1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
2
3
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
4
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
6
Vähemalt alumised lehed rootsuga
7
6
Kõik lehed rootsutud
18
7
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
8
7
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
10
8
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
8
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
9
9
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
9
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
10
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
11
11
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
12
11
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
14
12
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
13
12
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
13
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
13
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
14
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
15
14
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
16
15
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
15
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
16
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
16
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
17
17
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
18
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
19
18
Õied pole radiaalsümmeetrilised
31
19
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
20
19
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
21
20
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
20
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
21
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
22
21
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
24
22
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
23
22
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
23
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
23
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
24
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
24
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
25
25
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
26
25
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
29
26
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
26
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
27
27
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
27
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
28
28
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
28
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
29
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
30
29
Leht rististe vaheseintega
30
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
30
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
31
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
32
31
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
54
32
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
33
32
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
34
33
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
33
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
34
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
35
34
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
38
35
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
35
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
36
36
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
37
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
37
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
38
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
39
38
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
46
39
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
40
39
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
42
40
Põisikud püstised, lühikese nokaga
40
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
41
41
Pähikud laiusest pikemad
42
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
43
42
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
44
43
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
43
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
44
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
44
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
45
45
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
45
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
46
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
47
46
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
48
47
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
47
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
48
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
49
48
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
50
49
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
49
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
50
Vähemalt alumine pähik rippuv
50
Pähikud pole rippuvad
51
51
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
52
51
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
53
52
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
52
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
53
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
53
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
54
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
55
54
Õisik harunenud pööris
66
56
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
56
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
57
57
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
58
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
58
Tähk pole ühekülgne
59
59
Pähikud ümber kogu varre
60
59
Pähikud varre vastaskülgedel
65
61
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
61
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
62
62
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
63
62
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
64
63
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
63
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
64
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
64
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
65
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
66
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
66
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
67
68
Pähikud 2 või rohkema õiega
71
69
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
69
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
70
70
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
70
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
71
Pähikus rohkem kui 2 õit
73
72
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
72
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
73
Ohe kaarjas või põlvjas
74
74
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
74
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
75
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
75
Õisik hõre, pole ühekülgne
76
76
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
77
76
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
77
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
77
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
78
Pähikud 2 või rohkemaõielised
84
79
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
80
79
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
83
80
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
80
Pähikus liblesid üks paar
81
81
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
81
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
82
82
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
82
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
83
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
83
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
84
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
84
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
85
85
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
85
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
86
86
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
87
86
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
91
87
Välissõkal ja libled teravad
88
87
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
89
88
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
88
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
89
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
90
89
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
90
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
90
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
91
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
91
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
92
92
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
93
92
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
94
93
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
93
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
94
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
94
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
95
95
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
95
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
96
96
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
96
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
97
Lihakate lehtedega taimed
98
97
Lehed õhukesed, pole lihakad
101
98
Juurmised lehed tiheda rosetina
98
Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina
99
99
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
99
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
100
100
Õied valged kuni roosad
101
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
102
101
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
122
102
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
103
102
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
110
103
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
103
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
104
104
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
105
104
Õitsvad varred lehtedega
108
105
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
105
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
106
106
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
106
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
107
107
Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga)
108
Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
108
Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad
109
109
Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
109
Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
110
Taime lehed ja/või varred ogalised
111
110
Taimed pole ogalised
112
111
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
111
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
112
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
113
112
Vähemalt mõned õied pole kollased
116
113
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
113
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
114
114
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
114
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
115
115
Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
115
Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
116
Lehed sirge kuni südaja alusega
116
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
117
117
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
117
Õitsvad varred lehtedega
118
118
Vähemalt mõned õied õisikus valged
118
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
119
119
Vähemalt servmised õied roosad
120
120
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
120
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
121
121
Kõik õied roosad (lillakad)
121
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
122
Õied pole sarikatena
124
123
Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad
123
Õisikukattelehed pole õisikust pikemad
124
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
124
Õied teistsugused
125
125
Õied bilateraalsümmeetrilised
126
125
Õied radiaalsümmeetrilised
140
126
Leheserv hambuline kuni hõlmine
127
126
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
134
127
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
128
127
Lehed selgelt rootsulised
129
128
Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane
128
Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased
129
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
130
129
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
131
130
Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem
130
Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune
131
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
132
131
Lehistunud õitsev vars olemas
133
132
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
132
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
133
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
133
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
134
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
135
137
Õied valged või rohekasvalged
138
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
139
138
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
139
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
139
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
140
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
141
140
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
154
141
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
142
141
Varred pole väänduvad ega ronivad
144
142
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
143
142
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
143
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
143
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
144
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
145
144
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
146
145
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
145
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
146
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
146
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
147
147
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
147
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
148
148
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
149
148
Kroonlehed täiesti vabad
150
149
Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad
149
Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
151
Kroonlehti 4. Lehed rootsutud
151
Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
152
154
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
155
154
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
156
155
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
155
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
156
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
157
156
Õitsvad varred lehistunud
167
157
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
158
157
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
161
158
Õied roosad. Õisik kerajas
158
Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas
159
159
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
159
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
160
160
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
160
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
161
Lehed selgelt rootsulised
163
162
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
162
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
163
Õied pole üksikult
164
164
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
164
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
165
165
Õisik pole ühekülgne
166
166
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
166
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
168
Leheserv peenehambaline
169
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
169
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
170
170
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
170
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
171
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
172
171
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
176
172
Õied tähkõisikuna
173
173
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
174
173
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
175
174
Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega
174
Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta
175
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
175
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
176
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
177
177
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
177
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
178
178
Õied varte tippudes nuttidena
178
Õied pole nuttidena
179
179
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
179
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
180
180
Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai
180
Krooni putk laiusest pikem (luup!)
181
181
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
181
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
182
182
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
182
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
183
183
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
183
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
184
184
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
184
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
185
185
Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)
185
Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta
186
Õied tume- kuni helekollased
187
186
Õied pole kollased
190
187
Kroonlehti 6. Tupp puudub
187
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
188
189
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
189
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
190
Õied sinised kuni roosad
191
191
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
192
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
192
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem