1
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
3
Vähemalt alumised lehed rootsuga
4
3
Kõik lehed rootsutud
15
4
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
5
4
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
7
5
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
5
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
6
6
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
6
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
7
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
8
8
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
9
8
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
11
9
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
10
9
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
10
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
10
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
11
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
12
11
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
13
12
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
12
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
13
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
13
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
14
14
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
15
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
16
15
Õied pole radiaalsümmeetrilised
28
16
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
17
16
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
18
17
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
17
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
18
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
19
18
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
21
19
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
20
19
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
20
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
20
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
21
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
21
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
22
22
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
23
22
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
26
23
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
23
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
24
24
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
24
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
25
25
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
25
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
26
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
27
26
Leht rististe vaheseintega
27
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
27
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
28
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
29
28
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
51
29
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
30
29
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
31
30
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
30
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
31
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
32
31
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
35
32
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
32
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
33
33
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
34
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
34
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
35
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
36
35
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
43
36
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
37
36
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
39
37
Põisikud püstised, lühikese nokaga
37
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
38
38
Pähikud laiusest pikemad
39
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
40
39
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
41
40
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
40
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
41
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
41
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
42
42
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
42
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
43
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
44
43
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
45
44
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
44
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
45
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
46
45
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
47
46
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
46
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
47
Vähemalt alumine pähik rippuv
47
Pähikud pole rippuvad
48
48
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
49
48
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
50
49
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
49
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
50
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
50
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
51
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
52
51
Õisik harunenud pööris
63
53
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
53
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
54
54
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
55
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
55
Tähk pole ühekülgne
56
56
Pähikud ümber kogu varre
57
56
Pähikud varre vastaskülgedel
62
58
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
58
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
59
59
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
60
59
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
61
60
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
60
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
61
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
61
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
62
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
63
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
63
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
64
65
Pähikud 2 või rohkema õiega
68
66
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
66
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
67
67
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
67
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
68
Pähikus rohkem kui 2 õit
70
69
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
69
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
70
Ohe kaarjas või põlvjas
71
71
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
71
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
72
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
72
Õisik hõre, pole ühekülgne
73
73
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
74
73
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
74
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
74
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
75
Pähikud 2 või rohkemaõielised
81
76
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
77
76
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
80
77
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
77
Pähikus liblesid üks paar
78
78
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
78
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
79
79
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
79
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
80
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
80
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
81
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
81
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
82
82
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
82
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
83
83
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
84
83
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
88
84
Välissõkal ja libled teravad
85
84
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
86
85
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
85
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
86
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
87
86
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
87
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
87
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
88
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
88
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
89
89
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
90
89
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
91
90
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
90
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
91
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
91
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
92
92
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
92
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
93
93
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
93
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
1Õisikud teistsugused22Kääbuspõõsad
2Rohttaimed33Vähemalt alumised lehed rootsuga43Kõik lehed rootsutud154Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised54Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel75Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
5Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed66Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
6Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
7Lehed sõrmroodsed
7Lehed sulgroodsed või ühe rooga88Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud98Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)119Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised109Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
10Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
10Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
11Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised1211Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised1312Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
12Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
13Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
13Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga1414Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
14Viljad mõhnadeta
15Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)1615Õied pole radiaalsümmeetrilised2816Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega1716Lehed paljad või väga lühikeste karvadega1817Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
17Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
18Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena1918Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena2119Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised2019Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
20Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
20Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
21Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
21Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult2222Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena2322Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena2623Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
23Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal2424Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
24Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline2525Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
25Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
26Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)2726Leht rististe vaheseintega
27Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
27Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
28Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)2928Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)5129Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega3029Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)3130Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
30Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
31Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi3231Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega3532Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
32Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem3333Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
33Õisik tipmine3434Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
34Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
35Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega3635Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega4336Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt3736Kõik pähikud on varrel tihedalt koos3937Põisikud püstised, lühikese nokaga
37Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga3838Pähikud laiusest pikemad
38Pähikud ümarad
39Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena4039Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena4140Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
40Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
41Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
41Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed4242Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
42Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
43Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad4443Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega4544Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
44Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
45Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)4645Põisikud paljad, karvad vahel noka servades4746Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
46Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
47Vähemalt alumine pähik rippuv
47Pähikud pole rippuvad4848Alumine kandeleht ei ümbritse vart4948Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre5049Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
49Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
50Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
50Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
51Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne5251Õisik harunenud pööris6352Pähikud oheteta5352Pähikud ohetega5553Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
53Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega5454Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
54Pähikud üksikult
55Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
55Tähk pole ühekülgne5656Pähikud ümber kogu varre5756Pähikud varre vastaskülgedel6257Tähk munajas
57Tähk ruljas5858Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
58Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid5959Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja6059Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja6160Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
60Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
61Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
61Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
62Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
63Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem6464Pähikud ohetega6564Pähikud oheteta7565Pähikud ühe õiega6665Pähikud 2 või rohkema õiega6866Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
66Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole6767Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
67Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
68Pähikud 2 õiega6968Pähikus rohkem kui 2 õit7069Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
69Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
70Ohe kaarjas või põlvjas7170Ohe sirge7271Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
71Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
72Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
72Õisik hõre, pole ühekülgne7373Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega7473Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
74Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
74Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
75Pähikud 1-õielised7675Pähikud 2 või rohkemaõielised8176Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga7776Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta8077Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
77Pähikus liblesid üks paar7878Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
78Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad7979Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
79Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
80Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
80Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
82Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied8383Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)8483Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga8884Välissõkal ja libled teravad8584Välissõkal ja libled tömbid või sirged8685Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
85Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
86Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas8786Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
87Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
87Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
88Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
88Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas8989Keeleke üle 1 mm pikk, terav9089Keeleke puudub või alla 1 mm pikk9190Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
90Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
91Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
91Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad9292Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
92Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga9393Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
93Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
