Back 
Printable version
| 1 | Puud või üle 50 cm kõrgused põõsad | 2 |
| 1 | Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged) | 22 |
| 2 | Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised | 3 |
| 2 | Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised | 6 |
| 3 | Õied roosad, kroonlehtedega. Taimed kuni 80 cm kõrged | |
| Calluna vulgaris (L.) Hull - harilik kanarbik | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas,
10-60 (80) cm kõrge. Lehed soomusjad, asuvad varrel
katusekivide taoliselt. Õied roosad, kellukjad, 3-4 mm pikad,
pikkades tipmistes õisikutes. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline nõmmedel, rabades ja männikutes, õitseb juulis, augustis. Levinud laialdaselt peaaegu kogu Euroopas, kohati ka Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja-Ameerika lääneosas. Märkused: Sarnane soo-erikaga, mis Eestis looduslikult ei kasva, küll aga kasutatakse haljastuses, esineb Soomes ja Rootsis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Õied kroonlehtedeta. Taimed üle 80 cm kõrged | 4 |
| 4 | Põõsad, kuni 3 m kõrged | |
| Juniperus communis L. - harilik kadakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, vahel ka
puukujuline, kuni 12 m kõrge. Okkad teravad, 3-kaupa
männastes, hõõrumisel lõhnavad aromaatselt.
Vili lihakas, marjatoline, noorelt roheline, valminult sinakasmust.
Korraga on põõsal nii rohelisi kui siniseid
“kadakamarju”, mis tegelikult on lihakad käbid. Levik ja ökoloogia: Eestis sage liivikutel, loodudel, männikutes, ka soodes. Võib kasvada tihedate kadastikena. Levinud Euroopas, Põhja-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Märkused: Lambad söövad meeleldi kadakate noori võrseid ja hoiavad sellega kadastike tiheduse kontrolli all. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Puud, täiskasvanult üle 3 m kõrged | 5 |
| 5 | Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel | |
| Pinus sylvestris L. - harilik mänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad
2-kaupa, sinakasrohelised, teravatipulised, kinnituvad võrsele
suhteliselt hõredalt. Käbid tuhmid, pruunid, alumised
soomused ei avane. Pungad punakaspruunid, harva veidi vaigused. Levik ja ökoloogia: Eestis laialt levinud metsapuu liivmullal ja rabastuval pinnasel. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Okkad üksikult | |
| Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad
1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul
kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid
10-15cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas. Märkused: Palju aretatud iluvorme. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehed vastakud | 7 |
| 6 | Lehed vahelduvad või männases | 8 |
| 7 | Lihtlehed, selgete hõlmadega | |
| Viburnum opulus L. - harilik lodjapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, (1)2-3(4) m
kõrge. Võrsed kandilised, hallid, punaka varjundiga.
Lehed kolmehõlmalised, hõlmad teritunud tipuga, pealt
paljad, alt pehmekarvased. Valkjad ratasjad õied
on lamedates vihmavarjutaolistes õisikutes, servmised
steriilsed õied teistest suuremad. Viljad erepunased, lihakad,
luuseemnega. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline, kasvab sega- ja lodumetsades, puisniitudel, sageli ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast Põhja-Aasiani. Märkused: Marjad söödavad, aga moos ebameeldiva lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed | |
| Sambucus racemosa L. - punane leeder | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-4 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, 5-8 cm
pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga.
Okste sees olev säsi pruunikas. Õied rohekaskollased,
lõhnata, tihedates munajates õisikutes. Viljad
oranžikaspunased. Levik ja ökoloogia: Sageli parkides, aedades. Kultuurist metsistunult ja naturaliseerunult segametsades, võsades. Hajusalt, peamiselt Eesti mandriosas. Pärit Lääne-Aasiast. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Seemned mürgised, muud taimeosad mitte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Liitlehed | 9 |
| 8 | Lihtlehed | 13 |
| 9 | Taimed ogadeta | |
| Sorbus aucuparia L. - harilik pihlakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 11-15, sakilise servaga, kuni 6 cm
pikad. Õied valged, paljuõielistes kännasjates
õisikutes. Marjad punased või oranžikad, ümarad,
kuni 1 cm läbimõõdus, mõrkjad. Levik ja ökoloogia: Segametsades, raiesmikel, metsaservades, sage. Õitseb juunis. Levinud Euroopas ja Siberis. Sageli kasvatatkse ka ilupuuna. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Taimed ogadega | 10 |
| 10 | Õied alla 2 cm läbimõõdus. Vili mahlane, koosneb väikestest osadest (koguluuvili) | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, varred
sirged, 1-1,5 m kõrged. Paaritusulgjad liitlehed 3-5
lehekesega, alt hallikad. Õitsevad ja viljuvad teisel aastal.
Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad.
Vili punane, eraldub kergesti õiepõhjalt, koosneb
osaviljadest (koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis metsades, raiesmikel, teeservades. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Õied üle 2 cm läbimõõdus. Vili pole mahlane, ei koosne osadest | 11 |
| 11 | Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehed tugevalt kurdunud | |
| Rosa rugosa Thunb. - kurdlehine kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 2 m
kõrge. Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehekesed
tugevalt kurdunud, pealt paljad ja läikivad, alt karvased. Õied
suured, roosad. Viljad oranžikaspunased, kerajad või veidi
lapikud, 2-3 cm läbimõõdus. Levik ja ökoloogia: Eestis kultuurist naturaliseerunud liik. Hajusalt liivastes männikutes, liivastel mererandadel, teede ääres, parkides. Õitseb juunist augustini. Pärit Aasiast Kaug-Idast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Võrsed ja ogad paljad. Lehed pole kurdunud | 12 |
| 12 | Tupplehed pärast õitsemist tagasi käändunud, varisevad varakult. Oksad looklevad | |
| Rosa subcanina (Christ) Dalla Torre & Sarnth. - kutsik-kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge.
Oksad looklevad. Lehekesed ümardunud tipuga, paljad,
sinakasrohelised. Õied heleroosad, välimised tupplehed
külgmiste lisemetega. Tupplehed pärast õitsemist
tagasi käändunud, varisevad varakult. Levik ja ökoloogia: Liivastes männikutes, loodudel, mererannas, teede ääres, parkides. Tavaline Lääne- ja Põhja-Eestis, mujal hajusalt. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Tupplehed pärast õitsemist püstised või laiuvad, püsivad ka valminud viljadel. Oksad sirged | |
| Rosa canina L. - koer-kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Oksad sirged. Lehed tumerohelised, läikivad,
saagja servaga, paljad. Õied ereroosad. Tupplehed varisevad
enne vilja värvumist. Levik ja ökoloogia: Liivastes männikutes, loodudel, mererannas, kadastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitseb juunis. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Krimmis, Kaukaasias, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Lehed hõlmised | |
| Ribes alpinum L. - mage sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m
kõrge. Lehed 3- (harva 5-) hõlmalised, 1,5-4 cm
läbimõõdus, peaaegu paljad. Õied
kollakasrohelised, õisikud püstised. Marjad punased,
lääged. Levik ja ökoloogia: Tavaline segametsades, võsades, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Lehed terved, hõlmadeta | 14 |
| 14 | Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed | 15 |
| 14 | Lehed munajad või lantsetjad | 17 |
| 15 | Leheroots lapik | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Leheroots ruljas | 16 |
| 16 | Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad | |
| Betula pendula Roth - arukask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve
koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad
paljad, vahatäpikestest kröbulused. Lehed paljad,
rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus
allapoole suunatud hõlmadega. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad | |
| Betula pubescens Ehrh. - sookask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge.
Tüve koor valge, vanematel puudel allosas hallikas kuni mustjas,
peenelt pragunev. Noored oksad karvased, vahatäpikesteta. Lehed
rombjas-munajad, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt
saagja servaga. Viljasoomus ülespoole suunatud hõlmadega. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, segametsades, soodes, rabades. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levila Euroopa ja Aasia põhjaosas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud) | 18 |
| 17 | Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega | 19 |
| 18 | Lehed pealt tuhmid | |
| Salix caprea L. - raagremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-15 m kõrge. Noored
oksad hallikasrohelised, vanemad oksad lehearmidest jändrikud.
Lehed 7-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, ovaalsed, pealt tumerohelised,
alt viltkarvased. Levik ja ökoloogia: Tavaline metsades, võsastikes. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Lehed pealt läikivad | |
| Salix phylicifolia L. - kahevärvine paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge.
Koore all puidul 1 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised
puhetised). Lehed elliptilised, ebaühtlaselt sakilise või
terve servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, alt
sinakasrohelised või vesihallid (kahevärvilised).
Abilehed väikesed, neerjad, püsivad kesksuveni. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, madalsoodes, lodudes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Lehed valge- kuni hallikarvased vähemalt alaküljel | |
| Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed
laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem
karvased, oksad asteldeta. Õied suured, roosakad,
õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Lehed mõlemalt poolt rohelised | 20 |
| 20 | Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas | 21 |
| 20 | Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani | |
| Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed
laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem
karvased, oksad asteldeta. Õied suured, roosakad,
õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 21 | Leheroots lapik. Viljad kobarana | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 21 | Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes | |
| Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor
pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi
väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad
paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades,
emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on
raolised. Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Taimed pole rohelised, klorofüll puudub | 23 |
| 22 | Taimed rohelised, klorofüll olemas | 24 |
| 23 | Varred lülilised, iga lüli alusel hambuline lehtedetupp, varre tipus eoseid sisldav käbi moodi eospea | |
| Equisetum arvense L. (kevadine võsu) - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, mille on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Varred pole lülilised, hambulist lehtedetuppe pole. Õitega taimed | |
| Monotropa hypopitys L. - harilik seenlill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed klorofüllita, valkjaskollased, varred lihakad, harunemata. Lehed soomusjad, pruunid. Õiedvalkjaskollased, tihedas kobaras, mis õitseajal on longus, kuid viljade valmides sirgub. Kõrgus 10-25 cm. Levik ja ökoloogia: Kuivades liivastes männi- ja segametsades. Hajusalt. Mitmeaastane. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Korralike lehtedeta taimed | |
| Equisetum arvense L. - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, millel on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Taimed lehtedega | 25 |
| 25 | Lehed vastakud | 26 |
| 25 | Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised) | 55 |
| 26 | Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani) | |
| Geranium pratense L. - aas-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu aluseni 7-lõhised. Kroonlehed sinised, kuni 2,2 cm pikad. Tugeva püstise kasvuga, paljuvarreline, hallikasroheline taim. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teeservades ja kraavikallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Terved lihtlehed | 27 |
| 27 | Taimed kõrvekarvadega | |
| Urtica dioica L. - kõrvenõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Ravimtaim, üldtugevdav. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Taimed kõrvekarvadeta | 28 |
| 28 | Õied kroonlehtedeta | 29 |
| 28 | Õied kroonlehtedega | 31 |
| 29 | Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad | 30 |
| 29 | Lehed alla 5 korra laiusest pikemad | |
| Atriplex prostrata Boucher ex DC. - odalehine malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised, harva lamavad. Alumised lehed odajad, vahel kergelt südajad või tömbid. Õite kandelehekesed üksikute hammastega, 2-6 mm pikad, kolmnurksed või kergelt ümardunud. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, aedades, teeservades, elamute ümbruses, prahipaikadel, raudteede ääres. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Lehed lihakad | |
| Salsola kali L. - rand-ogamalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, tipul nõelterava ogaga. Õied pisikesed, lehekaenlais. Taim enam-vähem karvane, rohiroheline. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja klibustel mererandadel, adruvallidel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Lehed pole lihakad | |
| Sagina procumbens L. - lamav kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatipuga, kitsaslineaalsed, 0,5-1 cm pikad. Varred lamavad või tõusvad. Kroonlehed valged või puuduvad. Tupplehed õitsemisajal laiuvad. Pikkus 2-10(19) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teedel, karjamaadel, enamasti liiva- ja turbapinnasel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega) | 32 |
| 31 | Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad) | 38 |
| 32 | Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega | |
| Listera ovata (L.) R. Br. - suur käopõll | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, munajaselliptilised kuni ümarad, vastakud, rootsutud, tuhmid, üle 5 cm pikad, varre suhtes enam-vähem täisnurga all. Õied rohelised, õisik pikk, paljuõieline. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, niiskemates metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega | 33 |
| 33 | Õiekroon põhiliselt kollane | 34 |
| 33 | Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid | 35 |
| 34 | Õietupp lapik. Ülemine huul lõpeb lühikese hambakesega. Alumiste lehtede servad igalt poolt hambulised | |
| Rhinanthus angustifolius C.C. Gmel. - suur robirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, tömpide sakkidega, näärmekarvadeta. Õiekroon kuldkollane, umbes 2 cm pikk, putkeosa rohkem või vähem kõverdunud. Ülahuule hambake 2 mm pikk. Kõrgus 10-60(80) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Õietupp pole lapik. Ülemine huul hambakeseta. Alumiste lehtede servad terved või ainult alusel mõne hambakesega | |
| Melampyrum pratense L. - palu-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed rohelised, serv alusel enamasti üksikute kõverdunud hammastega. Õiekroon 1-1,5 cm pikk, putk valkjas, huuled kollased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Puisniitudel, metsades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Õied kahekaupa varre tipus | |
| Linnaea borealis L. - harilik harakkuljus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Lehed terved, ümardunud, pisut nahkjad, kuni 1,5 cm läbimõõduga. Õied valkjasroosad, rippuvad, 2-kaupa pikal püstisel raol. Pikkus 15-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates okasmetsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Nime saanud süstemaatik Carl Linne järgi, kelle lemmiktaim ta oli. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Õied pole kahekaupa varre tipus | 36 |
| 36 | Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel | 37 |
| 36 | Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed | |
| Galeopsis bifida Boenn. - pügaldunud kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Üleni karekarvane taim. Õisiku näärmekarvad heledad. Õied alla 1,5 cm pikad, roosad või kollakasvalged. Õie alahuule keskmine hõlm selgelt kaheks lõhestunud. Kõrgus 10-45(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas adruvallidel, prahipaikades, umbrohuna aedades ja põldudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Krooni ülahuul selgelt kiiverjas (nõgus) | |
| Scutellaria galericulata L. - harilik tihashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt täkilised, piklikmunajad, ümardunud või südaja alusega. Õietupp paljas või ainult lihtkarvadega. Õied violetjassinised, kandelehekestest lühemad, kahekaupa lehtede kaenlais. Kõrgus 10-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, puisniitudel, niitudel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Krooni ülahuul enam-vähem lame | |
| Thymus serpyllum L. - nõmm-liivatee | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, ühtlaselt karvased või peaaegu paljad. Lehed peaaegu rootsutud, süstjad, 0,2-0,3 cm laiad. Õietupp kahehuuleline. Õisik ühtlane. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, luidetel, nõlvadel, metsades, loopealsetel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Ravimtaim. Iseloomuliku lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 39 |
| 38 | Kroonlehed vabad | 43 |
| 39 | Õied erekollased | |
| Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Õied pole kollased | 40 |
| 40 | Kroonlehti 5 või rohkem | 41 |
| 40 | Kroonlehti 4 | 42 |
| 41 | Õied kogu varrel lehekaenaldes | |
| Glaux maritima L. - rannikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, lihakad, varrel tihedalt, allosas ristvastakud, ülal vahelduvad. Õied roosakasvioletsed, raotud, ühekaupa keskmiste lehtede kaenaldes. Kõrgus 4-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Õied üksikult või koondunud varre tippu | |
| Centaurium pulchellum (Sw.) Druce - väike maasapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud, juurmist lehekodarikku pole. Lehed munajad, 5 ebaselge rooga. Õied roosad, üksikult lehekaenlais. Keskmised õied raotud, külgmised 1 cm raoga. Õietupp õitsemise ajal krooni putkest lühem. Kõrgus 2-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Mererannikul, rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk | |
| Veronica officinalis L. - harilik mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, ülemises osas tõusev, ühtlaselt karvane. Lehed vastakud, lühirootsulised, elliptilised, kiilja alusega. Õied helelillakassinised. Pikkus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades ja niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk | |
| Veronica chamaedrys L. - külmamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrel karvad kahe vastaku pikireana. Alumised lehed lühirootsulised, ülemised rootsutud. Lehed munajad, hambulise servaga. Õied helesinised. Õisikud lehekaenaldes. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 43 | Lehed paksud ja lihakad | 44 |
| 43 | Lehed pole lihakad | 45 |
| 44 | Lehed üle 2 cm laiad, varrel hõredalt | |
| Sedum maximum (L.) Suter - suur kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, terveservalised, piklikovaalsed, alusel südajalt laienenud, enam-vähem varreümbrised. Õied valged või kollakasvalged, paljuõielistes tipmistes õisikutes. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel põldudel, kruusaaukudes, loodudel. Kohati. Õitseb juulist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Lehed alla 2 cm läbimõõdus, carrel tihedalt | |
| Honckenya peploides (L.) Ehrh. - merihumur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, paljad, munajad, rootsutud, 1-3 cm pikad. Lehed asuvad varrel tihedalt ristvastakult, seetõttu tundub vars neljatahulisena. Taim kollakasroheline. Vars algul püstine, hiljem lamav. Õied üksikult lehtede kaenlais, kroonlehed tupplehtede pikkused, kollakad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Õied erekollased | |
| Hypericum perforatum L. - liht-naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars 2 pikikandiga, säsikas, püstine. Lehed ovaalsed, läbipaistvate näärmetäppidega. Õied kollased, kroonlehtede väliskülgedel hõredalt musti täppe. Tupplehed teravatipulised, enamasti 3 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, kinkudel, tee- ja põlluservades. Tavaline. Õitseb juunist augusti, septembrini. Märkused: Ravimtaim Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Õied pole kollased | 46 |
| 46 | Väikesed põõsad soomusjate lehtedega | |
| Calluna vulgaris (L.) Hull - harilik kanarbik | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 10-60 (80) cm kõrge. Lehed soomusjad, asuvad varrel katusekivide taoliselt. Õied roosad, kellukjad, 3-4 mm pikad, pikkades tipmistes õisikutes. Viljad kuivad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 46 | Rohttaimed, lehed pole soomusjad | 47 |
| 47 | Õied valged | 48 |
| 47 | Õied pole valged | 53 |
| 48 | Kroonlehti 2-4 | |
| Sagina procumbens L. - lamav kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatipuga, kitsaslineaalsed, 0,5-1 cm pikad. Varred lamavad või tõusvad. Kroonlehed valged või puuduvad. Tupplehed õitsemisajal laiuvad. Pikkus 2-10(19) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teedel, karjamaadel, enamasti liiva- ja turbapinnasel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 48 | Kroonlehti 5 | 49 |
| 49 | Kroonlehed terved | |
| Sagina nodosa (L.) Fenzl - sõlmine kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi palju, lamavad või tõusvad. Juurmised lehed kimbuna, lineaalsed, kuni 3 cm pikad, varrelehed vastakud, väiksemad. Varrelehtede kaenaldes lühivõrsed, mistõttu vars tundub sõlmelisena. Õied valged, 1 cm läbimõõdus, püstised. Kroonlehed tupplehtedest kaks korda pikemad. Kõrgus 4-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 49 | Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud | 50 |
| 50 | Tupplehed kokku kasvanud | 51 |
| 50 | Tupplehed vabad | 52 |
| 51 | Emakakaelu 5 (luup!) | |
| Silene alba (Mill.) E.H.L.Krause - valge pusurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas udekarvane, ülaosas näärmekarvadega. Lehed süstjad või elliptilised, karvased, 4-5 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied valged, ühesugulised, hõredas õisikus. Õieraag ja –tupp näärmekarvased. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Luhaniitudel, põldudel, kraavikallastel, teeservades, aedades. Sage. Õitseb mais septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Emakakaelu 3 | |
| Silene nutans L. - longus põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp | |
| Cerastium fontanum Baumg. - harilik kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 1 cm pikad ja umbes 3 korda laiusest pikemad, teritunud, lühikarvased. Kroonlehed valged, lõhestunud, tupplehtede pikkused. Tupplehed kileja äärisega, karvased. Vars sageli alumistest sõlmekohtadest juurduv. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem | |
| Stellaria graminea L. - oras-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 6 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, alusel ripsmelise servaga, rohirohelised. Kroonlehed valged, sügavalt 2-jagused, tupplehtedega ühepikkused. Tupplehed luubiga vaadates ripsmelise servaga. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel ja niitudel, raiesmikel, teede ja põldude ääres. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Meenutab soo-tähtheina, kui selle lehed on hallikad ja kroonlehed tupest pikemad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Õied rohekad või sinakashallid | |
| Silene nutans L. - longus põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 53 | Õied sinised, roosad või lillad | 54 |
| 54 | Kroonlehed terved | |
| Lythrum salicaria L. - harilik kukesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, peaaegu neljakandilised. Lehed karvased, alumised vastakud või männases, ülemised vahelduvalt. Õied suured, lillakaspunased, pikkades kobarjates lehistunud õisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 54 | Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud | |
| Dianthus deltoides L. - nurmnelk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lühikarvased, hallikad. Lehed kuni 3 cm pikad ja 0,5 cm laiad, alusel ripsmelised. Tupe alusel üks paar kõrglehti, ulatuvad pooleni tupe pikkusest. Kroonlehed punakad, hambulise servaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, kuivadel niitudel, puisniitudel, teede ääres. Tavaline. Õitsebjuunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed) | 56 |
| 55 | Terved lihtlehed | 92 |
| 56 | Lehed kolmetised | 57 |
| 56 | Lehed pole kolmetised | 60 |
| 57 | Õied radiaalsümmeetrilised | 58 |
| 57 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 59 |
| 58 | Kroonlehed vähemalt alusel kokkukasvanud | |
| Solanum dulcamara L. - harilik maavits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred alusel puitunud, roomavad või väänduvad. Lehed piklikmunajad, ülemised enamasti odajad või alusel kahe hõlmaga. Õied lillad, kartuli õie moodi. Vili erepunane mari. Kõrgus 30-300 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, lodumetsades, lepikutes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 58 | Kroonlehed vabad | |
| Fragaria vesca L. - metsmaasikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, rosetina. Tipmise lehekese keskmine hammas külgmistega ühepikkune või pikem. Õied valged. Õisikuvars lehtede kõrgune. Tupplehed tagasi käändunud, ei ümbriste vilja. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Raiesmikel, lagendikel, metsaservades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 59 | Õied kollased | |
| Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 59 | Õied pole kollased | |
| Trifolium repens L. - valge ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, 5-30 mm pikad, heleda kolmnurgaga keskel. Õied valged, tupp peale õitsemist ei suurene. Pikkus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teepervedel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Taimed ogadega vartel või lehtede servades | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, 3-5 lehekesega, alt heledamad. Varred puitunud, püstised. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Viljad punased, eralduvad kergesti õiepõhjast. Kõrgus 1-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Metsades, raiesmikel, teeservadel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 60 | Taimed ogadeta | 61 |
| 61 | Taimed ilma õiteta, paljunevad eostega (sõnajalad) | 62 |
| 61 | Taimed õitega, paljunevad seemnetega | 63 |
| 62 | Lehed ühelisulgjad | |
| Polypodium vulgare L. - kivi-imar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjagused lihtlehed nahkjad, ühekaupa. Leheroots labast lühem. Lehehõlmad vahelduvalt, harva vastakuti, eospesad lehe alaküljel. Kõrgus 10-30 cm Levik ja ökoloogia: Rändrahnudel, kiviaedadel. Hajusalt, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 62 | Lehed 2-4 sulgjad | |
| Dryopteris carthusiana (Vill.) H.P. Fuchs - ohtene sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed ei puutu üksteisega kokku. Teise järgu sulglehekesed ogateravate hammastega. Leheroots umbes laba pikkune, sõkalsoomused ühtlaselt helepruunid. Kõrgus 40-60 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes | 64 |
| 63 | Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed | 75 |
| 64 | Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied) | 65 |
| 64 | Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad | 67 |
| 65 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna) | 66 |
| 65 | Õitsvad varred lehistunud | |
| Sonchus arvensis L. - põld-piimohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südaja alusega, jäigad, pealt läikivad, ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, õisikud 3-6 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel, põllu- ja teeäärtel, kraavikaldail, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 66 | Õisikud üksikult. Varred ei harune | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 66 | Õisikud pole üksikult. Varred harunevad | |
| Leontodon autumnalis L. - sügisene seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sügavalt sulgjagused, paljad. Varred 2-7 õisikuga, paljad, ülemises osas väheste kõrglehtedega. Õied kollased. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, mererannas, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 67 | Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 67 | Vähemalt osa õisi kollased või valged | 68 |
| 68 | Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied) | 69 |
| 68 | Keelõied õisikus olemas | 72 |
| 69 | Lehed kahevärvilised: pealt rohelised, alt valgeviltjad | |
| Artemisia vulgaris L. - harilik puju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed teravate väljalõigetega, alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised. Õisikud 2,5-3 mm laiad ja 3-4 mm pikad, rohekad. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Prahipaikadel, asulate ümbruses, mererannas, söötidel, umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 69 | Lehed pole kahevärvilised | 70 |
| 70 | Õisiku üldkatis silinderjas. Lehed hõõrumisel enam-vähem lõhnatud | |
| Senecio vulgaris L. - harilik ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu paljad, sopilis-sulglõhised. Õied kollased, õisikud keelõiteta. Üldkatise sisemised lehed mustatipulised. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Aedades ja põldudel umbrohuna, teeservadel, prahipaikadel, mererannas. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 70 | Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed hõõrumisel tugeva lõhnaga | 71 |
| 71 | Lehehõlmad üle 3 mm laiad, hambulised. Õisikud vihmavarjutaolises kännasjas liitõisikus | |
| Tanacetum vulgare L. - harilik soolikarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused, lehehõlmad pikliksüstjad, sulgjagused, näärmetega. Õisikud ainult putkõitega, 7-12 mm läbimõõdus, kollased, tihedas kännasjas liitõisikus. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannavallidel, rähal, tee- ja põlluservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Lehehõlmad alla 3 mm laiad. Õisikud pole kännasjas liitõisikus | |
| Artemisia campestris L. - põldpuju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, hõlmad lineaalsed, teravatipulised. Õisikud 2-3 mm läbimõõdus, raotud, külgmistes kobarjates liitõisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikuil, teede ääres, jäätmaadel, mererannal. Sage. Õitseb augustis, septembris. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Kõik õied kollased | 73 |
| 72 | Vähemalt keelõied valged | 74 |
| 73 | Taim kleepuv. Lühemad üldkatise lehed umbes ½ pikemate pikkusest | |
| Senecio viscosus L. - pihkane ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim näärmekarvane, kleepuv, iseloomuliku nõrga lõhnaga. Lehed sulghõlmised. Keelõied silmapaistmatud, lühikese väljapoole rulluva helekollase naastuga. Välimisi üldkatise lehekesi 6-8, musta tipuga. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukas raudteedel, laoplatsidel, mererandadel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Taim pole kleepuv. Väiksemad üldkatise lehed palju lühemad kui ½ pikemate pikkusest | |
| Senecio sylvaticus L. - mets-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulglõhised, hõlmad lineaalsed, ebaühtlaselt hambulised. Taim hajusalt võrkvillane, hiljem paljas, tugevalt ebameeldiva lõhnaga. Keelõied kollased, 2-3 mm pikad, servad väljapoole rullunud. Välimisi üldkatise lehekesi 3-5, rohelise tipuga. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel aladel, männikutes, raiesmikel, sihtidel, metsapõlendikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Kõik õied valged | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 74 | Servmised õied valged, keskmised kollased | |
| Matricaria maritima L. - rand-kesalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused, lihakad, lehehõlmad niitjad, tömbid. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikupõhi kumer, seest säsikas. Üldkatise lehekesed 5-6 mm pikad, kuni 0,5 mm laiuse pruuni äärisega. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Mererannal, paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 75 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 76 |
| 75 | Õied radiaalsümmeetrilised | 82 |
| 76 | Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega | 77 |
| 76 | Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag) | 78 |
| 77 | Õied kollased | |
| Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 77 | Õied pole kollased | |
| Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis koosneb 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Lehed maksimaalselt 6 lehekesega | 79 |
| 78 | Lehekesi rohkem kui 6 | 81 |
| 79 | Õied kollased | |
| Lathyrus pratensis L. - aas-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudega, lehekesi üks paar, äraspidimunajad. Varred väga kitsaste tiibadega. Õied kollased, kobaras. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 79 | Õied pole kollased | 80 |
| 80 | Varred tiivulised | |
| Lathyrus sylvestris L. - mets-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars kahe laia tiivaga, lehed köitraagudega. Lehekesi üks paar, piklikud. Abilehed süstjad. Õied roosad, kobaras. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 80 | Varred pole tiivulised | |
| Lathyrus japonicus Willd. subsp. maritimus (L.) P.W.Ball - rand-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad, tiivutud. Taimed köitraagudega, lehekesi 3-5 paari, elliptilised. Abilehed munajad. Õied roosad, 4-7-kaupa. Pikkus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohulähedane. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Tupe hambad ühepikkused, kõik putkeosa pikkused või pikemad. Kaun karvane | |
| Vicia hirsuta (L.) Gray - karvane hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsa või harunenud köitraoga, 4-8 paari lineaalsete lehekestega. Lehekesed 2-4 mm laiad. Õied valkjad, sinaka varjundiga, 3-5 mm pikad. Kaunad rombjad, karvased, 6-10 mm pikad, kahe seemnega. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastes männikutes, raiesmikel, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Tupe hambad ebavõrdsed, vähemalt ülemised putkeosast lühemad. Kaun paljas | |
| Vicia cracca L. - harilik hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ronivad, köitraod hästi arenenud. Sulglehekesed lineaalsüstjad, lühikeste liibuvate karvadega, 16-20 mm pikad. Õied sinakaslillad, 20-50-kaupa kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Püri 8-10 mm pikk. Kaun järsult ahenev. Kõrgus 20-120 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, raiesmikel, teeservadel, söötidel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 82 | Õied ja viljad liitsarikates | |
| Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 82 | Õied ja viljad pole liitsarikates | 83 |
| 83 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | |
| Solanum dulcamara L. - harilik maavits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred alusel puitunud, roomavad või väänduvad. Lehed piklikmunajad, ülemised enamasti odajad või alusel kahe hõlmaga. Õied lillad, kartuli õie moodi. Vili erepunane mari. Kõrgus 30-300 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, lodumetsades, lepikutes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 83 | Kroonlehed vabad | 84 |
| 84 | Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad | 85 |
| 84 | Õied kollased | 87 |
| 85 | Lehed sõrmjalt jagunenud | |
| Geranium pratense L. - aas-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu aluseni 7-lõhised. Kroonlehed sinised, kuni 2,2 cm pikad. Tugeva püstise kasvuga, paljuvarreline, hallikasroheline taim. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teede ja kraavide kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 85 | Lehed sulgjalt jagunenud | 86 |
| 86 | Õied pole valged | |
| Cakile maritima Scop. - liiv-merisinep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, lineaalsete tömbitipuliste sulghõlmadega. Vars aluselt alates rikkalikult harunev. Õied roosad, lõhnavad, neljatised. Vili kahelüliline, ei avane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas, eriti adruvallidel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 86 | Õied valged | |
| Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 87 | Kroonlehti 4 | |
| Bunias orientalis L. - harilik tõlkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, tipmine hõlm pikk, aegamööda aheneva tipuga. Varrel mustad näärmeköbrukesed. Õied kollased. Vili ümarmunajas, jääb suletuks. Kõrgus 50-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Umbrohuna põldudel, jäätmaadel, teede ääres. Tavaline, Põhja-Eestis sagedam. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 87 | Kroonlehti 5 või rohkem | 88 |
| 88 | Lehed abilehtedeta | 89 |
| 88 | Lehed abilehtedega | 91 |
| 89 | Juurmised lehed terved, varrelehed sügavalt jagunenud | |
| Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 89 | Kõik lehed sügavalt jagunenud | 90 |
| 90 | Taimed paljad või peaaegu paljad. Õiepõhi paljas | |
| Ranunculus acris L. - kibe tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused, lineaalsete hõlmadega. Taimed ülaosas paljad või lidus karvadega, alaosas paljad või väheste harali karvadega. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas. Viljad paljad, lühikese sirge nokaga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel, teeservades. Sage. Õitseb maist septembrini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 90 | Taimed 1-2 mm pikkuste harali karavadega vähemalt varre alumises osas ja leherootsudel. Õiepõhi karvane | |
| Ranunculus polyanthemos L. - mitmeõiene tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed viietised, sisselõikunud segmendid kitsad, hambulised. Varrelehed samasugused kui juurmised, ainult väiksemad. Varred alumises osas alati tugevate harali karvadega. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi karvane. Vilja nokk 0,5 mm pikk, kõver. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 91 | Lehed sõrmjad | |
| Potentilla argentea L. - hõbemaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, alt valgeviltjad, pealt viltjad või hõredalt karvased. Leheserv sügavalt sakiline, allarullunud. Õied kollased, hõredas rohkeõielises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 91 | Lehed sulgjad | |
| Potentilla anserina L. - hanijalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Lehed varrel sõlmekohtades männastena | 93 |
| 92 | Lehed pole männastena | 99 |
| 93 | Lehe serv selgelt hambuline | |
| Trientalis europaea L. - harilik laanelill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suuremad lehed varre tipus männasena, vahel mõned väiksemad lehed allpool vahelduvalt. Õisi 1 või 2, valged, tähtjad, peenikestel raagudel männselehtede kaenlas. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja okasmetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 93 | Lehe serv pole hambuline | 94 |
| 94 | Kroonlehed vabad | |
| Lythrum salicaria L. - harilik kukesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, peaaegu neljakandilised. Lehed karvased, alumised vastakud või männases, ülemised vahelduvalt. Õied suured, lillakaspunased, pikkades kobarjates lehistunud õisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 94 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 95 |
| 95 | Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5 | |
| Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 95 | Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4 | 96 |
| 96 | Õied tume- kuni helekollased | |
| Galium verum L. - hobumadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed niitjad või lineaalsed, tugevalt rullunud servaga, 8-10-kaupa männases. Varred ümarad. Õied kollased, väga tihedas liitõisikus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, mujal harva. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 96 | Õied valged kuni rohekasvalged | 97 |
| 97 | Männases 4 lehte | 98 |
| 97 | Männases üle 4 lehe | |
| Galium aparine L. - roomav madar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, allapoole suunatud ogakestega, taim haakuv. Lehed 3 cm pikad või pikemad, ogakestega, 4-8-kaupa männases. Õied mõnekaupa õisikus lehemännaste kaenlas. Õied valged, 3 mm läbimõõdus. Pikkus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Võsastikes, mererannal, aedades, põldudel, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 98 | Lehed ühe selge rooga | |
| Galium palustre L. - soomadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alla 2 cm pikad, 4(5)-kaupa männases, ühe rooga, ümara või tömbi tipuga. Varred nõrgad. Õied valged, 2-3 mm läbimõõdus. Pikkus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 98 | Lehed 3 paralleelse rooga | |
| Galium boreale L. - värvmadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised. Lehed 4-kaupa männases, kolme selge rooga, teravneva tipuga. Lehed 1,5-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied valged, 3-4 mm läbimõõdus. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 99 | Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega | 100 |
| 99 | Taimed teistsugused | 101 |
| 100 | Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel | |
| Lycopodium clavatum L. - karukold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavars roomav, pikk. Lehed lineaalsüstjad, lehetipp aheneb pikaks pehmeks karvaks. Eospead 2- või 3-kaupa püstistel varreharudel varretaolise kandja tipus, eospea ja varre vahel selge piir. Pikkus kuni 1,8 m. Levik ja ökoloogia: Kuivades männi- ja segametsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu | |
| Lycopodium annotinum L. - kattekold | ||
| Peavars roomav, pikk. Lehed lineaalsüstjad, hoiavad rõhtsalt, lehetipp ei ahene karvaks. Eospead ühekaupa püstiste varreharude tipus, ilma varretaolise kandjata, eospea ja varre vahel selge piir. Pikkus kuni 1,2 m. Levik ja ökoloogia: Kuuse- ja segametsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab augustist septembrini. Märkused: Ainuke koldadest, mis pole Eestis kaitse all. Aga korjata teda ikka ei maksa, kuna kollad paljunevad väga aeglaselt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 101 | Õied kroonlehtedeta | 102 |
| 101 | Õied kroonlehtedega | 139 |
| 102 | Vähemalt alumised lehed rootsuga | 103 |
| 102 | Kõik lehed rootsutud | 109 |
| 103 | Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised | |
| Plantago maritima L. - rand-teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 103 | Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel | 104 |
| 104 | Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud | 105 |
| 104 | Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve) | 107 |
| 105 | Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised | 106 |
| 105 | Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised | |
| Chenopodium album L. - valge hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjalt munajad kuni süstjad, teravatipulised, ebakorrapäraselt hambulise või terve servaga, jahuja kattega. Vars haruneb ülaosas, roheline, punane või punasetriibuline. Õisikud mitmesuguse kujuga. Seemned 1,1-1,6 mm läbimõõdus, tömbiservalised. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, umbrohuna aedades ja põldudel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 106 | Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega | |
| Atriplex calotheca (Rafn) Fr. - noollehine malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, kolmnurkjas-odajad, leheserv suurte ja ebakorrapäraselt ülespoole suunatud hammastega. Õied pikkades, ainult alusel lehistunud õisikutes. Õite kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivasel mererannal, adrul, peamiselt loode- ja läänerannikul ning läänesaartel. Paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 106 | Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad | |
| Atriplex littoralis L. - randmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, ülespoole suunatud harudega. Lehed siledad, terveservalised või hambulised, kuivanult õhukesed. Kandelehekesed ümaralt rombjad, pikliku tipu ja servmiste jätketega. Õied kerajate või piklike õisikutena varre ja külgharude tipus. Kõrgus 15-70(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja adrustel randadel sage, rannikust kaugemal harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 107 | Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised | 108 |
| 107 | Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised | |
| Rumex crispus L. - kärnoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad kuni lineaalsed, lühidalt aheneva alusega, enamasti tugevalt kurrulised, vahel ainult serv kurruline. Liitõisik ei ole tipuni lehistunud. Sisemised õiekattelehed ümarad, mõhnadega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeäärtel, jäätmaadel, elamute ümbruses, raudteedel, niitudel, kraavides, mererannal, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 108 | Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm) | |
| Rumex acetosella L. - väike oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstja või elliptilise keskmise hõlma ja kahe kolmnurkse või kitsa alumise hõlmaga. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kinkudel, niitudel, raiesmikel, teeäärtel, ka umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 108 | Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm) | |
| Rumex acetosa L. - hapu oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred meeldiva hapu maitsega. Õisikuraod harunemata, õisik hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, kallastel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Kasutatakse rohelise supi tegemiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 109 | Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga) | 110 |
| 109 | Õied pole radiaalsümmeetrilised | 113 |
| 110 | Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega | 111 |
| 110 | Lehed paljad või väga lühikeste karvadega | 112 |
| 111 | Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega | |
| Luzula pilosa (L.) Willd. - karvane piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 5-13 mm laiad, alumised lehetuped punakaspruunid. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õied tumepruunid, üksikult (harva 2-kaupa) hõredas õisikus, õieraod väga erineva pikkusega. Valminud viljad longus, kupar rohekaskollane. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 111 | Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena | |
| Luzula multiflora (Ehrh.) Lej. - mitmeõiene piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Võsunditeta taim. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õisiku kandeleht õisiku pikkune või veidi lühem. Õiekattelehed punakaspruunid, valkja kileja äärisega. Kupar rohekas-helepruun, sisemiste õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, leht- ja segametsades, teeservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 112 | Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | |
| Triglochin maritimum L. - rand-õisluht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed koondunud varre alusele, naaskeljad, kuni 40 cm pikad, poolruljad. Keeleke 3-4 mm pikk. Õisik tihe, õieraod 1-4 mm pikad. Vili jaguneb 6 osaviljaks.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 112 | Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena | |
| Juncus gerardii Loisel. - tuderluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lehistunud, varrelehti 1-2, õisik tipmine. Juurmisi lehti vähe. Lehed kitsad, kuni 12 mm laiad. Kandeleht õisikust lühem. Kupar tumepruun, õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 8-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 113 | Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED) | 114 |
| 113 | Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED) | 119 |
| 114 | Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi | 115 |
| 114 | Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega | 116 |
| 115 | Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute | |
| Schoenoplectus tabernaemontani (C.C. Gmel.) Palla - kare kaisel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, sinakashallid, kuni 1,4 cm läbimõõduga, lehtedeta. Õisik 1,5-5 cm pikk. Õiekattelehed tumepruunid, kaetud tumedamate täpitaoliste papillidega. Kõrgus 0,5-1,2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja- ja Lääne-Eesti rannikul merevees sage, magevees harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Õisik tipmine | |
| Bolboschoenus maritimus (L.) Palla - meri-mugulkõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred kolmekandilised. Lehed 3-6 mm laiad, lamedad, rohelised. Õisik koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust. Pähikuid 5-12, pruunid, piklikud. Õiekattekarvakesed pähklikesest lühemad. Risoomvõsundite tippudesse tekivad sügisel talvituvad kerajad kuni 1,5 cm laiused sigikehad. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannikuvetes. Läänerannikul tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 116 | Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega | |
| Carex arenaria L. - liivtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika risoomiga taim, pähikutega varred sageli ühes reas. Lehed 1,5-4 mm laiad. Lehetupe kileja osa ülaserv tumekollane. Õisik 3-8 cm pikk, 8-15 munaja pähikuga. Tipmised pähikud isasõitega, keskmiste tipus isasõied, alusel emasõied, alumised pähikud ainult emasõitega. Põisiku katteleht kollakas- kuni punakaspruun, heledama äärisega. Põisik punakaspruun, aheneb sujuvalt tipust lõhestunud nokaks. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, rannaluidetel. Paiguti, rannikul ja saartel kohati sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 116 | Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega | 117 |
| 117 | Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad | |
| Carex nigra (L.) Reichard - harilik tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Puhmikutena kasvav taim. Alumised lehetuped hele- kuni tumepruunid, läikivad. Lehed lamedad kuni renjad, kuivades sisserulluvate servadega, 1,5-3 mm laiad, hallikasrohelised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2-4, 1-2,5 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune. Põisiku katteleht mustjaspruun, tömp, põisikust lühem. Põisik valminult pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, metsades, puisniitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 117 | Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega | 118 |
| 118 | Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!) | |
| Carex ericetorum Pollich - nõmmtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav hallikasroheline taim alusel kastanpruunide läikivate tuppede ja nende kõdunenud kiududega. Varred peened, jäigad. Lehed tumerohelised, 1,5-4 mm laiad, varre alusele koondunud. Emaspähikuid 1-3, piklikmunajad. Põisiku katteleht põisikust lühem. Põisik pruun, väga lühikese nokaga. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, nõmmemetsades. Hajusalt. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 118 | Põisikud paljad, karvad vahel noka servades | |
| Carex panicea L. - hirsstarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud, sinakasrohelised, 2-4 mm laiad, andruga kuni kahekurrulised. Leherood lõpeb enne lehetippu. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega, õisikust lühem. Põisiku katteleht tumepruun, heleda servaga. Põisikud hõredalt nagu hirsiterad, valminult pruunikad. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, loopealsetel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 119 | Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne | 120 |
| 119 | Õisik harunenud pööris | 124 |
| 120 | Pähikud oheteta | 121 |
| 120 | Pähikud ohetega | 122 |
| 121 | Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas | |
| Leymus arenarius (L.) Hochst. - liiv-vareskaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava risoomiga hallikas- või sinakasroheline taim. Lehed kuni 10 mm laiad, lameda või rullunud servaga, sinaka vahakirmega, jäigad, tugevate roodudega, alusel väikeste kõrvakestega. Keeleke lühikese äärisena. Õisik 15-25 cm pikk, jäigalt püstine. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel ja luidetel sage, sisemaal paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 121 | Pähikud üksikult | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 122 | Pähikud ümber kogu varre | 123 |
| 122 | Pähikud varre vastaskülgedel | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 123 | Tähk munajas | |
| Anthoxanthum odoratum L. - lõhnav maarjahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste mätastena, hõõrudes meeldiva kumariini lõhnaga. Lehed 2-6 mm laiad, lühikesed. Kõrvakesed karvased, punakad. Keeleke 2 mm, tömp, tipus narmastunud. Õisik 4-7 cm pikk, alusel sageli lünklik, kollakasroheline. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, nõlvadel, hõredates metsades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 123 | Tähk ruljas | |
| Alopecurus arundinaceus Poir. - mustjas rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim hallikasrohelise vahakirmega, kasvab hõremurusate kogumikena, pika roomava risoomiga. Lehed 4-12 mm laiad, keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik 3-8 cm pikk ja 15 mm läbimõõdus, ühtlaselt ruljas, tömp, hallikas või lillakas, valminult mustjas. Ohe lühike. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel tavaline, sisemaal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 124 | Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus | |
| Phragmites australis (Cav.) Trin. ex Steud. - harilik pilliroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika, 1-3 cm jämeduse roomava risoomiga taim. Keelekese asemel karvaring. Lehed 2-5 cm laiad, hallikasrohelised. Õisik kuni 50 cm pikk, tihe, rohkepähikuline. Pähikud tumevioletjad, 6-9 mm pikkuste sirgete karvadega. Kõrgus 80-400 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel, rabaservadel, rabastuvates metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 124 | Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem | 125 |
| 125 | Pähikud ohetega | 126 |
| 125 | Pähikud oheteta | 134 |
| 126 | Pähikud ühe õiega | 127 |
| 126 | Pähikud 2 või rohkema õiega | 128 |
| 127 | Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!) | |
| Calamagrostis arundinacea (L.) Roth - metskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab tihedaid mättaid. Lehed kuni 2 cm laiad, alt tugevalt läikivad, ererohelised, lehelaba alusel karvatutikesed. Keeleke lühike, narmastunud. Ohe põlvjas, poole pikem kui sõkal. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 127 | Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 128 | Pähikud 2 õiega | 129 |
| 128 | Pähikus rohkem kui 2 õit | 131 |
| 129 | Igast pähikust ulatub välja 1 ohe | |
| Arrhenatherum elatius (L.) P. Beauv. ex J. & C. Presl - kõrge raikaerik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav traatjate juurtega taim. Kõrs püstine, sile. Lehed 3-8 mm laiad, pealt hõredalt pikakarvased, kollakasrohelised. Keeleke 2 mm pikk, tömp. Õisik kuni 25 cm pikk, lühikeste harudega, läikiv. Ohted pikad, põlvjad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, niitudel, metsaservas, hõredas võsas. Tavaline. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 129 | Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet | 130 |
| 130 | Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge | |
| Deschampsia cespitosa (L.) P. Beauv. - luht-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tumeroheline, väga tihedaid ja suuri mättaid moodustav taim. Lehed lamedad, pealt väga sügavate ja karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Õisik hõbedaläikene, kuni 20 cm pikk. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 130 | Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas | |
| Deschampsia flexuosa (L.) Trin. - võnk-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, niitjad. Keeleke 2 mm pikk. Õisik kuni 15 cm pikk, harud hoiavad laiali, looklevad. Pähikud purpurpunased. Ohe põlvjas. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõmmedel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 131 | Ohe kaarjas või põlvjas | 132 |
| 131 | Ohe sirge | 133 |
| 132 | Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani | |
| Helictotrichon pubescens (Huds.) Pilg. - aaskaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, alumised lehetuped ja lehed harali karvadega. Keeleke 2-6 mm pikk. Ohted põlvjad, pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 132 | Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani | |
| Helictotrichon pratense (L.) Besser - arukaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline taim. Alumised lehetuped paljad. Lehed jäigad, pisut karedad. Keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik kitsas, lühikeste harudega, vähesepähikuline. Ohted põlvjad, kuni 2 cm pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 133 | Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!) | |
| Festuca rubra L. - punane aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tume- kuni sinakasrohelised, ristlõikes enam-vähem kolmnurksed, kõrrelehed lamedad, pealt pikakarvased, sageli lapiti kokkukäändunud. Juurmised lehed alati kahekorra. Alumised lehetuped enamasti punased, karvased. Õisik 6-10 cm pikk, rohekaslilla, üks alumine haru suhteliselt pikem. Kõrgus 20-90 cm. Ohted lühikesed.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, luidetel, karjamaadel, kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 133 | Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega | |
| Festuca ovina L. - lamba-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs peenike, ümar, paljas. Lehed niitjad, peenikesed, välispinnal tipust allapoole tõmmates karedad. Alumised lehetuped hallid või õlgkollased. Õisik 3-7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud lillakad või helerohelised. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männi- ja segametsades, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 134 | Pähikud 1-õielised | 135 |
| 134 | Pähikud 2 või rohkemaõielised | 138 |
| 135 | Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga | 136 |
| 135 | Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta | 137 |
| 136 | Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!) | |
| Calamagrostis neglecta Gaertn., B.Mey. & Scherb. - püstkastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed 2-4 mm laiad, jäigad, rullunud servadega, tumerohelised. Ohe välissõkla pikkune. Õisik püstine, kitsas, tihe, alati kokkutõmbunud harudega, roostepunane või lillakas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, vesistel kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 136 | Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad | |
| Calamagrostis epigejos (L.) Roth - jäneskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad, hallikasrohelised, servast hambulised. Keeleke kuni 10 mm pikk, narmastunud. Õisik kuni 35 cm pikk, tihe, hõlmine, roheline või kahvatulillakas. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivadel, teede ääres, raiesmikel, männikutes. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 137 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem | |
| Agrostis capillaris L. - harilik kasteheinl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 4 mm laiad, pealt veidi karedad, alt siledad. Keeleke peaaegu puudub või kuni 1,5 mm pikk, tömp. Välissõkal ohtetu. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, liivikutel, metsasihtidel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 137 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem | |
| Agrostis gigantea Roth - suur kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 10 mm laiad, karedad. Keeleke 4-8 mm pikk, lõhestunud. Pöörisõisik kuni 40 cm pikk, õitseajal laiuv, väga karedate harudega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lamminiitudel, veekogude kallastel, teeäärtel, põllupeenardel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale | |
| Poa pratensis L. - aasnurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped lapikud, siledad. Lehed 2-6 mm laiad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke 0,1-1 mm pikk, tömp. Õisik piklik, tihe, kuni 10 cm pikk, harud 3-7-kaupa männases. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, kesadel, põldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv | |
| Poa angustifolia L. - ahtalehine nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikad ja väga kitsad, harjasjad. Kõrrelehed 1-1,5 mm laiad, paadi nina moodi tipuga, pealt karvased. Taimed tupesiseste võsudega, mis on ümbritsetud vanade lehetuppedega. Õisik 7-10 cm pikk, piklik. Välissõkla alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, loodudel, hõredates männikutes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 139 | Lihakate lehtedega taimed | 140 |
| 139 | Lehed õhukesed, pole lihakad | 141 |
| 140 | Lehed lamedad, üle 1 cm laiad | |
| Sedum maximum (L.) Suter - suur kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, terveservalised, piklikovaalsed, alusel südajalt laienenud, enam-vähem varreümbrised. Õied valged või kollakasvalged, paljuõielistes tipmistes õisikutes. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel põldudel, kruusaaukudes, loodudel. Kohati. Õitseb juulist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 140 | Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad | |
| Sedum acre L. - harilik kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, lihakad, ruljad, tipus ahenevad. Õied kollased, peaaegu raotud, tihedas õisikus. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivastel aladel, kividel, teeservades. Sage. Kasvatatakse ka kiviktaimlates. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 141 | Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 142 |
| 141 | Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 153 |
| 142 | Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised) | 143 |
| 142 | Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas | 146 |
| 143 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised) | 144 |
| 143 | Õitsvad varred lehtedega | |
| Hieracium umbellatum L. - sarik-hunditubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed aheneva alusega, enamasti rullunud servaga. Üldkatise lehed tipul tagasi käändunud, mustjasrohelised, paljad või lühikeste karvadega. Taimed mitmeti karvastunud, karedatest lihtkarvadest pikkade villkarvadeni. Õied kollased, korvõisikud koondunud liitõisikusse. Kõrgus 10-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel, kaldavõsastikes, söötidel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 144 | Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed | |
| Pilosella officinarum F.W. Schultz et Sch. Bip. - harilik karutubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim ühe suure kollase õisikuga lehitu varre tipus. Üldkatis 8-12 mm pikk, karvane. Lehtede alumine pind viltjas, väga tihedalt tähtkarvane. Uueneb maapealsete võsunditega. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Karutubaka liike on Eestis üle kahekümne, aga nad on raskesti eristatavad ja siin määrajas ei käsitleta. Karutubakad on lähedased hunditubaka liikidele. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 144 | Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed | 145 |
| 145 | Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 145 | Õisikud pole üksikult, varred harunevad | |
| Leontodon autumnalis L. - sügisene seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sügavalt sulgjagused, paljad. Varred 2-7 õisikuga, paljad, ülemises osas väheste kõrglehtedega. Õied kollased. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, mererannas, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 146 | Taime lehed ja/või varred ogalised | |
| Cirsium arvense (L.) Scop. var. mite Wimm. et Grab. - põldohakas | ||
| >Iseloomulikud tunnused: Vars enam-vähem paljas, ogatiivuline vaid lehe alusel. Lehed mõlemalt poolt paljad, tugevate ogadega. Õied hele-purpurlillad, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas ja prahipaikades, tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 146 | Taimed pole ogalised | 147 |
| 147 | Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased | 148 |
| 147 | Vähemalt mõned õied pole kollased | 150 |
| 148 | Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad | |
| Tussilago farfara L. - harilik paiseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õisikud üksikult, kuldkollased, pärast õitsemist longus. Vars kaetud pisikeste soomusjate võrkvillaste lehtedega. Risoom pikk. Juurmised lehed südajad, hambulised, alt tihedalt valgeviltjad, pealt tumerohelised, paljad, ilmuvad peale õitsemist. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, nõlvadel, mererandadel, liivasel või savikal pinnasel, põldudel ja aedades umbrohuna. Sage. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 148 | Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused | 149 |
| 149 | Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad | |
| Filago arvensis L. - põld-paganapea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge- või hallviltjad. Vars sirge või keskkohast kõrgemal harunenud. Üldkatise lehed tipuni viltkarvased. Õisikud lehtedest lühemad, 4-5 mm läbimõõdus. Õied kollased. Kõrgus 7-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 149 | Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad | |
| Solidago virgaurea L. - harilik kuldvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars paljas, harva ülaosas veidi karvane. Lehe pearood paljude harunenud külgroodudega. Õied kollased. Õisikute pikkus ja läbimõõt 9-15 mm. Üldkatis 6-7 mm pikk. Õisikud koondunud liitõisikusse, mille harud püstised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, võsastikes, nõlvadel, metsades, raiesmikel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 150 | Vähemalt mõned õied õisikus valged | |
| Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 150 | Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole | 151 |
| 151 | Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged | |
| Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 151 | Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged | 152 |
| 152 | Lehed karvased, õhukesed, pole lihakad | |
| Erigeron acer L. - jaani-õnnehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karvased, terve või hõredalt hambulise servaga. Õisikute läbimõõt 6-12 mm, keelõied lillakad, püstised, putkõitest kuni kaks korda pikemad. Putkõied kollased. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivikutel, metsades, nõlvadel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 152 | Lehed paljad, paksud, veidi lihakad | |
| Aster tripolium L. - randaster | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, lihakad. Üldkatise lehed pisut lihakad. Keelõied helelillad, putkõied kollased. Õisikute läbimõõt 2-3(5) cm. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 153 | Õied sarikatena | |
| Allium oleraceum L. - rohulauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 mm laiad, tipuosas renjad, varrest lühemad või sama pikad. Vars pooleni kaetud lehetuppedega. Alumised lehed koltuvad varakult. Õisik väga hõre, kahe püsiva õisikukattelehega, millest üks on pikalt teritunud ja õisikust 2-3 korda pikem. Sigisibulad violetsed, õieraod erineva pikkusega. Sibul väike, 0,8-1,7 cm läbimõõduga, tütarsibulatega. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline, looduslikest laukudest sagedaim. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 153 | Õied pole sarikatena | 154 |
| 154 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 155 |
| 154 | Õied radiaalsümmeetrilised | 160 |
| 155 | Leheserv hambuline kuni hõlmine | 156 |
| 155 | Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad) | 159 |
| 156 | Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole | 157 |
| 156 | Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole | 158 |
| 157 | Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem | |
| Viola tricolor L. - aaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, sageli harunev. Õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Alumised lehed kuni 2 cm laiad, hõredalt karvased, ülemised kitsamad, süstjad. Abilehed sügavalt lõhestunud, suure tipmise hõlmaga. Õied kahe- kuni kolmevärvilised (valge, kollane, lilla). Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kaldavõsas, teede ääres. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 157 | Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune | |
| Viola arvensis Murray - põldkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed munajad, pikarootsulised, ülemised lühirootsulised. Abilehed sügavalt lõhised, suure tipmise hõlmaga. Õied valkjad (vahel ülemised kroonlehed veidi lillakad), 1-1,5 cm pikad. Kroonlehed tupest lühemad või tupe pikkused. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Sage umbrohi. Õitseb aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 158 | Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad | |
| Viola canina L. - koerkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, kuni kaks korda laiusest pikemad, paljad või hõredalt karvased. Abilehed väikesed, naaskeljad, kuni 1 cm pikad. Juurmist leherosetti pole. Õied sinised, kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Kõrgus 15-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, sihtidel, raiesmikel, kraavikallastel, liivikutel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 158 | Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega | |
| Viola rupestris A.F.W. Schmidt - nõmmkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Madalad, paljude rosetilehtedega, sageli murusalt kasvavad üleni lühikarvased (sageli hallikad) taimed. Vars lühike, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed 1,5-2,5 cm pikad ja 1,5 cm laiad, ümardunud. Õied 12-17 mm pikad, sinakaslillad, 2-5 cm pikkustel raagudel. Kõrgus 3-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loometsades, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 159 | Kroonlehed alusel kokku kasvanud | |
| Linaria vulgaris Mill. - harilik käokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, varrel vahelduvalt. Õied kollased, kannusega, kannus õiekroonist pikem. Vars õisiku osas näärmekarvane. Kõrgus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, mererannas, karjäärides jm. kergematel kuivematel muldadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 159 | Kroonlehed vabad | |
| Goodyera repens (L.) R. Br. - roomav öövilge | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, 2-3 cm pikad, selgete ristroodudega. Moodustab sageli padjandeid. Õied valged, õisik 3-8 cm pikk, tihe, ühekülgne, karvane. Kõrgus 13-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 160 | Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega | 161 |
| 160 | Kõik lehed ümara või aheneva alusega | 165 |
| 161 | Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad | |
| Fallopia convolvulus (L.) Á. Löve - põld-konnatatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, pisut karvane, väänduv. Lehed kolmnurkjad või ümarad südaja alusega, rootsulised, terava tipuga. Õied 2-6-kaupa lehekaenaldes asuvates rippuvates õisikutes. Õied rohekad, välimised õiekattelehed tiivutud. Õieraod õiest lühemad. Pikkus kuni 60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, ka raudteedel, jäätmaadel, prahipaikadel, teede ääres. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 161 | Varred pole väänduvad ega ronivad | 162 |
| 162 | Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega | |
| Maianthemum bifolium (L.) Schmidt - leseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 (harva 1), lühirootsulised, piklikmunajad, südaja alusega, heledamad rohelised, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad. Õisik tipmine 10-30-õieline kobar. Õied väikesed, valged, lõhnavad. Viljad punased marjad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-, männi- ja segametsades, võsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 162 | Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega | 163 |
| 163 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 163 | Kroonlehed täiesti vabad | 164 |
| 164 | Kroonlehti 4. Lehed rootsutud | |
| Isatis tinctoria L. - harilik sinerõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed sinaka kirmega. Varrelehed süstjad, noolja alusega, vart ümbritsevad, terve servaga. Juurmised lehed rootsuga, elliptilised, serval enamasti väikeste hammastega, sinaka kirmeta, õitseajaks kuivanud. Õied kollased, neljatised. Õisik algul väga tihe, hiljem haruneb. Kõdrakesed laia tiivaga, õlgkollased kuni tumevioletsed, ripuvad peenikestel raagudel. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Mererannal. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 164 | Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised | |
| Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 165 | Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena | |
| Empetrum nigrum L. - harilik kukemari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, tihedalt lehistunud. Lehed lineaalsed, väikesed, igihaljad. Õied ühesugulised, isasõied roosad, emasõied valged. Taimed kahekojalised. Marjad mustad, nende alusel tolmukajäänuseid pole. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades nõmme- ja palumetsades, rabades ja rabametsades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Marjad söödavad, imala maitsega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 165 | Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena | 166 |
| 166 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna | 167 |
| 166 | Õitsvad varred lehistunud | 170 |
| 167 | Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | |
| Plantago maritima L. - rand-teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 167 | Õied rootsulised, üksikult või õisikutena | 168 |
| 168 | Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3 | |
| Alisma plantago-aquatica L. - harilik konnarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, munajad, terava tipuga, alusel ümardunud või pisut südajad, pika rootsuga. Esineb ka lailineaalseid ujulehti. Õisik püramiidja kujuga, lehtedest kõrgemale ulatuv. Kroonlehed valged, tupplehtedest pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 168 | Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5 | 169 |
| 169 | Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja | |
| Pyrola chlorantha Sw. - rohekas uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, läiketud, tumerohelised. Vars ja leheroots sageli punakad. Õied kollakasrohelised, lõhnatud. Tupplehed 4-5 korda kroonlehtedest lühemad, hoiduvad vastu krooni. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Vanemates männikutes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 169 | Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja | |
| Pyrola minor L. - väike uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied kerajad, vähe avatud, kuni 6 mm läbimõõdus, roosakad. Emakakael sirge, ei ulatu õiest välja. Emakasuudme alusel paksendit pole. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 170 | Kääbuspõõsad | 171 |
| 170 | Rohtsed taimed | 173 |
| 171 | Leheserv peenehambaline | |
| Vaccinium myrtillus L. - harilik mustikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, teravakandilised, lehed helerohelised, suvehaljad. Õied punakad või rohekad. Mari sinakasmust. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 171 | Leheserv terve | 172 |
| 172 | Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega | |
| Arctostaphylos uva-ursi (L.) Spreng. - harilik leesikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või roomav. Lehed nahkjad, igihaljad, mõlemalt pinnalt võrkroodumisega, alt heledamad. Õied valkjad, tipmises kobaras. Punane jahukas marja meenutav luuvili maitsetu. Kõrgus 5-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes metsades ja nõmmedel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 172 | Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega | |
| Vaccinium vitis-idaea L. - harilik pohl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed igihaljad, läikivad, tumerohelised, elliptilised, alumine pind kollakate näärmetäppidega. Õied valged, kellukjad, lühikese tipmise kobarana. Mari punane. Kõrgus 8-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männimetsades, liivikuil, rabaservadel. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 173 | Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega) | 174 |
| 173 | Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta | 175 |
| 174 | Õied lehekaenaldes | |
| Polygonum aviculare L. - erilehine linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, erineva suurusega, valdavalt terava tipuga. Tõri noorel taimel hõbedane, hiljem pruunikas ja narmastunud. Õiekate sügavalt lõhestunud, hõlmad rohelised, valge, roosa või punase servaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Teeäärtel, muruplatsidel, mererannas, umbrohuna aias ja põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 174 | Õied tähkõisikuna | |
| Polygonum lapathifolium L. - kahar kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õiekate, õie- ja õisikuraod ning kandelehed näärmetäppidega. Õiekate roheline, valge servaga. Õieraag õie alusel liigesega. Tõri avar, paljas, serval väga lühikeste ripsmetega. Õisik tihe, ruljas, viljumisajal üle 6 mm läbimõõduga. Taimed vahel villkarvased. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kraavides, kallastel, adruvallidel, umbrohuna aias ja põllul, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 175 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 176 |
| 175 | Kroonlehed vabad | 177 |
| 176 | Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 176 | Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar | |
| Myosotis ramosissima Rochel ex Schult. - kink-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars tugev, püstine, harali või kõverdunud karvadega. Õied tumesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 1-2(4) mm läbimõõdus, ratasjad, vaevu tupest välja ulatuvad. Õisik lehistumata. Viljaraod rõhtsad, peaaegu sama pikad kui tupp. Viljunud õisik varre alumisest osast pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti, rohkem läänesaartel. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 177 | Õied sinised kuni roosad | |
| Epilobium angustifolium L. - ahtalehine põdrakanep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, süstjad, alt sinakasrohelised. Vars ruljas, paljas, enamasti harunemata. Õied longus, lillakasroosad, 2,5-3 cm läbimõõdus, pika tipmise õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrikastes metsades, raiesmikel, kuivendatud rabades, põlendikel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 177 | Õied valged | |
| Arabidopsis thaliana (L.) Heynh. - harilik müürlook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars peenike, väheste lehtedega, karvane, alusel lehekodarikuga. Lehed lihtsad, kaetud pealt haraliste karvadega. Kodarikulehed terveservalised või hõredate madalate hammastega. Õied väikesed, valged. Kroonlehed 2-4 mm pikad, tupplehtedest palju pikemad. Kõdrad ruljad, peentel raagudel. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel, ka põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
