1
Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised)
2
2
Lehed varrel sõlmekohtades männastena
3
2
Lehed pole männastena
14
3
Lehe serv selgelt hambuline
3
Lehe serv pole hambuline
4
4
Veetaimed, kinnituvad veekogu põhja, vähemalt alumised lehed on veesisesed
5
Varrel ainult 4 lehte ja üks õis. Vili lihakas
5
Lehti rohkem kui 4, õisi palju. Vili kuiv
6
6
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
8
7
Lehed alla 2 mm laiad. Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus
7
Lehed üle 2 mm laiad. Õied roosad, üle 8 mm läbimõõdus
8
Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
8
Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4
9
9
Õied tume- kuni helekollased
9
Õied valged kuni rohekasvalged
10
10
Männases üle 4 lehe
12
11
Lehed 3 paralleelse rooga
12
Lehed tugevalt haakuvad allapoole suunatud ogakeste tõttu. Üheaastased
13
12
Lehed pole haakuvad või ainult nõrgalt. Mitmeaastased
13
Kroon 1,5-1,7 mm läbimõõdus, valge. Vili 3-5 mm lai
13
Kroon 0,8-1,3 mm läbimõõdus, rohekasvalge. Vili 2-3 mm
14
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
15
14
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
21
15
Lehe alus sirge, südajas või nooljas
15
Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas
16
16
Taimede juured hõljuvad vabalt vees
16
Taimed kinnituvad veekogu põhja
17
18
Lehed selgelt sulgroodsed. Õied kroonlehtedega
18
Lehed paralleelsete roodudega või rood halvasti näha. Õied kroonlehtedeta
19
19
Õied ja viljad kerajate nuttidena
19
Õied ja viljad pole kerajate nuttidena
20
20
Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad
20
Lehed pole lineaalsed, üle 1 cm laiad
21
Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
21
Taimed teistsugused
22
22
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
23
22
Taimed teistsugused
24
23
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
23
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
24
Õied kroonlehtedeta
25
24
Õied kroonlehtedega
119
25
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
26
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
26
Õisikud teistsugused
27
28
Vähemalt alumised lehed rootsuga
29
28
Kõik lehed rootsutud
40
29
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
30
29
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
32
30
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
30
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
31
31
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
31
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
32
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
33
33
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
34
33
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
36
34
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
35
34
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
35
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
35
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
36
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
37
36
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
38
37
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
37
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
38
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
38
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
39
39
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
40
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
41
40
Õied pole radiaalsümmeetrilised
53
41
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
42
41
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
43
42
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
42
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
43
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
44
43
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
46
44
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
45
44
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
45
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
45
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
46
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
46
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
47
47
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
48
47
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
51
48
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
48
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
49
49
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
49
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
50
50
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
50
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
51
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
52
51
Leht rististe vaheseintega
52
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
52
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
53
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
54
53
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
76
54
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
55
54
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
56
55
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
55
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
56
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
57
56
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
60
57
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
57
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
58
58
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
59
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
59
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
60
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
61
60
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
68
61
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
62
61
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
64
62
Põisikud püstised, lühikese nokaga
62
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
63
63
Pähikud laiusest pikemad
64
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
65
64
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
66
65
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
65
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
66
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
66
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
67
67
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
67
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
68
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
69
68
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
70
69
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
69
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
70
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
71
70
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
72
71
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
71
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
72
Vähemalt alumine pähik rippuv
72
Pähikud pole rippuvad
73
73
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
74
73
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
75
74
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
74
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
75
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
75
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
76
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
77
76
Õisik harunenud pööris
88
78
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
78
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
79
79
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
80
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
80
Tähk pole ühekülgne
81
81
Pähikud ümber kogu varre
82
81
Pähikud varre vastaskülgedel
87
83
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
83
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
84
84
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
85
84
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
86
85
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
85
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
86
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
86
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
87
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
88
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
88
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
89
90
Pähikud 2 või rohkema õiega
93
91
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
91
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
92
92
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
92
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
93
Pähikus rohkem kui 2 õit
95
94
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
94
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
95
Ohe kaarjas või põlvjas
96
96
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
96
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
97
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
97
Õisik hõre, pole ühekülgne
98
98
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
99
98
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
99
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
99
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
100
Pähikud 1-õielised
101
100
Pähikud 2 või rohkemaõielised
106
101
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
102
101
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
105
102
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
102
Pähikus liblesid üks paar
103
103
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
103
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
104
104
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
104
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
105
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
105
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
106
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
106
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
107
107
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
107
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
108
108
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
109
108
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
113
109
Välissõkal ja libled teravad
110
109
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
111
110
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
110
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
111
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
112
111
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
112
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
112
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
113
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
113
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
114
114
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
115
114
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
116
115
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
115
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
116
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
116
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
117
117
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
117
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
118
118
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
118
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
119
Lihakate lehtedega taimed
120
119
Lehed õhukesed, pole lihakad
123
120
Juurmised lehed tiheda rosetina
120
Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina
121
121
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
121
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
122
122
Õied valged kuni roosad
123
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
124
123
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
144
124
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
125
124
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
132
125
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
125
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
126
126
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
127
126
Õitsvad varred lehtedega
130
127
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
127
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
128
128
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
128
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
129
129
Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga)
130
Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
130
Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad
131
131
Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
131
Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
132
Taime lehed ja/või varred ogalised
133
132
Taimed pole ogalised
134
133
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
133
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
134
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
135
134
Vähemalt mõned õied pole kollased
138
135
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
135
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
136
136
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
136
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
137
137
Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
137
Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
138
Lehed sirge kuni südaja alusega
138
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
139
139
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
139
Õitsvad varred lehtedega
140
140
Vähemalt mõned õied õisikus valged
140
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
141
141
Vähemalt servmised õied roosad
142
142
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
142
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
143
143
Kõik õied roosad (lillakad)
143
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
144
Õied pole sarikatena
146
145
Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad
145
Õisikukattelehed pole õisikust pikemad
146
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
146
Õied teistsugused
147
147
Õied bilateraalsümmeetrilised
148
147
Õied radiaalsümmeetrilised
162
148
Leheserv hambuline kuni hõlmine
149
148
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
156
149
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
150
149
Lehed selgelt rootsulised
151
150
Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane
150
Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased
151
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
152
151
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
153
152
Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem
152
Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune
153
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
154
153
Lehistunud õitsev vars olemas
155
154
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
154
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
155
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
155
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
156
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
157
159
Õied valged või rohekasvalged
160
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
161
160
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
161
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
161
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
162
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
163
162
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
176
163
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
164
163
Varred pole väänduvad ega ronivad
166
164
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
165
164
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
165
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
165
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
166
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
167
166
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
168
167
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
167
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
168
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
168
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
169
169
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
169
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
170
170
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
171
170
Kroonlehed täiesti vabad
172
171
Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad
171
Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
173
Kroonlehti 4. Lehed rootsutud
173
Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
174
176
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
177
176
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
178
177
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
177
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
178
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
179
178
Õitsvad varred lehistunud
189
179
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
180
179
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
183
180
Õied roosad. Õisik kerajas
180
Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas
181
181
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
181
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
182
182
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
182
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
183
Lehed selgelt rootsulised
185
184
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
184
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
185
Õied pole üksikult
186
186
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
186
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
187
187
Õisik pole ühekülgne
188
188
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
188
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
190
Leheserv peenehambaline
191
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
191
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
192
192
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
192
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
193
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
194
193
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
198
194
Õied tähkõisikuna
195
195
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
196
195
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
197
196
Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega
196
Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta
197
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
197
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
198
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
199
199
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
199
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
200
200
Õied varte tippudes nuttidena
200
Õied pole nuttidena
201
201
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
201
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
202
202
Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai
202
Krooni putk laiusest pikem (luup!)
203
203
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
203
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
204
204
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
204
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
205
205
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
205
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
206
206
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
206
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
207
207
Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)
207
Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta
208
Õied tume- kuni helekollased
209
208
Õied pole kollased
212
209
Kroonlehti 6. Tupp puudub
209
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
210
211
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
211
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
212
Õied sinised kuni roosad
213
213
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
214
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
214
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem