1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
2
2
Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
3
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
4
4
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
4
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
5
Õied kroonlehtedega
100
6
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
7
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
9
Vähemalt alumised lehed rootsuga
10
9
Kõik lehed rootsutud
21
10
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
11
10
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
13
11
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
11
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
12
12
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
12
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
13
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
14
14
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
15
14
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
17
15
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
16
15
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
16
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
16
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
17
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
18
17
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
19
18
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
18
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
19
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
19
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
20
20
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
21
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
22
21
Õied pole radiaalsümmeetrilised
34
22
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
23
22
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
24
23
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
23
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
24
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
25
24
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
27
25
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
26
25
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
26
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
26
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
27
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
27
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
28
28
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
29
28
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
32
29
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
29
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
30
30
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
30
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
31
31
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
31
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
32
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
33
32
Leht rististe vaheseintega
33
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
33
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
34
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
35
34
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
57
35
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
36
35
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
37
36
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
36
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
37
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
38
37
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
41
38
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
38
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
39
39
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
40
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
40
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
41
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
42
41
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
49
42
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
43
42
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
45
43
Põisikud püstised, lühikese nokaga
43
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
44
44
Pähikud laiusest pikemad
45
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
46
45
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
47
46
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
46
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
47
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
47
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
48
48
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
48
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
49
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
50
49
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
51
50
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
50
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
51
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
52
51
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
53
52
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
52
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
53
Vähemalt alumine pähik rippuv
53
Pähikud pole rippuvad
54
54
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
55
54
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
56
55
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
55
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
56
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
56
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
57
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
58
57
Õisik harunenud pööris
69
59
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
59
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
60
60
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
61
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
61
Tähk pole ühekülgne
62
62
Pähikud ümber kogu varre
63
62
Pähikud varre vastaskülgedel
68
64
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
64
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
65
65
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
66
65
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
67
66
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
66
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
67
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
67
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
68
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
69
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
69
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
70
71
Pähikud 2 või rohkema õiega
74
72
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
72
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
73
73
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
73
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
74
Pähikus rohkem kui 2 õit
76
75
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
75
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
76
Ohe kaarjas või põlvjas
77
77
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
77
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
78
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
78
Õisik hõre, pole ühekülgne
79
79
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
80
79
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
80
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
80
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
81
Pähikud 2 või rohkemaõielised
87
82
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
83
82
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
86
83
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
83
Pähikus liblesid üks paar
84
84
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
84
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
85
85
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
85
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
86
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
86
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
87
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
87
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
88
88
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
88
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
89
89
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
90
89
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
94
90
Välissõkal ja libled teravad
91
90
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
92
91
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
91
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
92
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
93
92
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
93
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
93
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
94
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
94
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
95
95
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
96
95
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
97
96
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
96
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
97
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
97
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
98
98
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
98
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
99
99
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
99
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
100
Lihakate lehtedega taimed
101
100
Lehed õhukesed, pole lihakad
104
101
Juurmised lehed tiheda rosetina
101
Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina
102
102
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
102
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
103
103
Õied valged kuni roosad
104
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
105
104
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
125
105
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
106
105
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
113
106
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
106
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
107
107
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
108
107
Õitsvad varred lehtedega
111
108
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
108
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
109
109
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
109
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
110
110
Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga)
111
Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
111
Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad
112
112
Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
112
Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
113
Taime lehed ja/või varred ogalised
114
113
Taimed pole ogalised
115
114
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
114
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
115
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
116
115
Vähemalt mõned õied pole kollased
119
116
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
116
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
117
117
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
117
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
118
118
Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
118
Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
119
Lehed sirge kuni südaja alusega
119
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
120
120
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
120
Õitsvad varred lehtedega
121
121
Vähemalt mõned õied õisikus valged
121
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
122
122
Vähemalt servmised õied roosad
123
123
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
123
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
124
124
Kõik õied roosad (lillakad)
124
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
125
Õied pole sarikatena
127
126
Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad
126
Õisikukattelehed pole õisikust pikemad
127
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
127
Õied teistsugused
128
128
Õied bilateraalsümmeetrilised
129
128
Õied radiaalsümmeetrilised
143
129
Leheserv hambuline kuni hõlmine
130
129
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
137
130
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
131
130
Lehed selgelt rootsulised
132
131
Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane
131
Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased
132
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
133
132
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
134
133
Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem
133
Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune
134
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
135
134
Lehistunud õitsev vars olemas
136
135
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
135
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
136
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
136
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
137
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
138
140
Õied valged või rohekasvalged
141
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
142
141
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
142
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
142
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
143
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
144
143
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
157
144
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
145
144
Varred pole väänduvad ega ronivad
147
145
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
146
145
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
146
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
146
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
147
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
148
147
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
149
148
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
148
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
149
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
149
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
150
150
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
150
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
151
151
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
152
151
Kroonlehed täiesti vabad
153
152
Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad
152
Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
154
Kroonlehti 4. Lehed rootsutud
154
Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
155
157
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
158
157
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
159
158
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
158
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
159
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
160
159
Õitsvad varred lehistunud
170
160
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
161
160
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
164
161
Õied roosad. Õisik kerajas
161
Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas
162
162
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
162
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
163
163
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
163
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
164
Lehed selgelt rootsulised
166
165
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
165
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
166
Õied pole üksikult
167
167
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
167
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
168
168
Õisik pole ühekülgne
169
169
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
169
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
171
Leheserv peenehambaline
172
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
172
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
173
173
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
173
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
174
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
175
174
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
179
175
Õied tähkõisikuna
176
176
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
177
176
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
178
177
Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega
177
Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta
178
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
178
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
179
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
180
180
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
180
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
181
181
Õied varte tippudes nuttidena
181
Õied pole nuttidena
182
182
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
182
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
183
183
Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai
183
Krooni putk laiusest pikem (luup!)
184
184
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
184
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
185
185
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
185
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
186
186
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
186
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
187
187
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
187
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
188
188
Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)
188
Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta
189
Õied tume- kuni helekollased
190
189
Õied pole kollased
193
190
Kroonlehti 6. Tupp puudub
190
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
191
192
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
192
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
193
Õied sinised kuni roosad
194
194
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
195
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
195
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem