1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
2
2
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
3
3
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
3
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
5
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
6
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
8
Vähemalt alumised lehed rootsuga
9
8
Kõik lehed rootsutud
20
9
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
10
9
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
12
10
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
10
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
11
11
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
11
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
12
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
13
13
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
14
13
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
16
14
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
15
14
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
15
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
15
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
16
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
17
16
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
18
17
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
17
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
18
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
18
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
19
19
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
20
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
21
20
Õied pole radiaalsümmeetrilised
33
21
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
22
21
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
23
22
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
22
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
23
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
24
23
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
26
24
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
25
24
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
25
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
25
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
26
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
26
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
27
27
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
28
27
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
31
28
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
28
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
29
29
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
29
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
30
30
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
30
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
31
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
32
31
Leht rististe vaheseintega
32
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
32
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
33
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
34
33
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
56
34
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
35
34
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
36
35
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
35
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
36
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
37
36
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
40
37
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
37
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
38
38
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
39
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
39
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
40
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
41
40
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
48
41
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
42
41
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
44
42
Põisikud püstised, lühikese nokaga
42
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
43
43
Pähikud laiusest pikemad
44
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
45
44
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
46
45
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
45
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
46
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
46
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
47
47
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
47
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
48
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
49
48
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
50
49
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
49
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
50
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
51
50
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
52
51
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
51
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
52
Vähemalt alumine pähik rippuv
52
Pähikud pole rippuvad
53
53
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
54
53
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
55
54
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
54
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
55
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
55
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
56
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
57
56
Õisik harunenud pööris
68
58
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
58
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
59
59
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
60
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
60
Tähk pole ühekülgne
61
61
Pähikud ümber kogu varre
62
61
Pähikud varre vastaskülgedel
67
63
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
63
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
64
64
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
65
64
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
66
65
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
65
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
66
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
66
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
67
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
68
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
68
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
69
70
Pähikud 2 või rohkema õiega
73
71
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
71
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
72
72
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
72
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
73
Pähikus rohkem kui 2 õit
75
74
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
74
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
75
Ohe kaarjas või põlvjas
76
76
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
76
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
77
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
77
Õisik hõre, pole ühekülgne
78
78
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
79
78
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
79
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
79
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
80
Pähikud 2 või rohkemaõielised
86
81
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
82
81
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
85
82
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
82
Pähikus liblesid üks paar
83
83
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
83
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
84
84
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
84
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
85
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
85
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
86
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
86
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
87
87
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
87
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
88
88
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
89
88
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
93
89
Välissõkal ja libled teravad
90
89
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
91
90
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
90
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
91
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
92
91
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
92
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
92
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
93
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
93
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
94
94
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
95
94
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
96
95
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
95
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
96
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
96
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
97
97
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
97
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
98
98
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
98
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
99
Lihakate lehtedega taimed
100
99
Lehed õhukesed, pole lihakad
103
100
Juurmised lehed tiheda rosetina
100
Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina
101
101
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
101
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
102
102
Õied valged kuni roosad
103
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
104
103
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
124
104
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
105
104
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
112
105
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
105
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
106
106
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
107
106
Õitsvad varred lehtedega
110
107
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
107
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
108
108
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
108
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
109
109
Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga)
110
Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
110
Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad
111
111
Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
111
Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
112
Taime lehed ja/või varred ogalised
113
112
Taimed pole ogalised
114
113
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
113
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
114
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
115
114
Vähemalt mõned õied pole kollased
118
115
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
115
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
116
116
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
116
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
117
117
Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
117
Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
118
Lehed sirge kuni südaja alusega
118
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
119
119
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
119
Õitsvad varred lehtedega
120
120
Vähemalt mõned õied õisikus valged
120
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
121
121
Vähemalt servmised õied roosad
122
122
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
122
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
123
123
Kõik õied roosad (lillakad)
123
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
124
Õied pole sarikatena
126
125
Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad
125
Õisikukattelehed pole õisikust pikemad
126
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
126
Õied teistsugused
127
127
Õied bilateraalsümmeetrilised
128
127
Õied radiaalsümmeetrilised
142
128
Leheserv hambuline kuni hõlmine
129
128
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
136
129
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
130
129
Lehed selgelt rootsulised
131
130
Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane
130
Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased
131
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
132
131
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
133
132
Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem
132
Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune
133
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
134
133
Lehistunud õitsev vars olemas
135
134
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
134
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
135
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
135
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
136
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
137
139
Õied valged või rohekasvalged
140
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
141
140
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
141
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
141
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
142
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
143
142
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
156
143
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
144
143
Varred pole väänduvad ega ronivad
146
144
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
145
144
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
145
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
145
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
146
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
147
146
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
148
147
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
147
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
148
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
148
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
149
149
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
149
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
150
150
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
151
150
Kroonlehed täiesti vabad
152
151
Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad
151
Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
153
Kroonlehti 4. Lehed rootsutud
153
Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
154
156
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
157
156
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
158
157
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
157
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
158
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
159
158
Õitsvad varred lehistunud
169
159
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
160
159
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
163
160
Õied roosad. Õisik kerajas
160
Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas
161
161
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
161
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
162
162
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
162
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
163
Lehed selgelt rootsulised
165
164
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
164
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
165
Õied pole üksikult
166
166
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
166
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
167
167
Õisik pole ühekülgne
168
168
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
168
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
170
Leheserv peenehambaline
171
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
171
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
172
172
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
172
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
173
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
174
173
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
178
174
Õied tähkõisikuna
175
175
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
176
175
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
177
176
Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega
176
Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta
177
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
177
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
178
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
179
179
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
179
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
180
180
Õied varte tippudes nuttidena
180
Õied pole nuttidena
181
181
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
181
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
182
182
Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai
182
Krooni putk laiusest pikem (luup!)
183
183
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
183
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
184
184
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
184
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
185
185
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
185
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
186
186
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
186
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
187
187
Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)
187
Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta
188
Õied tume- kuni helekollased
189
188
Õied pole kollased
192
189
Kroonlehti 6. Tupp puudub
189
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
190
191
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
191
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
192
Õied sinised kuni roosad
193
193
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
194
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
194
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
1Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad22Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega32Taimed teistsugused43Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
3Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
4Õied kroonlehtedeta54Õied kroonlehtedega995Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
5Taimed piimmahlata66Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
6Õisikud teistsugused77Kääbuspõõsad
7Rohttaimed88Vähemalt alumised lehed rootsuga98Kõik lehed rootsutud209Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised109Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel1210Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
10Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed1111Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
11Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
12Lehed sõrmroodsed
12Lehed sulgroodsed või ühe rooga1313Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud1413Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)1614Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised1514Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
15Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
15Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
16Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised1716Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised1817Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
17Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
18Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
18Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga1919Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
19Viljad mõhnadeta
20Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)2120Õied pole radiaalsümmeetrilised3321Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega2221Lehed paljad või väga lühikeste karvadega2322Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
22Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
23Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena2423Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena2624Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised2524Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
25Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
25Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
26Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
26Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult2727Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena2827Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena3128Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
28Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal2929Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
29Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline3030Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
30Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
31Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)3231Leht rististe vaheseintega
32Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
32Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
33Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)3433Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)5634Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega3534Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)3635Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
35Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
36Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi3736Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega4037Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
37Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem3838Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
38Õisik tipmine3939Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
39Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
40Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega4140Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega4841Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt4241Kõik pähikud on varrel tihedalt koos4442Põisikud püstised, lühikese nokaga
42Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga4343Pähikud laiusest pikemad
43Pähikud ümarad
44Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena4544Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena4645Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
45Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
46Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
46Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed4747Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
47Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
48Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad4948Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega5049Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
49Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
50Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)5150Põisikud paljad, karvad vahel noka servades5251Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
51Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
52Vähemalt alumine pähik rippuv
52Pähikud pole rippuvad5353Alumine kandeleht ei ümbritse vart5453Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre5554Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
54Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
55Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
55Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
56Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne5756Õisik harunenud pööris6857Pähikud oheteta5857Pähikud ohetega6058Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
58Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega5959Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
59Pähikud üksikult
60Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
60Tähk pole ühekülgne6161Pähikud ümber kogu varre6261Pähikud varre vastaskülgedel6762Tähk munajas
62Tähk ruljas6363Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
63Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid6464Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja6564Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja6665Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
65Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
66Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
66Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
67Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
68Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem6969Pähikud ohetega7069Pähikud oheteta8070Pähikud ühe õiega7170Pähikud 2 või rohkema õiega7371Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
71Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole7272Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
72Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
73Pähikud 2 õiega7473Pähikus rohkem kui 2 õit7574Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
74Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
75Ohe kaarjas või põlvjas7675Ohe sirge7776Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
76Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
77Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
77Õisik hõre, pole ühekülgne7878Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega7978Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
79Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
79Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
80Pähikud 1-õielised8180Pähikud 2 või rohkemaõielised8681Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga8281Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta8582Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
82Pähikus liblesid üks paar8383Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
83Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad8484Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
84Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
85Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
85Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
87Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied8888Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)8988Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga9389Välissõkal ja libled teravad9089Välissõkal ja libled tömbid või sirged9190Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
90Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
91Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas9291Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
92Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
92Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
93Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
93Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas9494Keeleke üle 1 mm pikk, terav9594Keeleke puudub või alla 1 mm pikk9695Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
95Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
96Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
96Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad9797Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
97Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga9898Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
98Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
99Lihakate lehtedega taimed10099Lehed õhukesed, pole lihakad103100Juurmised lehed tiheda rosetina
100Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina101101Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
101Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad102102Õied valged kuni roosad
102Õied kollased
103Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes104103Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes124104Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)105104Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas112105Lehed selgelt paralleelsete roodudega
105Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad106106Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)107106Õitsvad varred lehtedega110107Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
107Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed108108Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
108Õisikud pole üksikult, varred harunevad109109Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga)
109Õisikupõhi karvane
110Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
110Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad111111Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
111Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
112Taime lehed ja/või varred ogalised113112Taimed pole ogalised114113Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
113Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
114Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased115114Vähemalt mõned õied pole kollased118115Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
115Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused116116Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
116Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad117117Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
117Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
118Lehed sirge kuni südaja alusega
118Lehed rootsu suunas aheneva alusega119119Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
119Õitsvad varred lehtedega120120Vähemalt mõned õied õisikus valged
120Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole121121Kõik õied sinised
121Vähemalt servmised õied roosad122122Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
123Keskmised õied kollased, servmised lillakad
124Õied sarikatena125124Õied pole sarikatena126125Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad
125Õisikukattelehed pole õisikust pikemad
126Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
126Õied teistsugused127127Õied bilateraalsümmeetrilised128127Õied radiaalsümmeetrilised142128Leheserv hambuline kuni hõlmine129128Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)136129Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud130129Lehed selgelt rootsulised131130Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane
130Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased
131Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole132131Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole133132Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem
132Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune
133Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)134133Lehistunud õitsev vars olemas135134Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
134Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
135Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
135Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
136Kroonlehed alusel kokku kasvanud137136Kroonlehed vabad138137Õied ilma kannuseta
137Õied kannusega
138Õied ilma kannuseta
138Õied kannusega139139Õied valged või rohekasvalged
139Õied pole valged140140Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas141140Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
141Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
141Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
142Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega143142Kõik lehed ümara või aheneva alusega156143Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad144143Varred pole väänduvad ega ronivad146144Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta145144Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
145Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
145Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
146Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad147146Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad148147Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
147Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
148Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
148Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega149149Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
151Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
152Õied kollased153152Õied pole kollased
153Kroonlehti 4. Lehed rootsutud
153Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised154154Tupp puudub
154Tupp olemas155155Kroonlehti üle 5
155Kroonlehti 5
156Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena157156Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena158157Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
157Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
158Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna159158Õitsvad varred lehistunud169159Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena160159Õied rootsulised, üksikult või õisikutena163160Õied roosad. Õisik kerajas
160Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas161161Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
164Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
165Õied üksikult
165Õied pole üksikult166166Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
166Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5167167Õisik ühekülgne
167Õisik pole ühekülgne168168Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
168Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
169Kääbuspõõsad170169Rohtsed taimed173170Leheserv peenehambaline
170Leheserv terve171171Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
171Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad172172Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
172Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
173Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)174173Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta178174Õied lehekaenaldes
174Õied tähkõisikuna175175Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad176175Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos177176Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega
176Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta
177Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
177Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
178Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud179178Kroonlehed vabad188179Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
182Krooni putk laiusest pikem (luup!)183183Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
183Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane184184Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
184Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa185185Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
185Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus186186Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
186Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad187187Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)
187Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta
188Õied tume- kuni helekollased189188Õied pole kollased192189Kroonlehti 6. Tupp puudub
189Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas190190Kroonlehti 5
190Kroonlehti 4191191Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
191Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
192Õied sinised kuni roosad193192Õied valged194193Kroonlehed terved
193Kroonlehed tipus sisse sämpunud
194Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
194Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
