1
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
2
1
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
24
2
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
3
2
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
4
3
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
3
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
4
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
5
4
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
8
5
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
5
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
6
6
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
7
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
7
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
8
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
9
8
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
16
9
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
10
9
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
12
10
Põisikud püstised, lühikese nokaga
10
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
11
11
Pähikud laiusest pikemad
12
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
13
12
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
14
13
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
13
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
14
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
14
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
15
15
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
15
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
16
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
17
16
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
18
17
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
17
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
18
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
19
18
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
20
19
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
19
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
20
Vähemalt alumine pähik rippuv
20
Pähikud pole rippuvad
21
21
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
22
21
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
23
22
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
22
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
23
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
23
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
24
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
25
24
Õisik harunenud pööris
36
26
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
26
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
27
27
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
28
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
28
Tähk pole ühekülgne
29
29
Pähikud ümber kogu varre
30
29
Pähikud varre vastaskülgedel
35
31
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
31
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
32
32
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
33
32
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
34
33
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
33
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
34
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
34
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
35
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
36
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
36
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
37
38
Pähikud 2 või rohkema õiega
41
39
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
39
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
40
40
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
40
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
41
Pähikus rohkem kui 2 õit
43
42
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
42
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
43
Ohe kaarjas või põlvjas
44
44
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
44
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
45
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
45
Õisik hõre, pole ühekülgne
46
46
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
47
46
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
47
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
47
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
48
Pähikud 2 või rohkemaõielised
54
49
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
50
49
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
53
50
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
50
Pähikus liblesid üks paar
51
51
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
51
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
52
52
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
52
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
53
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
53
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
54
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
54
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
55
55
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
55
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
56
56
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
57
56
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
61
57
Välissõkal ja libled teravad
58
57
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
59
58
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
58
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
59
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
60
59
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
60
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
60
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
61
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
61
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
62
62
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
63
62
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
64
63
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
63
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
64
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
64
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
65
65
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
65
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
66
66
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
66
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
3Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
4Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi54Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega85Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
5Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem66Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
6Õisik tipmine77Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
7Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
8Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega98Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega169Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt109Kõik pähikud on varrel tihedalt koos1210Põisikud püstised, lühikese nokaga
10Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga1111Pähikud laiusest pikemad
11Pähikud ümarad
12Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena1312Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena1413Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
13Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
14Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
14Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed1515Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
15Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
16Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad1716Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega1817Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
17Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
18Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)1918Põisikud paljad, karvad vahel noka servades2019Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
19Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
20Vähemalt alumine pähik rippuv
20Pähikud pole rippuvad2121Alumine kandeleht ei ümbritse vart2221Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre2322Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
22Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
23Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
23Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
24Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne2524Õisik harunenud pööris3625Pähikud oheteta2625Pähikud ohetega2826Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
26Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega2727Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
27Pähikud üksikult
28Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
28Tähk pole ühekülgne2929Pähikud ümber kogu varre3029Pähikud varre vastaskülgedel3530Tähk munajas
30Tähk ruljas3131Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
31Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid3232Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja3332Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja3433Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
33Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
34Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
34Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
35Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
36Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem3737Pähikud ohetega3837Pähikud oheteta4838Pähikud ühe õiega3938Pähikud 2 või rohkema õiega4139Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
39Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole4040Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
40Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
41Pähikud 2 õiega4241Pähikus rohkem kui 2 õit4342Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
42Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
43Ohe kaarjas või põlvjas4443Ohe sirge4544Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
44Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
45Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
45Õisik hõre, pole ühekülgne4646Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega4746Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
47Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
47Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
48Pähikud 1-õielised4948Pähikud 2 või rohkemaõielised5449Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga5049Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta5350Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
50Pähikus liblesid üks paar5151Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
51Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad5252Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
52Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
53Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
53Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
55Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied5656Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)5756Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga6157Välissõkal ja libled teravad5857Välissõkal ja libled tömbid või sirged5958Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
58Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
59Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas6059Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
60Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
60Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
61Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
61Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas6262Keeleke üle 1 mm pikk, terav6362Keeleke puudub või alla 1 mm pikk6463Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
63Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
64Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
64Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad6565Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
65Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga6666Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
66Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
