1
Vähemalt alumised lehed rootsuga
2
1
Kõik lehed rootsutud
13
2
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
3
2
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
5
3
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
3
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
4
4
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
4
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
5
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
6
6
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
7
6
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
9
7
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
8
7
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
8
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
8
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
9
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
10
9
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
11
10
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
10
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
11
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
11
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
12
12
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
13
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
14
13
Õied pole radiaalsümmeetrilised
26
14
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
15
14
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
16
15
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
15
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
16
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
17
16
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
19
17
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
18
17
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
18
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
18
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
19
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
19
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
20
20
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
21
20
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
24
21
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
21
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
22
22
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
22
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
23
23
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
23
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
24
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
25
24
Leht rististe vaheseintega
25
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
25
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
26
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
27
26
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
49
27
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
28
27
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
29
28
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
28
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
29
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
30
29
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
33
30
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
30
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
31
31
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
32
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
32
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
33
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
34
33
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
41
34
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
35
34
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
37
35
Põisikud püstised, lühikese nokaga
35
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
36
36
Pähikud laiusest pikemad
37
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
38
37
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
39
38
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
38
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
39
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
39
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
40
40
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
40
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
41
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
42
41
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
43
42
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
42
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
43
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
44
43
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
45
44
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
44
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
45
Vähemalt alumine pähik rippuv
45
Pähikud pole rippuvad
46
46
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
47
46
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
48
47
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
47
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
48
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
48
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
49
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
50
49
Õisik harunenud pööris
61
51
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
51
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
52
52
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
53
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
53
Tähk pole ühekülgne
54
54
Pähikud ümber kogu varre
55
54
Pähikud varre vastaskülgedel
60
56
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
56
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
57
57
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
58
57
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
59
58
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
58
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
59
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
59
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
60
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
61
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
61
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
62
63
Pähikud 2 või rohkema õiega
66
64
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
64
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
65
65
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
65
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
66
Pähikus rohkem kui 2 õit
68
67
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
67
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
68
Ohe kaarjas või põlvjas
69
69
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
69
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
70
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
70
Õisik hõre, pole ühekülgne
71
71
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
72
71
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
72
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
72
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
73
Pähikud 2 või rohkemaõielised
79
74
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
75
74
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
78
75
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
75
Pähikus liblesid üks paar
76
76
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
76
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
77
77
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
77
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
78
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
78
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
79
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
79
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
80
80
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
80
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
81
81
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
82
81
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
86
82
Välissõkal ja libled teravad
83
82
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
84
83
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
83
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
84
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
85
84
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
85
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
85
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
86
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
86
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
87
87
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
88
87
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
89
88
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
88
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
89
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
89
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
90
90
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
90
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
91
91
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
91
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
3Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed44Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
4Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
5Lehed sõrmroodsed
5Lehed sulgroodsed või ühe rooga66Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud76Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)97Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised87Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
8Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
8Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
9Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised109Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised1110Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
10Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
11Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
11Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga1212Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
12Viljad mõhnadeta
13Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)1413Õied pole radiaalsümmeetrilised2614Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega1514Lehed paljad või väga lühikeste karvadega1615Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
15Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
16Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena1716Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena1917Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised1817Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
18Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
18Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
19Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
19Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult2020Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena2120Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena2421Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
21Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal2222Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
22Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline2323Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
23Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
24Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)2524Leht rististe vaheseintega
25Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
25Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
26Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)2726Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)4927Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega2827Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)2928Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
28Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
29Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi3029Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega3330Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
30Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem3131Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
31Õisik tipmine3232Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
32Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
33Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega3433Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega4134Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt3534Kõik pähikud on varrel tihedalt koos3735Põisikud püstised, lühikese nokaga
35Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga3636Pähikud laiusest pikemad
36Pähikud ümarad
37Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena3837Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena3938Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
38Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
39Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
39Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed4040Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
40Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
41Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad4241Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega4342Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
42Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
43Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)4443Põisikud paljad, karvad vahel noka servades4544Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
44Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
45Vähemalt alumine pähik rippuv
45Pähikud pole rippuvad4646Alumine kandeleht ei ümbritse vart4746Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre4847Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
47Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
48Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
48Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
49Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne5049Õisik harunenud pööris6150Pähikud oheteta5150Pähikud ohetega5351Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
51Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega5252Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
52Pähikud üksikult
53Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
53Tähk pole ühekülgne5454Pähikud ümber kogu varre5554Pähikud varre vastaskülgedel6055Tähk munajas
55Tähk ruljas5656Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
56Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid5757Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja5857Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja5958Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
58Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
59Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
59Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
60Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
61Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem6262Pähikud ohetega6362Pähikud oheteta7363Pähikud ühe õiega6463Pähikud 2 või rohkema õiega6664Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
64Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole6565Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
65Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
66Pähikud 2 õiega6766Pähikus rohkem kui 2 õit6867Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
67Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
68Ohe kaarjas või põlvjas6968Ohe sirge7069Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
69Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
70Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
70Õisik hõre, pole ühekülgne7171Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega7271Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
72Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
72Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
73Pähikud 1-õielised7473Pähikud 2 või rohkemaõielised7974Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga7574Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta7875Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
75Pähikus liblesid üks paar7676Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
76Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad7777Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
77Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
78Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
78Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
80Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied8181Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)8281Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga8682Välissõkal ja libled teravad8382Välissõkal ja libled tömbid või sirged8483Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
83Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
84Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas8584Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
85Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
85Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
86Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
86Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas8787Keeleke üle 1 mm pikk, terav8887Keeleke puudub või alla 1 mm pikk8988Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
88Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
89Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
89Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad9090Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
90Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga9191Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
91Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
