1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
2
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
8
2
Lehe alus sirge, südajas või nooljas
2
Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas
3
3
Taimede juured hõljuvad vabalt vees
3
Taimed kinnituvad veekogu põhja
4
5
Lehed selgelt sulgroodsed. Õied kroonlehtedega
5
Lehed paralleelsete roodudega või rood halvasti näha. Õied kroonlehtedeta
6
6
Õied ja viljad kerajate nuttidena
6
Õied ja viljad pole kerajate nuttidena
7
7
Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad
7
Lehed pole lineaalsed, üle 1 cm laiad
8
Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
9
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
10
10
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
10
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
11
Õied kroonlehtedeta
12
11
Õied kroonlehtedega
106
12
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
13
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
13
Õisikud teistsugused
14
15
Vähemalt alumised lehed rootsuga
16
15
Kõik lehed rootsutud
27
16
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
17
16
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
19
17
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
17
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
18
18
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
18
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
19
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
20
20
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
21
20
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
23
21
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
22
21
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
22
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
22
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
23
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
24
23
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
25
24
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
24
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
25
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
25
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
26
26
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
27
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
28
27
Õied pole radiaalsümmeetrilised
40
28
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
29
28
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
30
29
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
29
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
30
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
31
30
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
33
31
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
32
31
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
32
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
32
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
33
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
33
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
34
34
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
35
34
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
38
35
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
35
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
36
36
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
36
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
37
37
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
37
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
38
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
39
38
Leht rististe vaheseintega
39
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
39
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
40
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
41
40
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
63
41
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
42
41
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
43
42
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
42
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
43
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
44
43
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
47
44
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
44
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
45
45
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
46
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
46
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
47
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
48
47
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
55
48
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
49
48
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
51
49
Põisikud püstised, lühikese nokaga
49
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
50
50
Pähikud laiusest pikemad
51
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
52
51
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
53
52
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
52
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
53
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
53
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
54
54
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
54
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
55
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
56
55
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
57
56
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
56
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
57
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
58
57
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
59
58
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
58
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
59
Vähemalt alumine pähik rippuv
59
Pähikud pole rippuvad
60
60
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
61
60
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
62
61
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
61
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
62
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
62
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
63
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
64
63
Õisik harunenud pööris
75
65
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
65
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
66
66
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
67
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
67
Tähk pole ühekülgne
68
68
Pähikud ümber kogu varre
69
68
Pähikud varre vastaskülgedel
74
70
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
70
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
71
71
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
72
71
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
73
72
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
72
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
73
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
73
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
74
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
75
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
75
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
76
77
Pähikud 2 või rohkema õiega
80
78
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
78
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
79
79
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
79
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
80
Pähikus rohkem kui 2 õit
82
81
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
81
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
82
Ohe kaarjas või põlvjas
83
83
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
83
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
84
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
84
Õisik hõre, pole ühekülgne
85
85
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
86
85
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
86
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
86
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
87
Pähikud 2 või rohkemaõielised
93
88
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
89
88
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
92
89
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
89
Pähikus liblesid üks paar
90
90
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
90
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
91
91
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
91
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
92
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
92
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
93
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
93
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
94
94
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
94
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
95
95
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
96
95
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
100
96
Välissõkal ja libled teravad
97
96
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
98
97
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
97
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
98
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
99
98
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
99
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
99
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
100
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
100
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
101
101
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
102
101
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
103
102
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
102
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
103
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
103
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
104
104
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
104
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
105
105
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
105
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
106
Lihakate lehtedega taimed
107
106
Lehed õhukesed, pole lihakad
110
107
Juurmised lehed tiheda rosetina
107
Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina
108
108
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
108
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
109
109
Õied valged kuni roosad
110
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
111
110
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
131
111
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
112
111
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
119
112
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
112
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
113
113
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
114
113
Õitsvad varred lehtedega
117
114
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
114
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
115
115
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
115
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
116
116
Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga)
117
Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
117
Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad
118
118
Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
118
Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
119
Taime lehed ja/või varred ogalised
120
119
Taimed pole ogalised
121
120
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
120
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
121
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
122
121
Vähemalt mõned õied pole kollased
125
122
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
122
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
123
123
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
123
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
124
124
Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
124
Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
125
Lehed sirge kuni südaja alusega
125
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
126
126
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
126
Õitsvad varred lehtedega
127
127
Vähemalt mõned õied õisikus valged
127
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
128
128
Vähemalt servmised õied roosad
129
129
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
129
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
130
130
Kõik õied roosad (lillakad)
130
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
131
Õied pole sarikatena
133
132
Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad
132
Õisikukattelehed pole õisikust pikemad
133
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
133
Õied teistsugused
134
134
Õied bilateraalsümmeetrilised
135
134
Õied radiaalsümmeetrilised
149
135
Leheserv hambuline kuni hõlmine
136
135
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
143
136
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
137
136
Lehed selgelt rootsulised
138
137
Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane
137
Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased
138
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
139
138
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
140
139
Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem
139
Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune
140
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
141
140
Lehistunud õitsev vars olemas
142
141
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
141
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
142
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
142
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
143
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
144
146
Õied valged või rohekasvalged
147
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
148
147
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
148
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
148
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
149
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
150
149
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
163
150
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
151
150
Varred pole väänduvad ega ronivad
153
151
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
152
151
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
152
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
152
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
153
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
154
153
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
155
154
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
154
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
155
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
155
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
156
156
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
156
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
157
157
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
158
157
Kroonlehed täiesti vabad
159
158
Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad
158
Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
160
Kroonlehti 4. Lehed rootsutud
160
Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
161
163
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
164
163
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
165
164
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
164
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
165
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
166
165
Õitsvad varred lehistunud
176
166
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
167
166
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
170
167
Õied roosad. Õisik kerajas
167
Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas
168
168
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
168
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
169
169
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
169
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
170
Lehed selgelt rootsulised
172
171
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
171
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
172
Õied pole üksikult
173
173
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
173
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
174
174
Õisik pole ühekülgne
175
175
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
175
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
177
Leheserv peenehambaline
178
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
178
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
179
179
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
179
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
180
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
181
180
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
185
181
Õied tähkõisikuna
182
182
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
183
182
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
184
183
Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega
183
Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta
184
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
184
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
185
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
186
186
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
186
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
187
187
Õied varte tippudes nuttidena
187
Õied pole nuttidena
188
188
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
188
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
189
189
Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai
189
Krooni putk laiusest pikem (luup!)
190
190
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
190
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
191
191
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
191
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
192
192
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
192
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
193
193
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
193
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
194
194
Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)
194
Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta
195
Õied tume- kuni helekollased
196
195
Õied pole kollased
199
196
Kroonlehti 6. Tupp puudub
196
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
197
198
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
198
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
199
Õied sinised kuni roosad
200
200
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
201
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
201
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem