2
Vähemalt alumised lehed rootsuga
3
2
Kõik lehed rootsutud
14
3
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
4
3
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
6
4
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
4
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
5
5
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
5
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
6
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
7
7
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
8
7
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
10
8
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
9
8
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
9
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
9
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
10
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
11
10
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
12
11
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
11
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
12
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
12
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
13
13
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
14
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
15
14
Õied pole radiaalsümmeetrilised
27
15
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
16
15
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
17
16
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
16
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
17
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
18
17
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
20
18
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
19
18
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
19
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
19
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
20
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
20
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
21
21
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
22
21
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
25
22
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
22
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
23
23
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
23
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
24
24
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
24
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
25
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
26
25
Leht rististe vaheseintega
26
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
26
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
27
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
28
27
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
50
28
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
29
28
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
30
29
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
29
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
30
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
31
30
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
34
31
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
31
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
32
32
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
33
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
33
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
34
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
35
34
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
42
35
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
36
35
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
38
36
Põisikud püstised, lühikese nokaga
36
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
37
37
Pähikud laiusest pikemad
38
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
39
38
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
40
39
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
39
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
40
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
40
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
41
41
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
41
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
42
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
43
42
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
44
43
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
43
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
44
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
45
44
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
46
45
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
45
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
46
Vähemalt alumine pähik rippuv
46
Pähikud pole rippuvad
47
47
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
48
47
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
49
48
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
48
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
49
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
49
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
50
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
51
50
Õisik harunenud pööris
62
52
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
52
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
53
53
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
54
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
54
Tähk pole ühekülgne
55
55
Pähikud ümber kogu varre
56
55
Pähikud varre vastaskülgedel
61
57
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
57
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
58
58
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
59
58
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
60
59
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
59
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
60
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
60
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
61
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
62
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
62
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
63
64
Pähikud 2 või rohkema õiega
67
65
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
65
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
66
66
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
66
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
67
Pähikus rohkem kui 2 õit
69
68
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
68
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
69
Ohe kaarjas või põlvjas
70
70
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
70
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
71
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
71
Õisik hõre, pole ühekülgne
72
72
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
73
72
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
73
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
73
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
74
Pähikud 2 või rohkemaõielised
80
75
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
76
75
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
79
76
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
76
Pähikus liblesid üks paar
77
77
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
77
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
78
78
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
78
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
79
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
79
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
80
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
80
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
81
81
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
81
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
82
82
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
83
82
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
87
83
Välissõkal ja libled teravad
84
83
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
85
84
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
84
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
85
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
86
85
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
86
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
86
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
87
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
87
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
88
88
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
89
88
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
90
89
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
89
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
90
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
90
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
91
91
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
91
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
92
92
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
92
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv