1
Lehed varrel sõlmekohtades männastena
2
1
Lehed pole männastena
6
2
Veetaimed, kinnituvad veekogu põhja, vähemalt alumised lehed on veesisesed
3
Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
3
Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4
4
5
Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
5
Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
6
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
7
6
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
10
7
Lehe alus sirge, südajas või nooljas
8
7
Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas
9
8
Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
8
Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
9
Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
9
Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
10
Õied kroonlehtedeta
11
10
Õied kroonlehtedega
42
11
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
11
Õisikud teistsugused
12
13
Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
13
Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
14
Vähemalt alumised lehed rootsuga
15
14
Kõik lehed rootsutud
17
15
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
15
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
16
16
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
17
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
18
17
Õied pole radiaalsümmeetrilised
19
18
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
18
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
19
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
20
19
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
24
20
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
20
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
21
21
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
21
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
22
22
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
22
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
23
23
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
23
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
24
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
25
24
Õisik harunenud pööris
27
25
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
25
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
26
26
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
26
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
28
Pähikud 2 või rohkema õiega
29
Pähikud 2 või rohkemaõielised
34
30
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
31
30
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
33
31
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
31
Pähikus liblesid üks paar
32
32
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
32
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
33
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
33
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
34
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
35
34
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
36
35
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
35
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
36
Pähikud südajad, rippuvad
36
Pähikud pole südajad ega rippuvad
37
37
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
38
37
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
40
38
Välissõkal ja libled teravad
38
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
39
39
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
39
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
40
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
40
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
41
41
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
41
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
42
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
43
42
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
47
43
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
44
43
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
45
44
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
44
Õitsvad varred lehtedega
45
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
45
Vähemalt mõned õied pole kollased
46
46
Vähemalt mõned õied õisikus valged
46
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
47
Õied pole sarikatena
48
48
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
49
48
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
50
49
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
49
Kroonlehed täiesti vabad
50
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
50
Õitsvad varred lehistunud
51
51
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
52
52
Õied varte tippudes nuttidena
52
Õied pole nuttidena
53
53
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
53
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
54
Õied tume- kuni helekollased
2Maismaataimed33Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
3Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 444Männases 4 lehte
4Männases üle 4 lehe55Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
5Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
6Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega76Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad107Lehe alus sirge, südajas või nooljas87Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas98Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
8Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
9Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
9Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
10Õied kroonlehtedeta1110Õied kroonlehtedega4211Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
11Õisikud teistsugused1212Kääbuspõõsad1312Rohttaimed1413Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
13Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
14Vähemalt alumised lehed rootsuga1514Kõik lehed rootsutud1715Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
15Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel1616Lehed sõrmroodsed
16Lehed sulgroodsed või ühe rooga
17Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)1817Õied pole radiaalsümmeetrilised1918Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
18Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
19Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)2019Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)2420Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
20Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega2121Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
21Põisikud paljad, karvad vahel noka servades2222Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
22Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk2323Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
23Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
24Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne2524Õisik harunenud pööris2725Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
25Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid2626Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
26Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
27Pähikud ohetega2827Pähikud oheteta2928Pähikud ühe õiega
28Pähikud 2 või rohkema õiega
29Pähikud 1-õielised3029Pähikud 2 või rohkemaõielised3430Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga3130Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta3331Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
31Pähikus liblesid üks paar3232Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
32Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
33Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
33Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
34Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine3534Õisik hõre, püramiidja väliskujuga3635Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
35Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
36Pähikud pole südajad ega rippuvad3737Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)3837Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga4038Välissõkal ja libled teravad
38Välissõkal ja libled tömbid või sirged3939Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
39Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
40Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
40Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas4141Keeleke üle 1 mm pikk, terav
41Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
42Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes4342Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes4743Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)4443Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas4544Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
44Õitsvad varred lehtedega
45Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
45Vähemalt mõned õied pole kollased4646Vähemalt mõned õied õisikus valged
46Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
47Õied sarikatena
47Õied pole sarikatena4848Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega4948Kõik lehed ümara või aheneva alusega5049Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
49Kroonlehed täiesti vabad
50Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
53Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
54Õied tume- kuni helekollased
54Õied pole kollased
