1
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
2
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
4
Vähemalt alumised lehed rootsuga
5
4
Kõik lehed rootsutud
16
5
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
6
5
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
8
6
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
6
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
7
7
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
7
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
8
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
9
9
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
10
9
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
12
10
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
11
10
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
11
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
11
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
12
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
13
12
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
14
13
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
13
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
14
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
14
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
15
15
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
16
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
17
16
Õied pole radiaalsümmeetrilised
29
17
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
18
17
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
19
18
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
18
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
19
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
20
19
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
22
20
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
21
20
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
21
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
21
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
22
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
22
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
23
23
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
24
23
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
27
24
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
24
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
25
25
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
25
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
26
26
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
26
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
27
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
28
27
Leht rististe vaheseintega
28
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
28
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
29
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
30
29
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
52
30
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
31
30
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
32
31
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
31
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
32
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
33
32
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
36
33
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
33
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
34
34
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
35
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
35
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
36
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
37
36
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
44
37
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
38
37
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
40
38
Põisikud püstised, lühikese nokaga
38
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
39
39
Pähikud laiusest pikemad
40
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
41
40
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
42
41
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
41
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
42
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
42
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
43
43
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
43
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
44
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
45
44
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
46
45
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
45
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
46
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
47
46
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
48
47
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
47
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
48
Vähemalt alumine pähik rippuv
48
Pähikud pole rippuvad
49
49
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
50
49
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
51
50
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
50
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
51
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
51
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
52
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
53
52
Õisik harunenud pööris
64
54
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
54
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
55
55
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
56
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
56
Tähk pole ühekülgne
57
57
Pähikud ümber kogu varre
58
57
Pähikud varre vastaskülgedel
63
59
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
59
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
60
60
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
61
60
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
62
61
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
61
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
62
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
62
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
63
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
64
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
64
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
65
66
Pähikud 2 või rohkema õiega
69
67
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
67
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
68
68
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
68
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
69
Pähikus rohkem kui 2 õit
71
70
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
70
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
71
Ohe kaarjas või põlvjas
72
72
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
72
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
73
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
73
Õisik hõre, pole ühekülgne
74
74
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
75
74
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
75
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
75
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
76
Pähikud 2 või rohkemaõielised
82
77
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
78
77
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
81
78
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
78
Pähikus liblesid üks paar
79
79
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
79
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
80
80
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
80
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
81
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
81
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
82
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
82
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
83
83
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
83
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
84
84
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
85
84
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
89
85
Välissõkal ja libled teravad
86
85
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
87
86
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
86
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
87
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
88
87
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
88
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
88
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
89
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
89
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
90
90
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
91
90
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
92
91
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
91
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
92
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
92
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
93
93
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
93
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
94
94
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
94
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
1Taimed piimmahlata22Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
2Õisikud teistsugused33Kääbuspõõsad
3Rohttaimed44Vähemalt alumised lehed rootsuga54Kõik lehed rootsutud165Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised65Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel86Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
6Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed77Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
7Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
8Lehed sõrmroodsed
8Lehed sulgroodsed või ühe rooga99Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud109Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)1210Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised1110Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
11Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
11Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
12Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised1312Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised1413Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
13Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
14Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
14Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga1515Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
15Viljad mõhnadeta
16Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)1716Õied pole radiaalsümmeetrilised2917Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega1817Lehed paljad või väga lühikeste karvadega1918Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
18Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
19Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena2019Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena2220Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised2120Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
21Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
21Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
22Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
22Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult2323Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena2423Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena2724Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
24Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal2525Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
25Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline2626Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
26Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
27Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)2827Leht rististe vaheseintega
28Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
28Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
29Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)3029Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)5230Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega3130Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)3231Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
31Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
32Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi3332Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega3633Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
33Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem3434Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
34Õisik tipmine3535Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
35Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
36Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega3736Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega4437Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt3837Kõik pähikud on varrel tihedalt koos4038Põisikud püstised, lühikese nokaga
38Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga3939Pähikud laiusest pikemad
39Pähikud ümarad
40Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena4140Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena4241Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
41Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
42Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
42Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed4343Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
43Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
44Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad4544Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega4645Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
45Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
46Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)4746Põisikud paljad, karvad vahel noka servades4847Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
47Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
48Vähemalt alumine pähik rippuv
48Pähikud pole rippuvad4949Alumine kandeleht ei ümbritse vart5049Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre5150Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
50Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
51Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
51Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
52Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne5352Õisik harunenud pööris6453Pähikud oheteta5453Pähikud ohetega5654Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
54Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega5555Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
55Pähikud üksikult
56Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
56Tähk pole ühekülgne5757Pähikud ümber kogu varre5857Pähikud varre vastaskülgedel6358Tähk munajas
58Tähk ruljas5959Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
59Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid6060Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja6160Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja6261Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
61Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
62Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
62Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
63Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
64Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem6565Pähikud ohetega6665Pähikud oheteta7666Pähikud ühe õiega6766Pähikud 2 või rohkema õiega6967Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
67Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole6868Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
68Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
69Pähikud 2 õiega7069Pähikus rohkem kui 2 õit7170Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
70Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
71Ohe kaarjas või põlvjas7271Ohe sirge7372Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
72Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
73Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
73Õisik hõre, pole ühekülgne7474Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega7574Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
75Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
75Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
76Pähikud 1-õielised7776Pähikud 2 või rohkemaõielised8277Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga7877Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta8178Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
78Pähikus liblesid üks paar7979Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
79Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad8080Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
80Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
81Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
81Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
83Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied8484Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)8584Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga8985Välissõkal ja libled teravad8685Välissõkal ja libled tömbid või sirged8786Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
86Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
87Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas8887Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
88Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
88Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
89Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
89Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas9090Keeleke üle 1 mm pikk, terav9190Keeleke puudub või alla 1 mm pikk9291Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
91Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
92Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
92Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad9393Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
93Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga9494Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
94Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
