1
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
2
1
Õisik harunenud pööris
13
3
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
3
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
4
4
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
5
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
6
Pähikud ümber kogu varre
7
6
Pähikud varre vastaskülgedel
12
8
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
8
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
9
9
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
10
9
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
11
10
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
10
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
11
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
11
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
12
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
13
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
13
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
14
15
Pähikud 2 või rohkema õiega
18
16
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
16
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
17
17
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
17
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
18
Pähikus rohkem kui 2 õit
20
19
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
19
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
20
Ohe kaarjas või põlvjas
21
21
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
21
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
22
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
22
Õisik hõre, pole ühekülgne
23
23
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
24
23
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
24
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
24
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
25
Pähikud 2 või rohkemaõielised
31
26
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
27
26
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
30
27
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
27
Pähikus liblesid üks paar
28
28
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
28
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
29
29
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
29
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
30
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
30
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
31
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
31
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
32
32
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
32
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
33
33
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
34
33
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
38
34
Välissõkal ja libled teravad
35
34
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
36
35
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
35
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
36
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
37
36
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
37
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
37
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
38
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
38
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
39
39
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
40
39
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
41
40
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
40
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
41
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
41
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
42
42
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
42
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
43
43
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
43
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv