1
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
2
1
Õied pole radiaalsümmeetrilised
14
2
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
3
2
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
4
3
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
3
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
4
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
5
4
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
7
5
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
6
5
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
6
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
6
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
7
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
7
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
8
8
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
9
8
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
12
9
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
9
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
10
10
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
10
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
11
11
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
11
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
12
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
13
12
Leht rististe vaheseintega
13
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
13
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
14
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
15
14
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
37
15
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
16
15
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
17
16
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
16
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
17
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
18
17
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
21
18
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
18
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
19
19
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
20
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
20
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
21
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
22
21
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
29
22
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
23
22
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
25
23
Põisikud püstised, lühikese nokaga
23
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
24
24
Pähikud laiusest pikemad
25
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
26
25
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
27
26
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
26
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
27
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
27
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
28
28
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
28
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
29
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
30
29
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
31
30
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
30
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
31
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
32
31
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
33
32
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
32
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
33
Vähemalt alumine pähik rippuv
33
Pähikud pole rippuvad
34
34
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
35
34
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
36
35
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
35
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
36
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
36
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
37
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
38
37
Õisik harunenud pööris
49
39
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
39
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
40
40
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
41
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
41
Tähk pole ühekülgne
42
42
Pähikud ümber kogu varre
43
42
Pähikud varre vastaskülgedel
48
44
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
44
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
45
45
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
46
45
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
47
46
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
46
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
47
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
47
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
48
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
49
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
49
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
50
51
Pähikud 2 või rohkema õiega
54
52
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
52
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
53
53
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
53
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
54
Pähikus rohkem kui 2 õit
56
55
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
55
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
56
Ohe kaarjas või põlvjas
57
57
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
57
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
58
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
58
Õisik hõre, pole ühekülgne
59
59
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
60
59
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
60
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
60
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
61
Pähikud 2 või rohkemaõielised
67
62
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
63
62
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
66
63
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
63
Pähikus liblesid üks paar
64
64
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
64
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
65
65
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
65
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
66
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
66
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
67
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
67
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
68
68
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
68
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
69
69
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
70
69
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
74
70
Välissõkal ja libled teravad
71
70
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
72
71
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
71
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
72
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
73
72
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
73
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
73
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
74
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
74
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
75
75
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
76
75
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
77
76
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
76
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
77
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
77
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
78
78
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
78
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
79
79
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
79
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
3Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
4Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena54Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena75Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised65Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
6Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
6Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
7Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
7Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult88Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena98Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena129Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
9Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal1010Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
10Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline1111Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
11Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
12Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)1312Leht rististe vaheseintega
13Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
13Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
14Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)1514Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)3715Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega1615Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)1716Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
16Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
17Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi1817Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega2118Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
18Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem1919Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
19Õisik tipmine2020Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
20Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
21Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega2221Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega2922Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt2322Kõik pähikud on varrel tihedalt koos2523Põisikud püstised, lühikese nokaga
23Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga2424Pähikud laiusest pikemad
24Pähikud ümarad
25Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena2625Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena2726Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
26Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
27Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
27Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed2828Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
28Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
29Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad3029Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega3130Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
30Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
31Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)3231Põisikud paljad, karvad vahel noka servades3332Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
32Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
33Vähemalt alumine pähik rippuv
33Pähikud pole rippuvad3434Alumine kandeleht ei ümbritse vart3534Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre3635Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
35Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
36Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
36Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
37Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne3837Õisik harunenud pööris4938Pähikud oheteta3938Pähikud ohetega4139Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
39Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega4040Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
40Pähikud üksikult
41Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
41Tähk pole ühekülgne4242Pähikud ümber kogu varre4342Pähikud varre vastaskülgedel4843Tähk munajas
43Tähk ruljas4444Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
44Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid4545Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja4645Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja4746Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
46Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
47Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
47Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
48Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
49Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem5050Pähikud ohetega5150Pähikud oheteta6151Pähikud ühe õiega5251Pähikud 2 või rohkema õiega5452Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
52Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole5353Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
53Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
54Pähikud 2 õiega5554Pähikus rohkem kui 2 õit5655Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
55Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
56Ohe kaarjas või põlvjas5756Ohe sirge5857Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
57Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
58Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
58Õisik hõre, pole ühekülgne5959Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega6059Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
60Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
60Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
61Pähikud 1-õielised6261Pähikud 2 või rohkemaõielised6762Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga6362Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta6663Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
63Pähikus liblesid üks paar6464Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
64Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad6565Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
65Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
66Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
66Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
68Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied6969Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)7069Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga7470Välissõkal ja libled teravad7170Välissõkal ja libled tömbid või sirged7271Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
71Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
72Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas7372Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
73Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
73Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
74Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
74Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas7575Keeleke üle 1 mm pikk, terav7675Keeleke puudub või alla 1 mm pikk7776Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
76Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
77Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
77Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad7878Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
78Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga7979Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
79Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
