi käändunud. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, teeäärtes, põlluservades, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 111 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna | 112 |
| 111 | Õitsvad varred lehistunud | 116 |
| 112 | Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | 113 |
| 112 | Õied rootsulised, üksikult või õisikutena | 115 |
| 113 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised | 114 |
| 113 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 114 | Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 114 | Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad | |
| Plantago media L. - keskmine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 115 | Lehed rootsutud | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Lehed selgelt rootsulised | |
| Pyrola rotundifolia L. - ümaralehine uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged või roosakad, lõhnavad. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub õiest kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja põõsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 116 | Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega) | |
| Polygonum viviparum L. - pung-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata, ühe tipmise õisikuga. Alumised lehed 1-8 cm pikad, ovaalsed kuni süstjad, ümardunud, pikalt aheneva või kiilja alusega. Lehtede alumine pind sinakasroheline. Õisik ruljas, alumises osas mustjad sigipungad. Õiekate valge või roosakas. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel või soistel niitudel ning puisniitudel. Lõuna-Eestis harva, mujal tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 116 | Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta | 117 |
| 117 | Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 117 | Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised) | 118 |
| 118 | Õied varte tippudes nuttidena | |
| Campanula glomerata L. - kerakellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 118 | Õied pole nuttidena | 119 |
| 119 | Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar | 120 |
| 119 | Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar | |
| Myosotis arvensis (L.) Hill - põld-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-3 mm läbimõõdus, ratasjad. Õisik lehistumata, enamasti lühem kui varre alumine osa. Viljaraod püstised, enamasti 2 korda nii pikad kui tupp. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja aiaumbrohi, teede ääres, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest | |
| Campanula patula L. - harilik kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidimunajad või talbjad, rootsulised, õitseajal olemas. Ülemised lehed süstjad või lineaalsüstjad, rootsutud. Õied lillakassinised, sügavalt 5-hõlmalised. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest | |
| Campanula persicifolia L. - suureõiene kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidisüstjad kuni talbjad, õitsemise ajaks enamasti kuivanud. Varrelehed lineaalsed või lineaalsüstjad, rootsuta. Õied suured, tipmised, 3-4 cm pikad, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
